Wilhelm List

Wilhelm List
Wilhelm List
	List kindralina
Sünniaeg	14. mai, 1880; Ulm, Saksa keisririik
Surmaaeg	17. august, 1971; Garmisch-Partenkirchen, Lääne-Saksamaa
Teenistus	Saksa keisririik; Weimari vabariik; Kolmas Reich
Teenistusaeg	1898-1942
Auaste	Kindralfeldmarssal
Juhtinud	14. armee; 12. armee; Väegrupp A
Sõjad/lahingud	Esimene maailmasõda Teine maailmasõda Poola invasioon; Prantsusmaa invasioon; Jugoslaavia invasioon; Kreeka lahing; Fall Blau;
Autasud	Raudristi Rüütlirist

Siegmund Wilhelm Walther List (14. mai 1880 – 17. august 1971) oli II maailmasõja ajal Saksamaa sõjaväelane, kelle USA sõjakohus mõistis pärast sõda sõjakuritegudes süüdi. List juhtis 14. armeed Poola sissetungis ja 12. armeed Prantsusmaa, Jugoslaavia ja Kreeka alistamisel. 1941. aastal juhtis ta Saksamaa ja Jugoslaavia okupatsiooni eest vastutavaid Kagu-Euroopa vägesid. 1942. aasta juulis nimetati Lõuna-Venemaal Saksamaa suve ofensiivi ajal väegrupi A ülemaks, vastutades rünnaku eest Kaukaasia ja Bakuu suunas.

Pärast sõda süüdistati Listi sõjakuritegudes ja inimsusvastastes kuritegudes. Ta mõisteti süüdi ja mõisteti eluaegsesse vangistusse. List vabastati aga varakult ja ta suri 1971. aastal.

Lapsepõlv ja karjäär

List sündis 1880. aastal Oberkirchbergis ning astus Baieri armeesse 1898. aastal; 1913. aastast oli ta kindralstaabis ja teenis I maailmasõjas staabiülemana. Pärast sõda jäi List Reichswehrisse. Aastaks 1932 edutati ta kindralleitnandiks. 1938. aastal, pärast Austria anšlussi, vastutas List Austria relvajõudude integreerimise eest Wehrmachti.

Teine maailmasõda

1939. aastal juhtis List Saksa 14. armeed Poola sissetungil. Listi ülesandeks oli jõuda oma sõjaväega Lõuna-Poolasse kohe sissetungi alguses, mille eesmärk oli püüda Poola väed kotti. Pärast Poola alistumist, mida kiirendas riigi idaosa okupeerimine Nõukogude vägede poolt (Molotovi – Ribbentropi paktis kokku lepitud), jäid List ja tema armee Poolasse okupatsioonivõimudeks.

Prantsusmaa invasioon

Saksa ja Hollandi vahelise suurte süüdistuste ajal 1940. aasta maist juunini jäi 14. armee Poolasse, kuid see ei olnud nii tema ülemaga. 1940. aasta mais juhtis List 12. armeed Prantsusmaa langemisel. 12. armee oli väegruppi A kuuluv üksus, mida juhtis Gerd von Rundstedt. Just see väegrupp murdis läbi Ardennide edukalt ja tegi seejärel läbimurde 15. mail 1940, mis tekitas paanikat Prantsuse vägedes ja lõikas Briti ekspeditsiooniväed tagalast ära.

Pärast seda edukat kampaaniat oli List üks kaheteistkümnest kindralist, kelle Hitler ülendas kindralfeldmarssaliks 1940. aasta kindralfeldmarssalite tseremoonia ajal. 1941. aasta alguses liikusid Saksa väed pidevalt Kolmanda Reichi idapiirile, valmistudes Barbarossa operatsiooniks, mis oli Saksamaa sissetung Nõukogude Liitu. OKW uskus, et enne Barbarossa käivitamist oleks vaja kõrvaldada võimalus kreeklaste sekkumiseks operatsiooniga mille koodnimi oli Marita. List delegeeriti läbirääkimistele Bulgaaria peastaabiga. Allkirjastati salajane leping, mis lubas Saksa vägede vaba liikumist Bulgaaria territooriumil. 1941. aasta 28.-29. veebruari ööl asusid Bulgaariasse Saksamaa väed, sealhulgas List, kes juhtis siis 12. armeed. Bulgaaria liitus järgmisel päeval kolmikpaktiga.

