Mustvee lahing

Mustvee lahing
	Osa teisest maailmasõjast
Toimumisaeg	19. september 1944
Toimumiskoht	Euroopa, Eesti, Mustvee
Tulemus	Mustvee linn vallutati Punaarmee poolt
Osalised
Liitlased Nõukogude Liit; 8. Eesti Laskurkorpus 354. laskurpolk; ;	Teljeriigid Saksamaa; ;
Väejuhid või liidrid
Liitlaste juhid kindralmajor Lembit Pärn (8. larkurkorpus); kindralmajor Karl Allikas (7. laskurdiviis);	Teljeriikide juhid
Jõudude suurus
Punaarmee	Teljeriigid 30 tanki; 2 jalaväerügementi;

Mustvee lahing (19. septembril 1944) oli osa Eesti pinnal toimunud lahingustest teise maailmasõja ajast. Lahingu tulemusena vallutas Punaarmee Mustvee linna. Linnast taganenud üksused süütasid selle põlema.

8. Eesti Laskurkorpuse ülem kindralmajor Lembit Pärn andis 19. septembril 1944 käsu 7. laskurdiviisi kahe polguga vallutada käigu pealt Mustvee linn. Pärast vallutamist pidi diviis edasi liikuma Pauska peale. Lahingu käigus liikusid Nõukogude suurtükiüksused väga kiiresti edasi. Nende hoog oli nõnda suur, et vastase taganevaid üksuseid jälitasid suurtüki üksused nõnda, et jalaväe üksused neid ei olnud võimelised neid toetama. 354. laskurpolgu ülem polkovnik Vassili Võrk tõrjus vastase vasturünnakud jalaväe ja suurtükitulega toetades oma tegevust reaktiivmiinipildujate (katjuušade) tulega.

Lahingu algus

7. laskurdiviisi ees liikus pataljoni suurune eelsalk, mida oli tugevdatud tankihävitus suurtükiväega. Kasepää kandis märkasid Punaarmee eeljulgestus üksused seitset Saksa soomukit liikumas lõuna suunas. Selle info peale võttis üksus piki teed ja majade taha positsioonidele ning valmistuti lahinguks. Kui esimene Saksa soomuk oli jõudnud positsioonidest 100 meetri kaugusele avati tuli. Suure tule efektiivsusega suudeti Saksa üksused sundida taganema põhja suunas.

Mustvee vallutamine

Saksa üksused oli rajanud mitmeid kaevikuid ja tulistamispunkte. Loodud rajatiste tulesektoritesse andsid lisaks ka tuld ka kiirlaskekahurid ning kuulipildujad, mis asusid sadama piirkonnas. 354. laskurpolgul õnnestus vallutada Mustvee jõest lõuna poole jääv osa. Olulist rolli nendes lahingutes mängisid otsesihtimisega tankihävituskahurid.

Mustvee jõe ületamine osutus keeruliseks. Saksa poole pidev kaugtuli ei lasknud Punaaremee üksustel forsseerida jõge. Sellest tulenevalt oli ka keeruline välja luurata Saksa suurtüki üksuste positsioone. Õnneliku juhuse läbi suutsid Punaarmee luureüksused ületada jõgi ning välja luurata suurtükkide positsioonid. See oli piisav kindlustamaks edu jõe ületamisel.

Kell 18.00 andis 354. laskurpolgu suurtükivägi tugeva tulelöögi linnale. Löögi tagajärjel hävitati 3 suurtüki ja miinipilduja patareid, 9 tankitõrje kahurit ja 10 kuulipildujat. Selle tagajärjel õnnestus jalaväeüksustel ületada jõgi ning luua sillapea. Sakslased proovisid tankide ja suurtükkide tule toetusel teha vasturünnaku jõe ületanud punaväelastele, kuid see löödi tagasi. Vasturünnaku käigus kaotasid sakslased 3 soomukit.

Balti laevastiku 25. üksikbrigaadi kaatrite täpse tule toetusel alustasid punapolgu jalaväelased uuesti rünnakut. Saksa üksuste vastupanu murti täielikult ning nad olid sunnitud taganema.

Mustvee lahingu lõpuks sai Punaarmee trofeedena ja sõjasaagina 5 soomukit, 23 suurtükki, 5 kaatrit ning palju muud varustust ja relvi. Vangi võeti umbes 450 inimest.

Vaata ka

Kirjandus

A. Kalvo. Nemad vabastasid Lõuna-Eesti. Tallinn 1972.
P. Larin. Eesti Laskurkorpus Suures Isamaasõjas. Tallinn 1962.

Välislingid

Vaino Kallas. Need sündmused ei unune – Avinurme ja Porkuni lahing. Kultuur ja Elu