Johannes Pääsuke sündis 30. märtsil 1892Tartus. Tema isa oli edukas kaupmees ja ema koduperenaine. Fotograafia vastu hakkas Johannes huvi tundma 15-aastaselt. Tema õpetajaks oli Tartu kohalik meister.[viide?]
Pääsuke hukkus rongiõnnetuses Valgevenes Oršas 1918. aasta 8. jaanuaril, olles vaid 25-aastane.[2] Täpsemalt oli Pääsuke rongiõnnetuse ajal ülemisel naril maganud ning rongi äkilise pidurduse peale sealt alla kukkudes löönud pea (oimukoha) vastu lauaplaati.[3]
1912. aastal avaldas Eesti Rahva Muuseum ajalehes Postimees teate, kus kutsuti fotograafe muuseumi teenistusse. Pääsuke kasutas võimalust ja asus muuseumis tööle. Esimesed muuseumi jaoks pildistatud fotod pärinevad samast aastast. Täieõiguslikuks liikmeks sai ta 1913. aastal.[viide?]
1913. aasta 10. juunist 29. juulini korraldas Eesti Rahva Muuseum koostöös Johannes Pääsukesega pildistamisretke, et täiendada muuseumi fotokogu. Marsruut algas Narvast ning lõppes Muhumaal ja Saaremaal. Fotoretkel tehti 317 fotot. Fotod on hea kvaliteediga ning seega on võimalik neist teha suuremõõtmelisi koopiaid, tänu millele saab lähemalt uurida jäädvustatud detaile, näiteks talumajade interjööri, sõidukeid ja talurahva rõivaid.[viide?]
Johannes Pääsuke (1915)
1915. aastal mobiliseeriti Johannes Pääsuke II järgu kaitseväelasena esimesse maailmasõtta. Seal olles jätkas ta pildistamist, jäädvustades tagalaelu. Enamik sõja ajal tehtud fotodest jäi Venemaale, kuna need olid sõjaväelaste poolt tellitud.[viide?]
Oma elu jooksul tegi Pääsuke üle 1000 foto.[viide?]
1912. aastal ehitas Johannes Pääsuke oma fotoaparaadist algelise filmikaamera ja 1912.–1914. aastani tegi ta 30 lühifilmi Eestimaa kohtadest ja sündmustest, jäädvustades peamiselt maarahva toimetusi ja kohalikke vaatamisväärsusi, kuid ka spordivõistlusi, tähtpäevi ja kultuurielu. Peale selle tegi ta etnograafiafilme Eesti Rahva Muuseumi jaoks, enamik neist üles võetud väljasõitudel. Filmid linastusid Tartu, Tallinna, Narva, Pärnu ja Võru kinodes. Kokku tegi Pääsuke ligi 40 filmi, millest 10 on hoiul Eesti Filmiarhiivis. Osa tööd on aga hävinud.[viide?]
Pääsukese esimene dokumentaalfilm oli "Utotškini lendamine (Tartu kohal)" (1912), mis kajastas piloot Sergei Utotškini lendu Krasnojarski polgu kasarmute õuelt Tartu linna kohale. "Utotškini lendamises" keskendus Pääsuke Utotškini lennule Tallinna lähistel lennukiga Farman.[viide?]
Revolutsiooniline hetk saabus aastal 1914, mil Pääsuke filmis, lavastas ja produtseeris esimese Eesti mängufilmi "Karujaht Pärnumaal". See poliitilise alatooniga satiirilist allegooriat sisaldav film rääkis Pärnu Postimehe toimetaja Jaan Karu ja baltisakslasest linnapea Oskar Brackmanni tülist. Filmis kajastus eestlaste ja baltisakslaste vaheline võimuvõitlus. Süžee keerleb karujahi ümber. Jõukas vanahärra Frackmann loeb hommikul ajalehest, et Pärnu metsades elav karu hoiab baltisaksa elanikke hirmul. Pannakse kokku jahisalk ja minnakse karu otsima. Metsloom leitakse, kuid temast ei saada kuidagi jagu. Filmi kulminatsiooniks on hetk, mil karu vajub Frackmannile peale ja too jääb looma alla kinni. Samal ajal taanduvad löödud sakslased sündmuskohalt. Enne lõputiitreid esitatakse vaatajale info teksti näol, mis oli Eesti esimese filmi puhul väga julge kunstiline katsetus. Film oli Eestis väga edukas.[viide?]
Tema dokumentaalfilmide iseloomustavaks märksõnaks on loomingulisus ja tugev kunstiline alatoon.[viide?]