Kreeka ja Jugoslaavia invasioon

Kreeka ja Jugoslaavia invasioon algas 6. aprillil 1941. Listi 12. armee koosnes neljast soomusdiviisist ja 11 motoriseeritud jalaväediviisist, ületades mitu korda oma vastaste vägesid. Belgradi okupeerisid Saksa väed 13. aprillil ja 27. aprillil Ateena. Sõjategevus Balkanil lõppes 28. aprillil Briti vägede evakueerimisega. Balkanil osales List sadade tuhandete tsiviilisikute massimõrvades, andes käsu pantvangide võtmiseks represseerimistapmisteks.

1942. aasta suve ofensiiv ja ametist vabastamine

1942. aasta juuli alguses juhtis List väegruppi A, mis oli äsja moodustatud väegrupi Süd jagunemisest sakslaste suvise ofensiivi Fall Blau ajal. Tema ülesanne oli vallutada Rostov ja seejärel tungida edasi Kaukaasiasse kuni Bakuuni, et saada kontroll naftarikka piirkonna üle. Saksa väed saavutasid kaks kuud järjest suuri edusamme, jõudes peaaegu Groznõini, umbes 650 km kaugusele Rostovist.

Augusti lõpuks oli aga nende edasiminek peatunud, peamiselt Nõukogude vastupanuvõime tugevnemise ning kütuse ja laskemoona kriitilise vähesuse tõttu, kuna väegrupp oli oma varudest nii kaugele jõudnud. Sakslastele valmistas veel raskusi see, et enamik Luftwaffe üksusi viidi augustis keskel minema, et toetada 6. armee võitlust Stalingradis.

Hitlerit vihastas hoo kadumine ning kui List tegi ettepaneku paigutada mõningad peatunud üksused teisele, vähem liikunud rinde ossa, et aidata kaasa Nõukogude jõudude hävitamisele, vabastas Hitler ta 9. septembril ametist ning püüdis väegruppi ise juhtida. 22. novembril 1942 määras ta väegrupi ülemaks Paul Ludwigi Ewald von Kleisti. List veetis ülejäänud sõja kodus ega naasnud aktiivsesse teenistusse.

Kohtupidamine

Wilhelm List (vasakul) ja Walter Kuntze (paremal) jalutamas vangla hoovis kohtupidamise ajal

Liitlased arreteerisid Listi pärast sõda. 1947. aastal süüdistati Listi ja 11 endist sõjaväelast sõja- ja inimsusvastastes kuritegudes – eeskätt Serbia pantvangide tapmises Jugoslaavias. Listi üle peeti kohut USA sõjaväekohtus. Ta mõisteti süüdi ning talle määrati eluaegne vanglakaristus 1948. aasta veebruaris. List vabastati vanglast 1952. aasta detsembris, ametlikult halva tervise tõttu. Kuid ta elas veel 19 aastat, surres 17. augustil 1971 91-aastaselt.

Autasud

Must haavatumärk (1918)
Raudrist (1914) 1. ja 2. klass
Raudrist (1939) 1. ja 2. klass
Hohenzollerinite Rüütlirist mõõkadega
Raudristi Rüütlirist 30. septembril 1939 kindraloobersti ja 14. armee ülemana
Militaar Meriti Orden, 4. klass mõõkade ja krooniga (Baiern)
Friedrichi ordeni Rüütlirist (Württemberg)

Viited

Kirjandus

Fellgiebel, Walther-Peer (2000) [1986]. Die Träger des Ritterkreuzes des Eisernen Kreuzes 1939–1945 — Die Inhaber der höchsten Auszeichnung des Zweiten Weltkrieges aller Wehrmachtteile [The Bearers of the Knight's Cross of the Iron Cross 1939–1945 — The Owners of the Highest Award of the Second World War of all Wehrmacht Branches] (German). Friedberg, Germany: Podzun-Pallas. ISBN 978-3-7909-0284-6.{{cite book}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
Hayward, Joel S. A. Stopped At Stalingrad. University Press of Kansas; Lawrence: 1998.