Nõukogude Liidu marssal

Nõukogude Liidu marssal (vene keeles Маршал Советского Союза) oli de facto Nõukogude Liidu kõrgeim sõjaväeline auaste (de iure oli kõrgeim auaste Nõukogude Liidu generalissimus, mida kandis vaid Jossif Stalin).

Ajalugu

Auaste asutati 22. septembril 1935 NSV Liidu Kesktäitevkomitee ja NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu määrusega, see loodi Tööliste ja Talupoegade Punaarmee või Tööliste ja Talupoegade Merelaevastiku isikkoosseisule. Nõukogude Liidu marssali vaste mereväes oli Nõukogude Liidu laevastikuadmiral. ^[1]

Esimesena anti auaste 21. novembril 1935 viiele isikule: Vassili Blücherile, Semjon Budjonnõile, Aleksandr Jegorovile, Mihhail Tuhhatševskile ja Kliment Vorošilovile. Neist kolm: Tuhhatševski, Blücher ja Jegorov hukati hiljemalt kolme aasta pärast. ^[1]

Nõukogude Liidu marssal oli NSV Liidu kõrgeim sõjaväeline auaste kuni 26. juunini 1945, mil Jossif Stalin sai Nõukogude Liidu generalissimuse auastme, olles Nõukogude ajaloos ainuke isik, kes selle auastme sai. Pärast tema surma 5. märtsil 1953 oli Nõukogude Liidu marssal taas NSV Liidu kõrgeim auaste.

Kokku anti Nõukogude Liidu marssali auaste 41 isikule. Algul anti seda sagedamini, nii et korraga oli elus kümmekond marssalit, pärastpoole harvemini. Viimasena sai selle auastme NSV Liidu kaitseminister Dmitri Jazov 1990. aasta aprillis. Jazov oli viimane elus olev Nõukogude Liidu marssal, kes suri alles 2020. aastal. ^[1]

Pärast Nõukogude Liidu lagunemist 1991. aastal lõpetati auastme väljaandmine. 1993 kehtestati selle asemel Venemaa marssali auaste, mida on läbi aegade välja antud vaid korra: 11. novembril 1997 Igor Sergejevile. Nõukogude Liidu marssali auastet ei tunnistatud kehtetuks ega asendatud Venemaa marssali auastmega. ^[1]

Auastme pälvinud isikud olid üldiselt kaadrisõjaväelased, neli neist olid ka sõjaväelisi ametikohti täitnud poliitikategelased: Stalin, Lavrenti Beria, Nikolai Bulganin ja Leonid Brežnev. Beria sai marssali auastme sellepärast, et kogu KGB isikkoosseis võrdsustati sõjaväelastega ja julgeolekutöötajate erilised auastmed asendati automaatselt vastavate sõjaväeliste auastmetega. ^[viide?]

Kuuelt Nõukogude Liidu marssalilt võeti marssali auaste hiljem ära. Need olid Tuhhatševski, Blücher, Jegorov, Grigori Kulik, Beria ja Bulganin. Sealjuures Blücher suri ülekuulamise ajal peksmise tagajärjel, kui ta oli veel marssal, ja marssali auaste võeti talt ära postuumselt. Bulganin alandati kindralpolkovnikuks.Tuhhatševski, Blücher, Jegorov ja Kulik rehabiliteeriti postuumselt ning neile anti marssali auaste tagasi. Beria ja Bulganin oma auastet tagasi ei saanud.

