Kohila Gümnaasium
| Kohila Gümnaasium | |
|---|---|
| Asutatud | 1786 |
| Kooli tüüp | gümnaasium |
| Direktor | Marko Kaljuveer |
| Maakond | Raplamaa |
| Vald | Kohila vald |
| Asula | Kohila |
| Koduleht | https://kohila.edu.ee |
Kohila Gümnaasium on gümnaasium Kohila alevis Raplamaal.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti rahvakool jõudis uuele arengutasemele 18. sajandi viimasel kolmandikul. Rahvaõpetus korraldati ümber. Koolid rajati paljudes mõisakogukondades, nii ka Kohila mõisas avati kool 1786. aasta sügisel.
Taolised koolid tegutsesid enamasti kümme-kakskümmend aastat. 1870. aastal loodi kohaliku vallavalitsuse algatusel Kohila vallakool. Koolitööd alustati Urge mäel talumajas. Järgmisel aastal valmis koolimaja. Koolis käis 15–30 õpilast vanuses 8–18 aastat.
19. sajandi teisel poolel oli Hageri kihelkonnas palju väikesi koole: Adila, Rabivere, Tohisoo, Salutaguse, Pahkla, Mäeküla, Sutlema. Aastatel 1910–1918 kandis Kohila kool Ministeeriumikooli nime. Urgemäe koolimajas oli kolm klassi 30–40 õpilasega. Neljas ja viies klass õppis vallamajas. 1918–1923 kandis kool Kõrgema Rahvakooli nime ja tegutses viieklassilisena. 1923. aastal alustati õppetööd Tohisoo mõisa härrastemajas. Kool reorganiseeriti 6-klassiliseks algkooliks.
Sõjajärgseil aastail töötas kool mõnda aega Kohila Mittetäieliku Keskkoolina ja Kohila 7-klassilise koolina. 1956. aastal reorganiseeriti kool keskkooliks. Kooli I lend lõpetas 1960. aastal. Septembris 1961 avati uus koolimaja. Peagi kitsaks jäänud koolimajale rajati aastatel 1974–1977 juurdeehitis.
Kui 1940/41. õppeaastal õppis koolis 196 õpilast, siis 1955/56 juba 410 õpilast ning 1961/62 633 õpilast ja töötas 40 õpetajat. 1980. aastal oli kool maakonna suurim – rohkem kui 1000 õpilase ja üle 80 õpetajaga. Aastatel 1960–2002 on kooli eestikeelse osa lõpetanud 1470 vilistlast.
Sõjajärgseil aastail (1947) hakati direktor Valter Hormi algatusel haridust andma ka vene keeles. 1952. aastal avati Raplas 7-klassiline vene kool ning V ja VI klass viidi sinna üle. Kohilasse jäid ainult algklassid. 1961. aastal, pärast uue koolihoone valmimist, hakkas tööle 8-klassiline kool. 1977. aastast sai vene põhikoolist juba keskkool. Kõige suurem oli vene kooli õpilaste arv 1985. aastal, 413. Aastatel 1977–1993 lõpetas vene keskkooli 15 lendu 166 õpilasega. 2001. aastal otsustati Kohila Gümnaasiumi vene kool sulgeda õpilaste vähesuse tõttu.
1995. aasta sügisest nimetati kool ümber Kohila Gümnaasiumiks.
2002/2003. õppeaastast kuuluvad kooli juurde ka Kohila kooli Hageri klassid.
Üks Kohila Gümnaasiumi tuntumaid vilistlasi on ettevõtja ja Eesti Olümpiakomitee president Urmas Sõõrumaa.
Töötajad
[muuda | muuda lähteteksti]Kohila Gümnaasiumis töötab 64 õpetajat ning tööle on võetud psühholoog ja kaks sotsiaalpedagoogi.
Kohila Gümnaasiumi direktor on Marko Kaljuveer.[1]