0% found this document useful (0 votes)
552 views

Literature - Siswati

Siswati Grade 12 literature

Uploaded by

rabieaga1234
Copyright
© © All Rights Reserved
We take content rights seriously. If you suspect this is your content, claim it here.
Available Formats
Download as PDF, TXT or read online on Scribd
0% found this document useful (0 votes)
552 views

Literature - Siswati

Siswati Grade 12 literature

Uploaded by

rabieaga1234
Copyright
© © All Rights Reserved
We take content rights seriously. If you suspect this is your content, claim it here.
Available Formats
Download as PDF, TXT or read online on Scribd
You are on page 1/ 38

INCWADZI YEKUCECESHA

UMHLANGANOSIKOLWA WETIFUNDZA
LOWENTELWE TILWIMI

TINCWADZI LETINSHA TETEMIBHALO LETIMISELWE


LIBANGA -12

SISWATI LULWIMI LWASEKHAYA

2017
TINJONGONGCO:
• Kwelekelela kwandzisa lwati lwetincwadzi letinsha teTemibhalo letimiselwe
kufundvwa ebangeni le-12.
• Kwelekelela kwandzisa lwati lwendlela lekungafundziswa kubuye kuhlolwe
ngayo tincwadzi letinsha tetemibhalo kusetjentiswa lulwimi lolwemukelekile.
• Kwengeta tinsita tekufundza tincwadzi letinsha teTemibhalo letimisiwe.
• Kwabelana ngetindlela letinhle tekufundzisa letincwadzi letinsha teTemibhalo.

TINCHUBO TEKUFUNDZISA TEMIBHALO

Sizatfu lesimcoka sekufundza imibhalo emaklasini kutfutfukisa kubafundzi kucikelela


kusetjentiswa kwelulwimi luhambisane netimo letsite, lolucolisakele, lolulula,
lolushubile, lwetimphawu, nalolucaciswe ngalokuvakalako kunalokunyenti labangahle
bakufundze. Naloku imibhalo yetemibhalo leminyenti iyekutijabulisa, yemahlaya nobe
yesambulo, babhali labatimiselako babhala emanoveli, imidlalo, netinkondlo ngobe
banemibono, imicabango, netintfo letibahluphako, imitsetfomgomo, tinkholo
netinkholelo labafuna kuticatsatela nobe kutivetela tetsamelilwati. Kusebentisa
lulwimi ngekuticambela kuyindlela lengetiwe yekuveta, kwesekela nekucacisa
imibono. Kufundziswa kwemibhalo akusilula, kodvwa angeke kwenteke ngaphandle
kwekutsi umfundzi ngekwakhe avete imibono, kuhumusha nekunika tiphakamiso
takhe ngekwetsembeka. Ngaphandle kwekutsi bavisise temibhalo ngekwabo,
batawube bangakayifundzi ngalokwanele. Bafundzisi kufanele bayekele kuhumusha
nekunika mibono yabo ngemibhalo, banike bafundzi litfuba lelinyenti lekutihlatiyela
imibhalo. Kuhumusha akusiko kuveta kwemukeleka nekungemukeleki
kwetimphendvulo. Kukubuka loko tetsamelilwati letikuvako ngembhalo.

Tindlela letemukelekile tekufundzisa imibhalo tingafaka ekhatsi lokunye nobe konkhe