2012. aastal andis Eesti Filmiarhiiv Eesti filmi 100 aasta juubeli puhul välja Pääsukese loomingule pühendatud kogumikplaadi "Esimene ... Pääsuke", millel on digitaalselt taastatud filmid "Tartu linn ja ümbrus", "Ajaloolisi mälestusi Eestimaa minevikust", "Retk läbi Setumaa", "Vaatepilte Võrumaalt", "Suur lumetuisk Baltimail Jõulukuul", "Valgelillepäev Tartus", "Estonia rahvateater ja kontserdimaja Tallinnas", "Tartu Vabatahtlike Tuletõrjujate Seltsi 50. a juubeli pidu" ja "Karujaht Pärnumaal".[viide?]
2003. aastal tegid ERM ja Kõrgem Kunstikool Pallas suurema Johannes Pääsukese retronäituse "Johannes Pääsuke: mees kahe kaameraga", publitseerisid kataloogi "Johannes Pääsuke – mees kahe kaameraga" (1 tr 2003, 2 tr 2008 ja 3 tr 2012) ja tegid fotofilmi "Elurežissöör Pääsuke / Life Director Pääsuke" (režissöör Peeter Linnap).
Johannes Pääsukese autorportree (1915) illustreerib raamatu "The History of European Photography" I–III I köite kaant.[6] Tema näitust "Johannes Pääsuke – mees kahe kaameraga" on eksponeeritud enam kui 30 näituspaigas üle kogu maailma.
Johannes Pääsukese näituse "Mees kahe kaameraga" rahvusvaheline tuur
"Johannes Pääsuke – mees kahe kaameraga". Koostaja: Jana Reidla. Tekstid: Peeter Linnap, Kairi Kaelep, Jaak Lõhmus. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, 2003. 1 tr
"Johannes Pääsuke – mees kahe kaameraga". Koostaja: Jana Reidla. Tekstid: Peeter Linnap, Kairi Kaelep, Jaak Lõhmus.Eesti Rahva Muuseum, Tartu 2008 2 tr
"Johannes Pääsuke – mees kahe kaameraga". Koostaja: Jana Reidla. Tekstid: Peeter Linnap, Kairi Kaelep, Jaak Lõhmus. Eesti Rahva Muuseum, Tartu 2012 3 tr
Ivar Kosenkranius "Eesti kino minevikuradadelt". Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1964
Veste Paas "Olnud ajad". Eesti Raamat, Tallinn 1980
"Johannes Pääsuke – Inimesed ja rõivad läbi kaamerasilma". Koostaja: Ellen Värv, Liisi Jääts. Tekstid: Tõnis Liibek, Ellen Värv. Tartu: Eesti Rahva Muuseum, 2018
"Eesti esimene film jõuab vaatajate ette". Tartu Postimees, 1. aprill 2002
"Päevapiltnik Pääsukese Tartu fotodel avaldub kunstniku vaim". Tartu Postimees, 30. aprill 2002
"Johannes Pääsuke filmis end Tartus kinoajalukku". Tartu Postimees, 30. aprill 2002
Kairi Kaelep. "Johannes Pääsukese elukäigust ja koostööst Eesti Rahva Muuseumiga.- Johannes Pääsuke – mees kahe kaameraga". Eesti Rahva Muuseum, Tartu 2003/ 2008/2012 1,2,3 tr
Jaak Lõhmus "Taasavastatud kinopiltnik Pääsuke".- Johannes Pääsuke – mees kahe kaameraga". Eesti Rahva Muuseum, Tartu 2003/ 2008/2012 1,2,3 tr
Peeter Linnap "Elupiltnik Johannes Pääsuke ja positivistlik etnograafia".- Johannes Pääsuke – mees kahe kaameraga". Eesti Rahva Muuseum, Tartu 2003/ 2008/ 2012 1,2 ja 3 tr
Peeter Linnap. "Johannes Pääsukese aeg ja ruum".- Cheese, 2003, nr.4 / Silmakirjad. 6: intellektuaalne kunst: kirjutisi fotograafidest, Tartu (Tartu Kõrgema Kunstikooli toimetised 17), llk 93-102, ill.
Tartu Pärmivabrik Pärna ja Pika tänava nurgal. 1914
Eestimaa rannavaht, randrüütel. 1913
Koguva küla väravavahid. 1913
Seemnekartuli sorteerimine Tartumaal. 1913
Sõnnikuvedajad Gustav (65 a) ja Anton (68 a) piipu tegemas. Pühajõe küla, Mõnnelohu talu. Juuni 1913
Saarlased laeva ehitamas. Juuli 1913
Muhulane hobust söötmas. 1913
Poisid kiike üle võlli ajamas Ohessaare külas Saaremaal. Juuli 1913
