Eesti kindralkomissariaat
 | See artikkel vajab toimetamist. |
.png) | |
.JPG) | |
| Asutatud | 1941 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1944 |
| Peakorter | Kadrioru loss |
| Juhtkond | Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann |
| Emaorganisatsioon | Ida-alade Riigikomissariaat |
Eesti kindralkomissariaat (saksa keeles Generalbezirk Estland) oli Teise maailmasõja ajal 1941–1944 Saksamaa poolt okupeeritud Eesti territooriumil moodustatud haldusüksus, mis kuulus Ida-alade Riigikomissariaadi koosseisu.
Saksa Riigi haldusasutused Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti kindralkomissariaat moodustati 5. detsembril 1941 kell 12.00 ja endise Eesti riigi ala läks väegrupi Nord tagalaala koosseisust üle Ostlandi riigikomissariaadi koosseisu.
Ida-alade Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissariaadi Eesti kindralkomissar oli Karl Siegmund Litzmann.
Väegrupi Nord tagalaala halduspiirkonda jäi osa Narva piirkonna alasid, kuna asusid endiselt sõjategevuse piirkonnas, lisaks Narva piirkonnale kuulus väegrupi Nord tagalapiirkonda Peipsi järvest ida pool asunud Saksa vägede hõivatud NSV Liidu piirkonnad.
Eesti kindralkomissariaadis korra tagamisega tegeles Ostlandi riigikomissariaadi Kõrgemale SS ja Politsei Juhile allunud: politsei kindralleitnant Hans-Adolf Prützmannile (1941), ooberstleitnant Hermann Schallertile (1941) ja ooberst Wilhelm von Thadenile (1942–1944) allunud Saksa Korrapolitseile allunud üksused.
Eesti kindralkomissariaadis julgeoleku tagamisega tegeles Julgeolekupolitsei ja SD Eestis, mille juhid olid Martin Sandberger (1941–1943) ja Bernhard Baatz (1943–1944).
Eesti kindralkomissariaadi territooriumil olnud Saksa Wehrmachti ja Relva SS-i üksuste kohta vaata ülevaadet Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944).
11. juulil 1944 andis väegrupi Nord ülemjuhataja jalaväekindral Johannes Frießner Hitleri volitusel korralduse, millega täidesaatev võim Eestis, Lätis ja Leedus anti alates 12. juuli keskööst armeede ülemjuhatajatele, sealhulgas Põhja-Lätis ja Lõuna-Eestis 18. armee ülemjuhatajale ning Põhja-Eestis, Viru-, Järva- ja Harju maakondades ning Tartu maakonna põhjaosas armeegrupi „Narwa” ülemjuhatajale. Eestimaa kindralkomissar Karl-Siegmund Litzmann allutati otse väegrupi „Nord” ülemjuhatajale. Eesti Omavalitsus Hjalmar Mäe juhtimisel jäi kindralkomissari alluvusse, kuid Eesti Omavalitsuse asutused allusid vastavalt asukohale ka 18. armee ja armeegrupi Narwa ülemjuhatajatele.
16. septembril andis Hitler loa taganemiseks Mandri-Eestist. 17. septembril lõpetasid tegevuse Eestimaa kindralkomissari ametkond ja Eesti Omavalitsus ning kogu võim läks sõjaväelastele.
Eesti kindralkomissariaadi territoorium
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti kindralkomissariaat jagunes kuueks piirkonnaks ja üheks allpiirkonnaks[1]. Keskus oli Tallinn.
