Arutelu:Ludwig van Beethoven

Võimalikust pliimürgitusest rääkivaid artikleid:

• http://news.yahoo.com/s/ap/20070828/ap_en_ot/who_killed_beethoven
• http://www.elu24.ee/?r=0&id=1943

ML 29. august 2007, kell 18:53 (UTC)

Beethoveni täpne sünnikuupäev on teadmata - Ahsoous 17. detsember 2007, kell 08:25 (UTC)

---

Beethoveni paigutamine romantismi malli on eksitav, sest ta oli ikkagi klassik. Andres 27. juuli 2008, kell 23:55 (UTC)

Kopisin automaatselt selle inglise vikist ja tõesti on beethoven klassik. Kustutan loendist. --Tiuks 27. juuli 2008, kell 23:57 (UTC)

No vabandust, aga Beethoven seostub mõlema vooluga. Ei ole paraku nii, et helilooja kuulub yksnes yhte lahtrisse ning kõik teised on välistatud. Kas ta malli peaks kuuluma, on tõepoolest vaieldav, ent eitada tema kuulumist romantismi suurkujude hulka on kah ysna imelik. Mis järgmiseks, kustutame romantismi ka Goethe biograafiast? --Oop (arutelu) 19. aprill 2012, kell 20:56 (EEST)

Teda on seostatud romantismiga küll. Mõnikord nimetatakse teda romantismi eelkäijaks, mõnikord peetakse tema viimaseid teoseid romantilisteks, kuigi neil oli klassikaline vorm.

Goethe biograafias võib romantism figureerida, aga Goethe ise minu teada romantik ei olnud. Andres (arutelu) 24. aprill 2012, kell 00:06 (EEST)

Nojah, "Noore Wertheri kannatused", mis Saksamaal suitsiidilaine vallandas, kirjutas muidugi Byron. --Oop (arutelu) 24. aprill 2012, kell 16:17 (EEST)

See arvatakse kirjandusvoolu nimega torm ja tung. Andres (arutelu) 26. aprill 2012, kell 00:01 (EEST)

...millel pole mingit pistmist romantismiga? --Oop (arutelu) 26. aprill 2012, kell 18:25 (EEST)

Nii palju kui mina tean, peetakse seda küll romantismi eelkäijaks, kuid mitte selle osaks. Andres (arutelu) 27. aprill 2012, kell 19:36 (EEST)

---

Kui kahekümne kahe aastane Ludwig van Beethoven 1792. aastal Viini asus, kogus ta kuulsust ennekõike kui virtuoosne kontsertpianist. Tema esimene avalik kontsert Viinis toimus 1795. aastal. Järgnevatel aastatel esines ta palju Viinis, Prahas, Dresdenis, Leipzigis ja Berliinis, kuid peamiselt siiski väiksematele aristokraatide seltskondadele ning õukonnale.

Võtsin välja. See, et ta ennekõike kontsertpianistina kuulsust kogus, ei ole õige. Esimese kontserdi ja kontsertreisi kohta sai juba endakirjutatud tekstis mainitud. Pärtel Toompere (arutelu) 26. juuli 2012, kell 00:09 (EEST)

Beethoveni autoriõhtuid, mida ta Viinis elades korraldas, kutsuti "muusikalisteks akadeemiateks". Beethoven sellistele kontsertidele väga olulist rõhku ei pannud: saavutades ruttu oma teostega tuntuse, võis ta elada oma teoste kirjastamisest saadavatelt tuludelt ning metseenidelt annetustest.

Võtsin välja. Esimene lause kordab infot, mida juba mainisin. Teine lause on vastuolus Alšvangi raamatus kirjutatule ega ole ka loogiline: Miks ta neid üldse korraldas, kui tal neid vaja ei olnud. Akadeemiate eesmärgiks on ju ikkagi uute teoste tutvustamine ja tutvustamist vajavad ka tuntud heliloojate uued teosed. Peale selle on see lõik viitamata.Pärtel Toompere (arutelu) 1. august 2012, kell 12:56 (EEST)

Kirjas sõbrale (29. juuni 1801) kirjutas Beethoven hirmsast saladusest, mida ta oli juba mõnda aega endale hoidnud. Ta teadis, et jääb kurdiks. Juba mõnda aega olid tal olnud palavikuhood ja kõhuvalud. Noor mees ei osanud kurdiks jäämisele mõeldagi, kuid nüüd hakkas ta seda endale tunnistama. Tal oli raske kuulda, mida inimesed räägivad. Just siis, kui temast oli saamas suurim helilooja, tabas teadmine kuulmise kaotusest teda hirmsa hoobina. 1802. a. veetis ta aega Heiligenstadt´is, mis on nüüdseks Viini eeslinn, kuid sel ajal asus linnas väljas. Seal kirjutas ta kuulsa kirja mida tuntakse kui Heiligenstadt´i testamenti. Selle kuupäevaks on 6. oktoober ja ta kirjutab selles oma kasvavast frustratsioonist, mida põhjustas kuulmise kadumine. Ta palus inimestel endale andestada, et ta ei kuule, mida nad räägivad. Ta rääkis, et ta oli sageli mõelnud võtta endalt elu, kuid tema peas oli liiga palju muusikat, mis vajas üles kirjutamist ning ta otsustas elada. See väga emotsionaalne kiri leiti peale helilooja surma tema asjade hulgast. See ei olnud ära saadetud. Ta hoidis selle endale.

