Paul-Eerik Rummo

Paul-Eerik Rummo (2011)

Paul-Eerik Rummo esinemas kirjandusfestivalil HeadRead 29. mail 2011

Paul-Eerik Rummo (sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas) on Eesti kirjanik ja poliitik.

Elulugu

Paul-Eerik Rummo on kirjanik Paul Rummo poeg. Ta õppis Tallinna 2. Keskkoolis ja lõpetas Tartu Ülikooli 1965. aastal eesti filoloogina.

Rummo on töötanud Vanemuise teatri ja Eesti Draamateatri kirjandusala juhatajana, olnud kultuurikonsultant, vabakutseline kirjanik ja poliitik.

Poliitiline tegevus

Aastal 1980 kirjutas Paul-Eerik Rummo alla 40 kirjale.

Ta on olnud loomeliitude kultuurinõukogu liige 1987–1990/1991, Riigikantselei kultuurikonsultant 1989–1992, Eesti Komitee liige 1990–1992, kultuuri- ja haridusminister 1992–1994, Tallinna linnavolikogu liige 1996–1999 ja 1999–2000.

Rummo oli Eesti Kongressi liige ning riigikogu liige 1992–1995, 1995–1999 ja alates 1999. Ta kuulus 1990–1994 Eesti Liberaaldemokraatlikku Parteisse ja alates 1994 Eesti Reformierakonda. Ta valiti Riigikogu VII–XI koosseisu liikmeks.

1992. aasta septembrist 1994. aasta juunini oli ta Eesti kultuuri- ja haridusminister. 2003. aasta aprillist kuni 5. aprillini 2007 oli ta Eesti rahvastikuminister. Formaalselt oli ta Andrus Ansipi valitsuses portfellita minister, rahvastikuministriks kutsuti teda mitteametlikult.

Alates 16. aprillist 2007 oli ta Eesti-Malta parlamendirühma ja 30. aprillist soome-ugri toetusrühma esimees.

Rummo sai 2011. aasta Riigikogu valimistel 833 häält, kuid valituks ei osutunud. Pärast Andrus Ansipi kolmandas valitsuses sotsiaalministriks Hanno Pevkuri asendusliikme Einar Vallbaumi tagasiastumist Riigikogu liikme kohalt sai Riigikogu juhatuse otsusega Paul-Eerik Rummo asendusliikmena XII Riigikogu liikmeks alates 7. aprillist 2011.

Paul-Eerik Rummo on olnud Eesti Rahvusringhäälingu Nõukogu esimees, Integratsiooni Sihtasutuse Nõukogu esimees. 2007 sai ta Eesti Migratsioonifondi nõukogu esimeheks..

Looming

Paul-Eerik Rummo 2006. aastal.

Paul-Eerik Rummo on luuletaja, kelle looming kuulub eesti uuemasse klassikasse. "Paul Eerik Rummo luule tervikuna kujutab endast 20. sajandi teise poole eesti kirjandusilma üht murdepunkti ja uuema luuleklassika keset," on kirjutanud kirjandusteadlane Rein Veidemann.

Rummo on kirjutanud ka näidendeid, lasteraamatuid, filmistsenaariume, laulusõnu, sealhulgas filmi "Viimne reliikvia" laulutekstid, dramatiseeringuid ning tõlkinud luulet paljudest keeltest. Tema esimesed trükikatsetused ilmusid 1954. aasta novembris ajalehes Säde ja ajakirjas Pioneer.

Teosed

• "Ankruhiivaja" (1962)
• "Tule ikka mu rõõmude juurde" (1964)
• "Lumevalgus...lumepimedus" (1966; Loomingu Raamatukogu sarjas ilmunud kaksikkogu teise poole autor oli Enn Vetemaa)
• "Luulet 1960–1967" (valikkogu, 1968)
• "Tuhkatriinumäng" (näidend, 1969)
• "Saatja aadress" (1972, levis omakirjastuslikult)
• "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974)
• "Kokku kolm juttu" (lasteraamat, 1974)
• "Kass! Kass! Kass!" (näidend, 1981)
• "Saatja aadress ja teised luuletused 1968–1972" (1989)
• "Ajapinde ajab" (1985)
• "Oo et sädemeid kiljuks mu hing" (valikkogu, 1985)
• "Kõrgemad kõrvad" (1985)
• "Luuletused" (1999)
• "Kohvikumuusikat" (2001)
• "Vannituba" (2004)
• "Kogutud luule" (2005)

Tõlked

• "Antillide luulet" (1966)
• "Piimmetsa vilus" (Dylan Thomas, 1970)
• "Surmad ja sisenemised" (Dylan Thomas, 1972)
• "Me pommitasime New Havenit" (Joseph Heller, 1973)
• "Charlotte koob võrku" (Elwyn Brooks White, 1979)
• "Luuletusi ja poeeme" (Aleksandr Puškin, 1977)
• "Näidendid ja lühiproosa" (Aleksandr Vampilov, 1978)
• "Omadega puntras" (Ronald David Laing, 1978)
• "Aastad" (Tuomas Anhava, 1981)
• värsside tõlge Lennart Meri raamatus "Hõbevalgem" (1984)
• "Ajalaevad" (Stephen Baxter, 1997)
• "Ahermaa ja teisi luuletusi" (Thomas Stearns Eliot, 1999)
• "Puškin armastusest" (Aleksandr Puškin, 2001)
• "Valitud luuletused" (Aleksandr Puškin, 2003)
• "Ulysses" (James Joyce, 2024)

Tunnustus

• 1966 – Juhan Liivi luuleauhind ("Ikka Liivist mõteldes")
• 1986 – Eesti NSV teeneline kirjanik
• 1986 – J. Smuuli nimeline kirjanduspreemia ("Оo et sädemeid kiljuks mu hing. Valitud luulet")
• 1990 – Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia ("Saatja aadress")
• 1999 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde: T. S. Elioti "Luuletused")
• 2001 – Riigivapi IV klassi teenetemärk
• 2001 – Eesti Näitemänguagentuuri näidendivõistluse äramärgitud töö ("Tipus")
• 2005 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse aastapreemia ("Kogutud luule")
• 2006 – Valgetähe II klassi teenetemärk
• 2007 – Põhjatähe orden (Rootsi)
• 2015 – Aleksander Kurtna nimeline auhind (koos Sigrid Toomingaga)
• 2016 – Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia („Taevast sajab kõikseaeg kive“)
• 2017 – Jaan Krossi kirjandusauhind ("Taevast sajab kõikseaeg kive")
• 2017 – aasta liberaal
• 2019 – Soome Erkki Wilho Ponkala Fondi elutööpreemia
• 2020 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest

Isiklikku

Tal on kaks vanemat õde: Mall Johanson (sündinud 17. aprillil 1935) ja Lea Tormis. Tema isa oli Paul Rummo ja ema Tiio Rummo.

Paul-Eerik Rummol on neli tütart: Ingrid, Lilit, Tiiu-Liisa, Viiu-Marie. Ta on abielus näitleja ja kirjaniku Viiu Härmiga.

Välislingid

Portaal Nõmme

• Jaak Rähesoo. Ilma loata tehtud teater Postimees.ee, 21. veebruar 2009
• Rein Veidemann. Paul-Eerik Rummo 70: erakorraline luuletaja, korraline poliitik Postimees.ee, 19. jaanuar 2012
• Paul-Eerik Rummo Eesti biograafilises andmebaasis ISIK

Eelnev '

Eesti Reformierakonna volikogu esimees –

Järgnev Rain Rosimannus