Mine sisu juurde

Sergei Soldatov

Allikas: Vikipeedia
Vabadusvõitleja Sergei Soldatov

Sergei Soldatov (24. juuni 1933 Narva24. jaanuar 2003 Tallinn) oli üks nõukogudevastase vabadusliikumise algatajaid okupeeritud Eestis. 1970. aastail kandis ta selle eest karistust Nõukogude Liidu sunnitöölaagrites.

Virumaalt pärit eesti-vene segaperekonnas kasvanud Soldatov suutis mõjutada Brežnevi-aja vabameelseid ringkondi ka Nõukogude Liidus. Ta organiseeris ja toimetas omakirjastuse (samizdat) teoste väljaandmist ja oli 1969. aastal avaldatud Nõukogude Liidu Demokraatliku Liikumise (NLDL) venekeelse programmi üks autoreid. Ta jätkas vabadusvõitlust publitsisti ja raadioajakirjanikuna ka välismaal pagenduses olles.

Soldatovi õpingud ja töökäik

[muuda | muuda lähteteksti]

Sergei Soldatov lõpetas Jõhvi keskkooli ja Leningradi Polütehnilise Instituudi masinaehituse erialal. Töötas Tallinna tehastes ja oli mitu aastat Tallinna Polütehnilise Instituudi õppejõud.

Sergei Soldatov oli Moraalpoliitilise Taassünni liikumise juht ja 1960. aastate teisel poolel ja 1970. aastate algul Eesti Demokraatliku Liikumise juhtivaid tegelasi, toimetades selliseid põrandaaluseid ajakirju nagu Eesti Rahvuslik Hääl ja Eesti Demokraat, ning osaledes läkituste saatmises maailma avalikkusele.

Ta tegi 1970. aastail koostööd Tunne Kelami ja Jüri Linaga. Pidas Jüri Lina põrandaalusele noorteliikumisele Tartus filosoofilistel teemadel loenguid, kasutades varjunime "Onu Jaan".

Sergei Soldatovi tegevus Eesti iseseisvuse eest ja inimõiguste kaitseks jätkus ka välismaal, muuseas kampaaniareisidega Lääne-Euroopas ja Ameerika Ühendriikides, viimases esines ta tunnistustega ka Ameerika Ühendriikide Kongressi Helsingi-komisjoni ees.

Vahistamine ja karistus

[muuda | muuda lähteteksti]

Kui 13. detsembril 1974 vahistati Eesti Demokraatliku Liikumise ja Eesti Rahvusrinde tegelastest Kalju Mätik, Mati Kiirend, Artjom Juskevitš ja Arvo Varato, õnnestus Soldatovil põranda alla minna ja varjuda kuni vahistamiseni 4. jaanuaril 1975. Koos võitluskaaslastega mõisteti ta oktoobris 1975 süüdi nõukogudevastase tegevuse eest.

Ta kandis kuueaastase karistuse ära Mordva range režiimiga vangilaagrites. Pärast vabanemist viibis ta lühikest aega nn administratiivjärelevalve all ning saadeti 1981. aastal Nõukogude Liidust välja.

Pärast väljasaatmist õnnestus Sergei Soldatovil Amnesty Internationali Saksamaa-grupi kaasabil asuda elama Münchenisse, kus ta töötas aastast 1983 VabadusraadioRaadio Vaba Euroopa eesti toimetuses ning aastail 19881993 sama raadio vene toimetuses. Ta asutas 1998. aastal Maini-äärses Frankfurdis ajaloo ja filosoofia uurimise keskuse Katharsis.

Tagasitulek Eestisse

[muuda | muuda lähteteksti]

Soldatov naasis Eestisse aastal 2000. Ta pidas koos publitsist Jüri Linaga Euroopa Liidu kriitilisi loenguid.

Ta osales ka endiste kommunismivangide ja vabadusvõitlejate konverentsidel ja kokkutulekutel Tartus, Toilas jm.

Ta on avaldanud raamatuid ja kogumikke eesti, vene ja saksa keeles, sealhulgas "Zarnitsõ Vozroždenija" (inglise "Political Struggle and Ethical Rebirth", London, 1984; eesti keeles "Taassünni põuavälgud: Poliitilise võitluse ja kõlbelise valgustuse kogemus", Tallinn, 2012; 262 lk – vene keelest tõlkinud Kalju Mätik), "Fackel und Schwert" (München, 1987), "Sinimägede taustal" (Tallinn, 2002), "Kurva tõe otsingul" (Tallinn, 2003).

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]