Võtsin välja, sest kordab endakirjutatud teksti. Pealegi on see suuresti viitamata ja liiga ilukirjanduslik. Pärtel Toompere (arutelu) 4. august 2012, kell 19:36 (EEST)

Viited

---

• Muusikas pidas Neefe tähtsaimaks tunnete ja kirgede edasiandmist nende arengus. Mis "nende"? Ma ei oska parandada, sest ei saa aru.
• kirjutuspuldil iie kvarteti põgus visand Ei saa aru.
• Seepärast koostas Beethoveni sõber Ignaz Freiherr von Gleichenstein, mille kohaselt Koostas mille?

Artikkel on suures osas kirjutatud ühe allika põhjal, mis hakkas mulle sellepärast silma, et puudutatud on fakte, mida inglisviki artiklist ei leia ja vastupidi, või on siin esitatud midagi faktina, kui inglisvikis on sama asja esitatud vaieldavana või ebaselgena. Kas on kindel, et selle ühe teose ja autori nägemust saab võtta puhta tõena?

Ja siis veel see asi, et kas tõesti oli viimne kui üks siin tekstis nimetatud naine kergemeelne? Adeliine 7. juuni 2013, kell 23:24 (EEST)

Kergemeelsusest: kõik naised, kelle puhul on siin mainitud, et on kergemeelsed, seda tegelikult ka olid. Tõestuseks tsitaadid raamatust:

„... hiljuti ühest provintsilinnast pealinna saabunud krahvinna Giuletta Guicciardi, koketne ning vilgas, kuid tühine ja kergemeelne preili ...“ (Alšvang: 75) Järgmisel leheküljel on veel mõned seigad, mis kinnitavad tema kergemeelsust ning ühe korra on raamatu autor seda sõna veel tema puhul maininud.

„On säilinud Beethoveni kiri Theresele (Brunswickile). /.../ Õnnetuseks oli ta ka sedapuhku armunud kergemeelsesse olendisse – kiri kõneleb sellest täie selgusega.“ (Alšvang: 204)

„Ei ole siis midagi imestada, et „keiserlik-kuninglik kassaohvitser“ Karl Kaspar, kes hästi tundis oma naise Johanna rikutust ja kergemeelsust, ei määranud testamendiga oma üheksa-aastase poja hooldajaks mitte naist, vaid oma suure venna.“ (Alšvang: 235)

Sõna "kergemeelne" ei ole ühemõtteline. Mina eelistaksin täpsemat ja neutraalsemat sõnastust. Andres (arutelu) 8. juuni 2013, kell 12:52 (EEST)

Kolmest arusaamatust punktist parandasin kaks viimast ära. Esimese puhul kirjutan jälle tsitaadi, et keegi, kes oskab, saaks lause arusaadavamaks teha:

"Neefe arvates kaasaegne muusika küll väljendas kirgi (näiteks kurbust ja rõõmu), kuid andis ainult nende lõpliku resultaadi, kujutamata kirgede arenemist algeost kuni küpse viljani, esitamata ühe kire muutumist teiseks. Teiste sõnadega, Neefe nõuab tunnete ja kirgede edasiandmist nende arengus, aimates seega ette Beethoveni loomingu põhiprintsiipi.“ (Alšvang: 16)

Alšvangi raamatut peetakse erinevalt paljudest teistest Nõuka-ajal tõlgitud või kirjutatud heliloojate raamatutest (Koneni „Schubert“, Jürissoni „Viini klassikaline koolkond“, mille järgi õppinuid Hugo Lepnurm legendi kohaselt eksamil läbi kukutas, ja eriti Hubovi „Bach“, mis peaks õpetaja ja aastaid Eesti Raadios töötanud Maia Lilje sõnul olema üldse keelatud või mida prof Toomas Siitan pidas „vigaseks“.) usaldusväärseks ja Maia Lilje koguni soovitas seda lugeda. Kindluse mõttes võite Toomas Siitanil paluda, et ta selle üle vaataks, nagu ta tegi Bachi artikliga. Pärtel Toompere (arutelu) 8. juuni 2013, kell 11:41 (EEST)

Eestlanna – Beethoveni armastus. Esmaspäev, 10. oktoober 1932, nr. 41, lk. 4. --IFrank (arutelu) 13. juuni 2013, kell 11:59 (EEST)

Sünd

Kas keegi üldse teistes keeles Vikipeediat ei loe, ei võrdle? Mujal on ju selge sõnaga (saksa, inglise, taani) kirjas, et poiss ristiti 17.12.1770. Järelikult sündis varem (kuna tollal oli laste sünnijärgne suremus väga suur ristiti niipea kui võimalik) - prantslastel sünd 15. või 16. 12.1770. See teave võik siis ka eesti keeles lugeda olla.