Limbaži

Limbaži
	[ l'imbaži ]
läti	Limbaži
	Limbaži vanalinn
	Limbaži lipp Limbaži vapp
	Pindala: 9 km²
	Elanikke: 6613 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 57° 31′ N, 24° 43′ E

Limbaži (läti^ⓘ) (eesti keeles Lemsalu, ka Lemsi^[2], liivi keeles Lämmist nīn) on linn Lätis Vidzemes, Limbaži piirkonna keskus.

Nime teke

Liivikeelne nimi viitab soojale (lämmi, lämbe), mis võib olla ka negatiivses tähenduses (hingemattev), sõna nīn tähenduseks on 'linn'.

Ajalugu

1223. aastal ehitati baltisaksa ajaloolaste väitel^[3] Lemsallu liivlaste endise põlenud puitlinnuse asemele peapiiskop Alberti käsul Lemsalu piiskopilinnus, millest kujunes Riia peapiiskopkonna liivlaste alade halduskeskus. Ümber Lemsalu moodustasid kaitseliine 11 abi- ja vasallilinnust nii põhja (Salatsi piiskopilinnus, Ungurpilsi vasallilinnus), ida (Augstroze, Mujāni, Vainsalu, Rozbeķi, Suur- ja Väike-Roopa) kui ka lõuna (Nabe vasallilinnus, Krimulda, Turaida piiskopilinnus) pool. Lemsalut peetakse ka liivlaste Metsepole maakonna keskuseks.

Limbaži (saksa keeles Lemsal) sai linnaõigused aastal 1385, Limbaži kuulus Hansa Liitu. Keskajal oli Limbaži Limbaži kihelkonna keskus, ja uusajal keskuseks kihelkonnakirikuga Volmari kreisis Liivimaa kubermangus.

Limbaži all peeti 19. juuni – 20. juuni 1919 Eesti Vabadussõja Lemsalu ja Roopa lahing. Lahingus langenute auks avati 1. juulil 1923 mälestussammas (Limbaži Vabadussõja mälestussammas)^[4].

Linna läbis varem laiarööpmeline Tallinn–Pärnu–Mõisaküla–Riia raudteeliin. Limbažini liiklesid reisirongid 1990. aastate keskpaigani, amortiseerunud raudtee likvideeriti 2005. aastal. 2009. aastani oli linn Limbaži rajooni keskus.

Kaitstavad objektid

Muinsusmälestistest on linnas riikliku kaitse all linna ajalooline keskus, Limbaži vanalinn, sealsed luteri kirik ja Rootsi garnisoni kirik, (luteri kirikus on eraldi kaitse all veel altar, kiriku seinakapp ja selle uksed, selle rõdu dekoratiivne piire, altaritrepi käsipuud, viis kirikuliste pinki, orel ning kuus ust), Limbaži piiskopilinnuse varemed, Ķezberkalnsi linnamägi, uksed aadressil Burtnieku iela 7, Burtnieku iela 3 maja portaal ning uksed, Ģildes iela 4 maja portaal ja uksed, kahe toa seinamaalingud aadressil Burtnieku iela 4 ja õigeusu kiriku tsaariväravad. Kohaliku kaitse all on vana raekoja hoone, regionaalse kaitse all elumaja aadressil Cēsu iela 1.^[5]

Looduskaitse all on kirikla juures asuv Õpetaja pärn, Vēšūzise tamm, nende lähistel kasvav nimetu põline tamm, linna kagupiiril kasvav 4 m ümbermõõduga põline tamm, Lielezersi sanglepad, Linnakalmistu lehised, Limbaži vallamaja künnapuu, Linnakalmistu pärnad, Preije pärn, Linnusevaremete vaher, Muuseumivaher, Ühtsuse pargi künnapuu, Parka iela tamm ja Rīgas iela pärn. Linna loodeosa asub osaliselt Dūņezersi järve hoiualal, linn ise aga Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealal.^[6]