Otto Neurath
| Otto Neurath | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
10. detsember 1882 Viin |
| Surmaaeg |
22. detsember 1945 (63-aastaselt) Oxford |
| Alma mater | |
| Amet | majandusteadlane, filosoof, sotsioloog |
Otto Neurath (10. detsember 1882 Viin – 22. detsember 1945 Oxford) oli Austria filosoof, sotsioloog ja majandusteadlane.
Teda peetakse üheks kõige mitteortodokssemaks marksistiks.
Ta õppis algul Viini ülikoolis, hiljem Berliini ülikoolis matemaatikat, majandusteadust, ajalugu ja filosoofiat. Ta sai doktorikraadi 1907 Berliinis, töötas vahepeal Austria sõjaministeeriumi majandusosakonnas ja habiliteerus 1917 Heidelbergi ülikoolis.
Müncheni Nõukogude Vabariigis oli ta Kurt Eisneri valitsuses keskmajandusameti president, kellena ta tegeles tsentraalse planeerimisega. Hiljem mõisteti ta riigireetmise eest pooleteiseks aastaks vangi. Ent Austria valitsuse sekkumise tõttu vabastati ta ennetähtaegselt ja saadeti välja Viini. Seal organiseeris ta ühinguga Siedlungs- und Kleingartenverband eneseabi elamispinna nappuse vastu. Üks näitus viis tänini eksisteeriva Ühiskonna- ja Majandusmuuseumi asutamisele.
Ta kuulus pragmaatilise teadusteoreetilise lähenemise esindajana Viini ringi vasakusse tiiba. Ta ei tunnistanud metafüüsikat ega epistemoloogiat. Marksismi pidas ta omamoodi teaduseks. Teadus oli tema jaoks muudatuste tööriist.
Koos graafik Gerd Arntziga töötas ta välja Viini pildistatistika meetodi Isotype. See oli viis kvantitatiivse info esitamiseks kergesti mõistetavate ikoonidena. Sellel leiutisel oli suur mõju kartograafiliste sümbolite arengule ning proportsionaalsete sümbolite kasutamisele võrdleva ruumilise info esitamiseks. Sellel alal võib Neurathit pidada Edward Tufte'i ja Buckminster Fulleri eelkäijaks.
Pärast 1934. aasta 12. veebruari sündmusi ja seisusteriigi rajamist emigreerus ta algul Hollandisse Haagi, pidi aga 1940 põgenema edasi Inglismaale, et oma tööd jätkata. Kui ta ei oleks natsionaalsotsialistide võimuhaaramise ajal viibinud Moskvas oma piktogrammide süsteemi selgitamas, oleks ta peaaegu kindlasti arreteeritud.
Ta suri 1945 Oxfordis.
Neurathi läbitöötamata arhiiv asub Readingi Ülikoolis.