Artur Saueselg
| Artur Saueselg | |
|---|---|
| Sünniaeg |
17. oktoober 1894 Käina, Läänemaa |
| Surmaaeg |
29. august 1965 Tallinn |
| Teenistus |
 Eesti Vabariik NSV Liit |
| Auaste |
Eesti kaitseväe kolonel NSV Liidu Punaarmee polkovnik |
| Juhtinud |
3. Üksik Jalaväepataljon ülema kt ja ülem 2. diviisi staabi ülem Sõjakooli ülem Pärnu-Viljandi Kaitseringkond, ülema kt ja ülem Narva Sõjaväeringkond ülem 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse 182. Eesti Laskurdiviisi 171. laskurpolk 249. Eesti Laskurdiviisi ülem |
| Sõjad/lahingud |
Eesti Vabadussõda Teine maailmasõda |
| Autasud |
VR II/3 Kotkaristi teenetemärk III klass |
Artur Aleksander Saueselg VR II/3 (ka Arthur Sauselg; vene keeles Артур-Александр Иосипович Сауэсельг) (17. oktoober 1894 Käina, Läänemaa – 29. august 1965 Tallinn)[1] oli Eesti sõjaväelane (kolonel) ja hiljem NSV Liidu polkovnik.
Teenistus
[muuda | muuda lähteteksti]Artur Saueselg teenis Eesti Vabadussõjas staabikaptenina 5. jalaväepolgus, I pataljoni ülemana ja kaptenina 4. jalaväepolgus.
1923. aastast teenis 6. jalaväerügemendis ja 3. diviisi staabis. 1926. aastast Sakala jalaväerügemendi 3. pataljoni ülemana. 1927. aastast 6. jalaväerügemendi 9. pataljoni ülemana.
1928. aastast 3. Üksiku Jalaväepataljoni ülema kt. 24. veebruaril 1929 nimetati major Artur Saueselg 3. Üksiku Jalaväepataljon ülemaks.
1932. aastal määrati ta teenistusse 2. diviisi staabi ülemaks. 1. aprillil 1934 nimetati kolonel Artur Saueselg Sõjakooli ülemaks.
Valdeki katastroof
[muuda | muuda lähteteksti]Artur Saueselg oli vastutav ülem 14. juunil 1934 Valdeki katastroofi ajal, kus Valdeki laskeväljal toimunud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste taktikalise õppuse käigus aspirant Johannes Kattai leidis lõhkemata mürsu ja tõi selle rühma koondumiskohta.[2] Mürsk lõhkes ootamatult selle ümber koondunud meeskonna keskel. Õnnetuse käigus hukkus 10 aspiranti ja hulk sai vigastada.
15. märtsil 1935 mõistis Sõjaringkonnakohus kolonel Saueselja toimunud õnnetuses õigeks. Süüdi mõisteti hooletus järelevalves ja võimu mittetarvitamises kapten Voldemar Tepper, keda karistati ühekuise arestiga.[3]
1936. aastal nimetati ta Pärnu-Viljandi Sõjaväeringkonna ülemaks, 1939. aastal Narva Sõjaväeringkonna ülemaks. 1940. aastal määrati ta Sõjaministeeriumi käskudetäitja-ohvitseriks ning seejärel Punaarmee 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse 182. Eesti Laskurdiviisi 171. laskurpolgu ülemaks.
Teises maailmasõjas
[muuda | muuda lähteteksti]29. septembril 1942 määrati polkovnik Saueselg 249. Eesti Laskurdiviisi ülemaks (29. september 1942 – 29. detsember 1942).
29. detsembril 1942, Velikije Luki operatsiooni käigus, tagandati Artur Saueselg 249. Laskurdiviisi ülema kohalt ja asendati kommunist Johan Lombakuga.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1920 – Vabadusristi II liigi 3. järk (15. september 1920)
- 1935 – Kotkaristi III klassi teenetemärk (20. veebruar 1935)
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Õde Alma Karotamm (abielus 1924 Nikolai Karotammega).
Artur Saueselg on maetud ühele hauaplatsile Liiva kalmistul koos rindekaaslase Eduard Raia ja Raia perekonnaga.[4]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Eesti Vabariigi Kaadriohvitseride saatus Okupatsioon.ee". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. jaanuar 2001. Vaadatud 24. jaanuaril 2001.
- ↑ Leitud kuul külwas aspirantidele surma. Kohutaw õnnetus sõjakooli õppustel, mis nõudis 9 aspirandi elu. Postimees, 16. juuni 1934.
- ↑ Otsus Valdeki katastroofi protsessis Postimees, 16. märts 1935.
- ↑ http://www.kalmistud.ee/g323/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_kalmistu=21&filter_hauaplats_hauaplats=146639
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Magnus Ilmjärv: Hääletu alistumine. Eesti, Läti ja Leedu välispoliitilise orientatsiooni kujunemine ja iseseisvuse kaotus 1920. aastate keskpaigast anneksioonini Argo. 986 lk