Diegees
Diegees (kreeka keeles διήγησις, diḗgesis, "kirjeldamine", "kujutamine") on mõiste mimees paarismõiste. Mõlemad mõisted on teineteisega proto-narratoloogilistel eesmärkidel ühendatud Platoni "Riigis" (3.392c–398b).
Erinevalt tähendusest, mille diegees on omandanud tänapäeval, on see Platonil narratiiv laias tähenduses, kandes ja edastades ajaloolisele raamistikule tuginevat teavet (sündmused toimuvad kas "minevikus, olevikus või tulevikus", Riik 392d). Platonil on diegees diskursiivse stiili või esitusviisi (lexis) tasandil jagatud kolme tüüpi:
- 1) haple diegesis, "tavaline" ehk "segunemata" diegees, poeedi või mõne muu jutustaja "häälega" esitatud lugu (Riik 392d);
- 2) diegesis dia mimeseos ehk narratiiv "mimeesi abil", loo (näiteks draama) tegelase "häälega" esitatud otsene kõne (Riik 394b-c) ja
- 3) diegesis di’ amphoteron, ehk ühendatud narratiiv, mis seob või segab mõlemat eelmist tüüpi, näiteks Homerose eepikas.