Sámegielddain várra riikkaviidosasaččat eanemus dovddus evttohasat leaba Mikko Kärnä (guovddáš) riikkabeaipolitihka geažil ja Pekka Aikio (ruonát) fas guhkesáigásaš sámepolitihka njunusolmmošin.
Evttohassan leat máŋga gieldapolitihkkára sámeguovllu gielddain. Gielddastivrra lahtut Riikka Karppinen (ruonát) ja Pekka Heikkinen (olgeš) Soađegilis sihke Tanja Sanila (olgeš) Anáris ja gielddastivrra ja gielddaráđđehusa lahtut Maire Puikko (ruonát) Anáris, Sammol Lukkari (RÁB), Anni Koivisto (SD) ja Anni Ahlakorpi (gurut) Ohcejogas.
Dálá sámedikkeáirasiin riikkabeaiválggas evttohassan leaba guovttis, Pigga Keskitalo (guovddáš) Eanodagas ja Tanja Sanila Anáris.
Goasnu dat ovtta áigodat nohká ja nuppi áirasii rahpasa sadji – Suoma parlameanttasge
Go lea válggas gažaldat de orru eahpevuoiggalaš árvaladdat dan gii man sihkkarit beassá riikkabeiviide ja gii doppe gahččá eret. Válggain Suomas goittot jienasteaddjit álo válljejit loahpalaččat.
Lea čielggas ahte jietnamearrái váikkuha dat man dovddus evttohas lea. Nubbi čielga ášši lea ahte dihto veardde jienaid ferte fidnet vai riikkabeivviide beassá.
Jagi 2007 válggas anárlaš Janne Seurujärvi (guovddáš) fidnii 5341 jiena ja dat doalvvui su njuolga riikkabeivviide. Bellodaga čuovggus njunuševttohasa maŋis sáhttá beassat 3000 jienainge riikkabeivviide. Jagi 2015 válggas vuosttas várresadjái beasai dušše 1250 jienain, namalassii Pekka Tiitinen (SD).
Álo ii dárbbaš leat oba hárjánan politihkkárge njunnožis. Jagi 2011 válggas Hanna Mäntylä (VS) beasai 3064 jienain go bellodaga buot evttohasat geasuhedje jienasteaddjiid dássidit.
Dálá riikkabeaiáirasat Katri Kulmuni, Markus Lohi, Eeva-Maria Maijala ja Paavo Väyrynen válljejuvvojedje Guovddášbellodaga listtus, Johanna Ojala-Niemelä Sosiálademokráhtaid listtus ja Markus Mustajärvi Gurutlihtu listtus.
Maŋimuš báikki alde šaddá álo garra gilvu
Čihččet ja maŋimuš báikki riikkabeivviide Lappi válgabires fidnii jagi 2015 válggas Guovddášbellodaga Markus Lohi. Lagamusas su veardádallanloguin lei olgešbellodaga (Kokoomus) roavvenjárgalaš Heikki Autto, gean máttut leat Eanodagas. Eai oba badjel 6000 jienage dáhkidan sutnje báikki, go bellodaga eará evttohasat eai geasuhan nu bures. Dan ovddit válggas 2011 Autto jietnamearri 5035 doalvvui riikkabeivviide. Dál son geahččala máhccat Suoma parlamentii.
Hanna Mäntylä válljejuvvui Vuođđosuopmelaččaid listtus. Go son luobai ođđa virggi ja fárrema dihte báikkis de listtu vuosttas várresajis riikkabeivviide loktanii Matti Torvinen (alidat) 2269 jienain. Vuođđosuopmelaččaid juohkáseami oktavuođas Torvinen válljii čuovvut unnit ráđđehusjoavkku mii navddii iežas namain Alit boahttevuohta.
Válgaáigodaga áigge maiddái Guovddášbellodaga vuosttas várrelahttu Mikko Kärnä (3205 jiena) beasai riikkabeivviide go Väyrynen válljejuvvui Euro-parlamenttii.
Gaskan MEP-áigodaga Väyrynen máhcai Suoma parlamentii ja dakka maŋŋil vuođđudii doppe iežas joavkku ja registerii bellodaga masa bođii namman Čieža nástti lihkadus. Nástelihkadusa vuođđudeaddji lea dál evttohassan Uusimaa válgabires, muhto lea fidnen Lappi válgabiresge listtu masá dievva. 13 evttohasa joavkkus leaba anárlaš fitnodatdoalli, golleroggi Jukka Sarre ja roavvenjárgalaš oahpahaddji Mette Lehikoinen, guhte bellodaga válgamáidnumis máinnaša iežas sápmelašvuođas. Fuopmášanveara lea dat man unnán sápmelaševttohasat muđui válgamáidnosiid oktiigeasuin buktet ovdan iežaset sápmelašvuođa. Sámeguovllu válgadilálašvuođain soapmásat gal buktet ovdan sápmelašvuođa ja sámeáššiid..
Válgabire buot evttohaslisttuin eai leat namat Sámeguovllu gielddain ollege. Alit boahttevuohta lea goittot ásahan evttohassan Ilkka Salonen Soađegilis, Sosiálademokráhtaid listtus lea Anni Koivisto lassin maiddái Satu Honkonen Soađegilis ja Kristtalašdemokráhtain Kitti Kumpulainen Anáris. Vuođđosuopmelaččaid evttohasat davvin leaba Eila Kivioja Soađegilis ja Antti Tonteri Eanodagas.
Sámeáššiiguin evttohasat lávejit leat várrugasat riikkabeaiválggain
Sámeáššit leat boahtán válgamáidnumiin unnán ovdan dássážii. Válgamašiinnat (Yle, Lapin Kansa) leat bivdán evttohasaid oainnu dušše ILO-soahpamuša ratifiserendárbbus. Sámeguovllu válgamašiinnain guoskkahit maiddái gažaldagat Jiekŋameara ruovdegeainnu dárbbašlašvuođas ja vejolaččat maiddái gažaldat ruvkevearus.
Jus jienastanproseanta bissu ovddit válggaid dásis de sámeguovllu gielddain addojuvojit birrasii 10 000 jiena. Jienastanvuoigatvuohta gal lea badjelaš 15 000 olbmos geat ásset juogo ruoktogielddas dahje muđui Suomas. Dasa lassin juohke sámeguovllu gielddage jienastuslogus gávdnojit olbmot geat ásset eará riikkain go Suomas. Sin lohku lea lagabui 2000 olbmo.
Sámeguovllu gielddain sápmelaš jienasteaddjiid lohku lea sullii 2660 go geahččá jienastanagát sápmelaččaid logu Sámedikki válgalogahallama dieđuid mielde. Válgabire earáge gielddain sápmelaš jeinasteaddjit leat, eandalii Roavvenjárggas ja Gihttelis.
Go dáid loguid geahččá de ádde manin illá gánneha dušše sápmelaččaid jienaid háhpohallat.