Leping

Redaktsioon seisuga 1. september 2012, kell 16:23 kasutajalt Estopedist1 (arutelu | kaastöö) (Tühistati kasutaja 90.130.134.203 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi TjBot.)
 See artikkel räägib tsiviilõiguslikust lepingust; avalik-õigusliku lepingu kohta vaata artiklit Haldusleping; riikidevahelise lepingu kohta vaata artiklit Rahvusvaheline leping

Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (pacta sunt servanda). Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega.

Lepingu elemendid

Lepingu elemendid on:

  • Tahe - poolte tahe muudab lepingud siduvateks.
  • Tahteavaldus - tavapäraselt koosneb see element pakkumusest (ofert) ja nõustumusest (aktsept).
  • Kokkulepe on tahete kooskõla, milleni on jõutud tahteavalduste vahetamisega.
  • Vastutasu on lepingu element üldises õiguses.

Lepingutüübid võlaõigusseaduses


Lepingu täitmise tagatised

Lepingu täitmist võib tagada järgmiste vahenditega:

Kirjandus

Välislingid

Mall:Link FA