Leping

Redaktsioon seisuga 23. juuli 2009, kell 10:39 kasutajalt LA2-bot (arutelu | kaastöö) (robot lisas: mn:Гэрээ)

See artikkel räägib tsiviilõiguslikust lepingust; riikidevahelise lepingu kohta vaata artiklit Rahvusvaheline leping


Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupoole) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (pacta sunt servanda). Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mistahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi.

Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega.

Lepingu elemendid

Lepingu elemendid on:

  • Tahe - poolte tahe muudab lepingud siduvateks.
  • Tahteavaldus - tavapäraselt koosneb see element pakkumusest (ofert) ja nõustumusest (aktsept).
  • Kokkulepe on tahete kooskõla, milleni on jõutud tahteavalduste vahetamisega.
  • Vastutasu on lepingu element üldises õiguses.

Lepingutüübid võlaõigusseaduses


Lepingu täitmise tagatised

Lepingu täitmist võib tagada järgmiste vahenditega:

Kirjandus

Välislingid

Mall:Link FA