Algus

See artikkel räägib mingi asja või tegevuse esimesest otsast; anatoomia mõiste kohta vaata artiklit Alguskoht; filmi kohta vaata artiklit Algus (film 2010); kategooriateooria mõiste kohta vaata artiklit Algus (matemaatika)

---

Algus on protsessi või asja ajaline, ruumiline, loogiline või muus suhtes võetud esimene ots.

Alguse vastand on lõpp.

Ajaline algus

Algus on protsessi kõige varasem hetk.

Teo algusele eelneb otsus.

Vaba algus

Immanuel Kant pidas vabaduse eelduseks alguseta põhjuslikkust (tegijapõhjuslikkus). Looduslikult paratamatu põhjuslikkuse puhul peab põhjus tagajärjele eelnema, vaba põhjuslikkuse puhul ei ole põhjuse ja tagajärje suhe ajaline. Ajalises sündmuste järgnevuses algust ei ole, kuid teol on vaba algus.

Ruumiline algus

Ruumilisest algusest saab rääkida näiteks niidi ja tänava puhul.

Lineaarse kirjapandud teksti juures on oluline, kust tuleb lugemist alustada.

Kõiksuse algus

Teadus

Loodusteaduses tegeleb Universumi algusega teaduslik kosmoloogia. Tänapäeval peetakse Universumi alguseks Suurt Pauku, millega tekkisid nii ruum kui ka aeg. Arusaamine algab Plancki ajast. Mis oli "enne" seda, selle kohta ei osata midagi selget öelda. Kõnekeeles nimetatakse seda eimiskiks.

Filosoofia

Immanuel Kanti järgi ei ole maailma algus meelelisuse seaduste järgi mõeldav.

Religioon

Paljudes usundites räägib algusest loomislugu.

Esituse alguse probleem filosoofias

Georg Friedrich Hegeli järgi ei ole filosoofial väliseid eeldusi, mistõttu filosoofia algus peab ise olema eeldus "Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia", § 1).

Tsitaate

• "Alguses lõi Jumal taeva ja maa." (1. Moosese raamat 1:1)
• "Alguses oli Sõna." (Johannese evangeelium 1:1)
• "Alguses oli tegu." (Goethe, "Faust I)
• "Algus on olemasolu, millele eelneb aeg, mil asja, mis algab, veel ei olnud." (Immanuel Kant, "Puhta mõistuse kriitika", B 482)
• "Alguses oli tuli" (Jean-Jacques Annaud' raamat)
• "Alguses oli vesinik" (Hoimar von Ditfurthi raamat)
• "Iga algus on raske" (vanasõna)