Mannan vahkus Kiilopääs čuoigan olmmoš duođaštii, go guokte beatnaga gáiko bohcco rohpa Urho Kekkonen álbmotmeahcis, Suoločielggi birrasiin. Dát guovlu gullá Lappi bálgosii.
Guokte beatnaga ledje beassan gárgidit huskyfitnodatdoalli gárddis Kakslauttasis.
Čuoigi almmuhii áššis bálgosa boazoisit Nilla Hirvasvuopioi. Hirvasvuopio ja nubbi bálgosa badjeolmmoš vuhtiiga luottain, ahte beatnagat leat ruohtahan bohcco guhkes mátkki. Beatnagiid oamasteaddji mielas ii sáhte liikká sihkkarvuođain dadjat, goddego beatnagat dán bohcco.
Beatnagiid oamasteaddji lea goittot máksán buhtadusa masson bohccos dan oamasteaddjái, iige áššis leat danin dahkkon rihkkosalmmuhus.
Hirvasvuopio háliida goittotge muitalit dáhpáhusas, dasgo luovosbeatnagat oidnojit meahcis jámma. Beassášvahkus daid oaidná erenomáš olu.
Luovos beatnagat giksin juohke giđa gittadoallanlágas fuolakeahttá
Giđđa lea hearkkes áigi bohccuide, erenomážit čoavjjetáldduide. Vaikke beana ii fáhtešiige bohcco gitta ja beasa gáikkodit, de boazu stressaluvvá ja juobe lápme iežas go ruohttá báhtui. Áldduin dat dahká dan, ahte áldu reito ja olgola.
Nilla Hirvasvuopio muittuha, ahte dakkár dáhpáhusain sáhttá massit ii dušše ovtta bohcco heakka, muhto maiddái miesi, jus boazu leamašan čoavjjet. Mannan vahkus geavvan dáhpáhusas lei sáhka varris bohccos.
Dušše beare okta unna beana sáhttá dagahit mihtilmas vahágiid, jus beassá ruohtahit bohccuid. Dat mielddisbuktá maid badjeolbmuide badjelmearalaš barggu.
– Jos guođohuvvon eallu bieđgana, de das lea máŋgga beaivve bargu čohkket fas dan, čilge Nilla Hirvasvuopio.
Meahcástanlága mielde beatnagat galget leat báttis dahje daid galgá bastit váldit gitta dakkaviđe njukčamánu álggus gitta borgemánu beallemuddui. Beatnagiid oažžu doallat luovusin dušše ovdamearkka šiljus dahje áidojuvvon guovllus báikki oamasteaddji lobiin.
Dainna lágain háliidit dáhkidit buot meahci elliide bessenráfi. Vaikke beana ii beroštivččiige eará elliin, de eallit sáhttet suorganit beatnaga ja ovdamearkka dihte lottit sáhttet dan dihte guođđit beasis.
Liikká beatnagat besset luovusin juohke giđa. Gárgidan dahje meahccái jávkan beatnagiid birra jearahit ovtto ovdamearkka dihte sosiála medias, ja badjeolbmot duođaštit beatnagiid dagahan vahágiid juohke giđa.
Beatnagat goddet logiid bohccuid jahkásaččat
Bálgosiid ovttastusa statistihkaid mielde beatnagat goddet jahkásaččat máŋggaid logiid bohccuid. Diibmá Bálgosiid ovttastussii leat almmuhan 46 vahágis, main eanáš oassi dáhpáhuvai Anára gielddas. Dain 27 dáhpáhusas jápme oktiibuot 38 bohcco.
Beanavahágiid mearri boazodoalus lea goittotge jagiid mielde njiedjan, ovdamearkka dihte jagis 2021 almmuhuvvon vahágat ledje 88. Bálgosiid ovttastusa spesiála áššedovdi Sanna Hast oaivvilda, ahte vaikke statistihkaid mielde dilli lea buoret, de ain lea dárbu lasihit diđolašvuođa beanavahágiin ja beatnagiid gittadoallanlágas.
– Olbmot eai oro velge áddemin, ahte justa sin beana sáhttá dagahit vahága. Dat vahát sáhttá geavvat nu johtilit ja fáhkkestaga, go beana vuolgá ollašuhttit iežas luonddu ja movttáska bohccuid dahje eará elliid maŋŋái.
Stastihkain lea čielga biika beassážiid áigge. Dasa lea sivvan earet eará dat, go olgobáikegoddelaččat bohtet lupmui davás ja eai váldde vuhtii beatnagiid gittadoallanlága. Olgobáikegoddelaččaid lassin vahágat dáhpáhuvvet goittotge Hast dieđuid mielde maiddái olu báikkálaččain.
Dán statistihkas leat dušše Bálgosiid ovttastussii almmuhuvvon dieđut, nappo beanavahágiid mearri lea duođalaččat stuorát, eaige buot dáhpáhusat boađe oba badjeolbmuid diđolašvuhtiige. Hast sávvá, ahte beatnagiid dagahan vahágiin almmuhit Bálgosiid ovttastussii, vai statistihkka vástidivččii duođalaš dili nu bures go vejolaš.
– Ja vahát geavvá jo dainna, go bohccot suorganit, muittuha Sanna Hast.
Divvojuvvon 17.4. dii. 12.25: Diibmá bálgosiid ovttastussii almmuhuvvon boazovahágiin 27 dáhpáhusas jápme oktiibuot 38 bohcco, ii 27. Jagi 2021 almmuhuvvon vahágat ledje 88, ii 86.