Nõukogude Liidu marssalid 1935−1991

Nr	Aasta	Kuupäev	Nimi	Märkused
1	1935	20. november	Vassili Konstantinovitš Blücher (1890–1938)	Lasti maha. Auaste võeti postuumselt ära 10.03.1939, ennistati 14.03.1956
2	1935	20. november	Semjon Mihhailovitš Budjonnõi (1883–1973)
3	1935	20. november	Aleksandr Iljitš Jegorov (1883–1939)	Lasti maha. Auaste võeti ära 27.03.1938, ennistati 14.03.1956
4	1935	20. november	Mihhail Nikolajevitš Tuhhatševski (1893–1937)	Lasti maha. Auaste võeti ära 11.06.1937, ennistati 31.01.1957
5	1935	20. november	Kliment Jefremovitš Vorošilov (1881–1969)
6	1940	7. mai	Grigori Ivanovitš Kulik (1890–1950)	Auaste võeti ära 16.02.1942, sai kindralmajori auastme 17.03.1942, ülendati kindralleitnandiks 15.04.1943, ennistati postuumselt 1957
7	1940	7. mai	Boriss Mihhailovitš Šapošnikov (1882–1945)
8	1940	7. mai	Semjon Konstantinovitš Timošenko (1895–1970)
9	1943	18. jaanuar	Georgi Konstantinovitš Žukov (1896−1974)
10	1943	16. veebruar	Aleksandr Mihhailovitš Vassilevski (1895−1977)
11	1943	6. märts	Jossif Vissarionovitš Stalin (1879−1953)	Ülendati Nõukogude Liidu generalissimuseks 27.06.1945
12	1944	20. veebruar	Ivan Stepanovitš Konev (1896−1968)
13	1944	18. juuni	Leonid Aleksandrovitš Govorov (1897−1955)
14	1944	29. juuni	Konstantin Konstantinovitš Rokassovski (1896−1968)	Poola marssal 05.11.1949
15	1944	10. september	Rodion Jakovlevitš Malinovski (1898−1967)
16	1944	12. september	Fjodor Ivanovitš Tolbuhhin (1894−1949)
17	1944	26. oktoober	Kirill Afanasjevitš Meretskov (1897−1968)
18	1945	9. juuli	Lavrenti Pavlovitš Beria (1899−1953)	Lasti maha. Auaste võeti ära 26.06.1953
19	1946	3. juuli	Vassili Danilovitš Sokolovski (1897−1968)
20	1947	3. november	Nikolai Aleksandrovitš Bulganin (1895−1975)	Parteitegelane. Degradeeriti kindralpolkovnikuks 26.11.1958
21	1955	11. märts	Ivan Hristoforovitš Bagramjan (1897−1982)
22	1955	11. märts	Sergei Semjonovitš Birjuzov (1904−1964)
23	1955	11. märts	Andrei Antonovitš Gretško (1903−1976)
24	1955	11. märts	Andrei Ivanovitš Jerjomenko (1892−1970)
25	1955	11. märts	Kirill Semjonovitš Moskalenko (1902−1985)
26	1955	11. märts	Vassili Ivanovitš Tšuikov (1900−1982)
27	1959	8. mai	Matvei Vassiljevitš Zahharov (1898−1972)
28	1961	6. mai	Filipp Ivanovitš Golikov (1900−1980)
29	1962	28. mai	Nikolai Ivanovitš Krõlov (1903−1972)
30	1967	12. aprill	Ivan Ignatjevitš Jakubovski (1912−1976)
31	1968	15. aprill	Pavel Fjodorovitš Batitski (1910−1984)
32	1968	15. aprill	Pjotr Kirillovitš Koševoi (1904−1976)
33	1976	7. mai	Leonid Iljitš Brežnev (1906−1982)	Parteijuht
34	1976	30. juuli	Dmitri Fjodorovitš Ustinov (1908−1984)	Parteitegelane
35	1977	14. jaanuar	Viktor Georgijevitš Kulikov (1921−2013)
36	1977	14. jaanuar	Nikolai Vassiljevitš Ogarkov (1917−1994)
37	1978	17. veebruar	Sergei Leonidovitš Sokolov (1911−2012)
38	1983	25. märts	Sergei Fjodorovitš Ahromejev (1923−1991)
39	1983	25. märts	Semjon Konstantinovitš Kurkotkin (1917−1990)
40	1983	25. märts	Vassili Ivanovitš Petrov (1917−2014)
41	1990	28. aprill	Dmitri Timofejevitš Jazov (1924−2020)

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 "What was the Marshal of the Soviet Union?". Vaadatud 08.07.2023.

Vaata ka

Marssal

[:0-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 "What was the Marshal of the Soviet Union?". Vaadatud 08.07.2023.

[1]