Juhan Kurrik
Juhan Kurrik (29. mai 1849 Viljandi vald – 20. mai 1922 Tartu) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise tegelane.
Kurrik oli koolmeister Rõuges, Tartus ja Rannus. Asutas Rõuges Aleksandrikooli abikomitee, tegutses nii Eesti Kirjameeste Seltsi kui ka Aleksandrikooli peakomitee eestseisuses kirjatoimetajana, kuulus Vanemuise seltsi ja Eesti Üliõpilaste Seltsi.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Ta oli Eesti Postimehe ja Sakala kaastööline.
- Ta koostas esimese eestikeelse stenograafiaõpiku (ilmus 1882).
- "Turnimine – tähtjas ja tarvilik kooliasi", Eesti Postimees, nr 38-40, 17. september – 1. oktoober 1875, lk 223, 229, 235
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema tütar oli eesti etnograaf Helmi Kurrik.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Johannes Voldemar Veski. "Juhan Kurrik †". Eesti Kirjandus 1922, nr 6, lk 177–181; loetav ka digiteeritud ajakirjanduse aadressil; samas lk 181–193 ja [1] nr 7, lk 239–249 Juhan Kurriku mälestused "Vilksatused ärkamisajast"
- Eesti kooli biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1998, lk 108, artikli autor Olaf Prinits
- Eesti kirjanike leksikon. Eesti Raamat. Tallinn 2000, lk 245, artikli autor Eerik Teder
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Juhan Kurrik Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- Biograafia ESBL-is
- Haud Tartu Maarja kalmistul