- Tallinn-linn (Reval-Stadt), linnakomissar Walter Mentzel;
- Tallinn-maa (Reval-Land), hõlmas Harjumaa ja Järvamaa, piirkonnakomissar standartenführer Alexander Boecking (12.1941–09.1942);
- Tartu piirkond (Dorpat), hõlmas Tartumaa, Valgamaa ja Võrumaa, piirkonnakomissar (Kreisleiter) Kurt Meenen;
- Narva piirkond (Narwa), hõlmas Virumaa, piirkonnakomissar landrat Friedrich Janetzki (kuni tema saabumiseni standartenführer Karl Walter);
- Pärnu piirkond (Pernau), hõlmas Pärnumaa ja Viljandimaa, piirkonnakomissar Hermann Rieken;
- Kuressaare piirkond (Arensburg), hõlmas Saaremaa ja Läänemaa, piirkonnakomissar landrat Heino Schröder;
- Petseri allpiirkond (Petschur), hõlmas Petserimaa, piirkonnakomissar standartenführer Lothar Bombe, Alexander Boecking (09.1942–) , alates 02.1944 allusid ka Valgamaa ja Võrumaa.[2]
Eesti kindralkomissariaadi haldusasutused
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti kindralkomissariaadi haldusaparaat
[muuda | muuda lähteteksti]Karl Siegmund Litzmann, Ida-alade Riigikomissariaadi Eesti kindralkomissar (Generalkommissar für Estland). Väegrupi Nord ülemjuhataja sideohvitser kindralkomissari juures major von Parpart.
- I Osakond: juhtimisküsimused; ülem (1941–42) SA-Brigadeführer Otto von Haldenwang
- II Osakond: poliitilised ja juriidilised küsimused, sotsiaalhooldus, tervishoid, haridusküsimused;
- Poliitika ja pressi referentuur
- Kultuuripoliitika referentuur, juhataja Hellmuth Weiss
- Sotsiaalhoolduse ja Tervishoiu referentuur
- III Osakond: majandusküsimused; asukoht Tallinn Roosikrantsi tänav 28[3]. Ülem prints Constantin zu Hohenlohe-Langenburg.
- IV Osakond: tehnika, teedevõrgu, sadamate, tööstusehituse küsimused;
Saksa tsiviilvalitsus, mis sai võimutäiuse 6. detsembril 1941, oli järelevaatav struktuur, täideviiv aga Eesti Omavalitsus.
Kolmanda Riigi keskvalitsuse haldusasutused
[muuda | muuda lähteteksti]- Ida-ala Energiavarustuse Piiratud Vastutusega Selts Eesti Kindralkomissari piirkonnas ja piirkondlikud Ellamaa piirkonna peakontor ja Virumaa piirkonna peakontor.
- Ida-ala Piiratud Vastutusega Põllumajandusselts
- Ida-ala Põllumajandusliku Raamatupidamise Peatalituse Eesti osakond
Kolmanda Riigi äriühingute esindused Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]- Allgemeine Elektrizitätsgesellschaft Büro Reval (AEG)
- Baltische Öl Gesellschaft mit beschränkter Haftung
- Bezirksvereinigung Leder Estland
- Organisation Todt. Einsatzgruppe Russland – Nord. Oberbauleitung Baltöl
- Ostland Faseri piiratud vastutusega seltsi köite- ja lineerimistööstus Lineerija
Eesti kindralkomissariaadi tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1942. aasta 2. veebruaril avaldati määrus, mille § 5 kohaselt: "Ida maa-ala riigikomisariaadis on riigikeeleks saksa keel. Igas kindralkomissari piirkonnas on lubatud kohaliku keele kasutamine.[viide?]
- 1942. aasta 24. veebruaril lubati kasutada sõna "vabaduspäev".[viide?]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Amtlicher Anzeiger. I/II Teil ; 10 1941-12-13, Ametlik Teataja. I/II osa = Amtlicher Anzeiger. I/II Teil ; 1941 > Ametlik Teataja. I/II osa
- ↑ Zur Debatte um die Ausstellung Vernichtungskrieg. Verbrechen der Wehrmacht 1941-1944 im Kieler Landeshaus 1999
- ↑ "Roosikrantsi tn. 28, tuba 25, kindralkomissariaadi osak. III". Originaali arhiivikoopia seisuga 23. juuni 2007. Vaadatud 12. oktoobril 2009.