kwaloku lokulandzelako:
 Linga kutsi ufundze incenye lenkhulu yetheksthi eklasini ngaphandle
kwekucala lomunye umsebenti. Loku akufaneli kutsi kutsatse emaviki
langetulu kwalamabili. Kubalulekile kutsi bafundzi bavisise ngalokucacile
ngaloko lokwentekako ezingeni lekucala letheksthi. Kutsatsa sikhatsi lesidze
ufundzana netheksthi kuphazamisa ingcondvo ekuvisiseni ngalokucacile
indzaba lelandziswko nesakhiwo sendzaba. Labanye bafundzi
bangawafundza ematheksthi ngaphandle kwekwesekelwa. Loku kufanele
kukhutsatwe. Kufanele kufundziswe bunkondlo hhayi tinkondlo. Fundza
tinkondlo letinyenti ngalokusemandleni akho eklasini ubuye ucinisekise kutsi
bafundzi babhala tabo tinkondlo
 Kuhumusha temibhalo ngumsebenti welizinga lasenyuvesi, kantsi futsi
bafundzi balesigaba abakafaneli kutsi bafundze kuhlatiya lokulukhuni. Nanobe
kunjalo inhloso yekufundzisa ematheksthi etemibhalo kukhombisa bafundzi
kutsi lulwimi lwabo lwasekhaya lungasetjentiswa ngekuluhlunga,
ngenhlakanipho, ngemifanekisomcondvo nangebugagu. Loku kusho
kubukisisa indlela itheksthi lecanjwe, yasetjentiswa yabuye yahlelenjiswa
ngayo kucacisa nekugcizelela loko lokwetfulwako. Umsebenti lonjalo ungafaka
ekhatsi kuhlola kubakhona nobe kungabikhona kwemifanekisomcondvo,
luhlobo lwemifanekisomcondvo lolukhetfwe ngumbhali nekutsi ulukhetseleni;
takhiwo temisho netindzima, nobe sakhiwo setinkondlo, kukhetseka
kwemagama nekusetjentiswa kwetakhi letiphindzaphindziwe etheksthini,
kusetjentiswa kwetimphawu (emasimboli), imsindvo nenshokutsi yemagama
lapho kufanele khona. Linyenti lalomsebenti kufanele lweyame emitfonjeni
yematheksthi, kodvwa kuhlahlela itheksthi umugca ngemugca ibe
seyilahlekelwa kubumbana kwayo.
 Umbhalo wekuticambela kumele uhambisane ncamashi nekufundvwa
kwematheksthi etemibhalo. Imisebenti yekubhala ledzinga kuvisiswa
kwetheksthi lefundvwako kungaba lusito kakhulu ekufinyeleleni emazingeni
ekuncoma kuticambela ngasehlangotsini lwemfundzi. Tingcoco taseklasini
tingaba nemphumela lomuhle kakhulu kuphela nje uma bonkhe babamba
lichaza. Kodvwa tingcoco taseklasini letendlalela umsebenti wekubhala tinika
inhloso lecacile kubuye kube nenzuzo kokubili.
 Ekugcineni, kubalulekile kuveta kutsi temibhalo atikaphatselani nekunika
timphendvulo letingito. Itheksthi yonkhe isho lokutsite, hhayi ticucu tayo,
kufundza itheksthi lokungiko kufaka ekhatsi kutsi uyifundze yonkhe itheksthi
ngendlela yenchubo yekuyihumusha, kuticambela, ngekwembono wakhe
nangekwehlwaya.

TINHLOBO TETEMIBHALO:
• Tinkondlo
• Inoveli/ Temdzabu
• Umdlalo

TINCWADZI TETEMIBHALO LETIMISELWE KUFUNDVWA KUSUKELA NGA 2017.

• Tinkondlo Lalela Ngwane


• Inoveli/ Temdzabu Liphume Nebovu,
Kubamba letingelako
Tibopho telutsandvo
• Umdlalo Kutawuba Njalo
Lami Lisiphetfo

TINKONDLO LETIMISELWE KUFUNDVWA KUSUKELA NGEMNYAKA WA-2017.

1. Wena Gciwane Ndzini T E Sithole


2. Ngitsats’ Ungibeke T E Sithole
3. Ngoneni Kuwe Mhlaba M S Mbuyane
4. Lomfundvo T G Nkosi
5. Lutsandvo S C Msibi
6. Mabitw’ Asabele S C Msibi
7. Tibane N C Mthethwa
8. Ngawe Manti J J Thwala
9. Lomculo Ngiyawutsandza M E Masina
10. Dzeliwe M E Masina
11. Uyilimile Indzima F C Nkosi
12. Shukela F C Nkosi

CAPHELA: Lencwadzi yekucecesha itawugcila kakhulu etincwadzini


Tetemibhalo letinsha letimisiwe kuphela.

TINKONDLO
TIYINI TINKONDLO

Tinkondlo tibuciko bekuhlelwa kwemavi, labhaliwe nobe lakhulunywako, kute


ajabulise ngemicabango lemihle loyibona ngeliso lengcondvo, nobe lephakeme.
Ngalokuvamile, tinkondlo tatiwa ngekuveta imicondvo leminyenti ngemagama
lambalwa lajulile. Lulwimi lwetinkondlo alugaguli tintfo futsi inchazelo yeligama linye
enkondlweni ingahle ivule umcondvo, ikwente uvele uyibone yonkhe intfo leshiwo
yinkondlo ngeliso lengcondvo.

TINHLOBO TETINKONDLO

Ilirikhi
• Iyinkondlo lemfisha.
• Esikhatsini lesinyenti kuba nembono waloyo lokhulumako.
• Ichaza imiva yemuntfu nobe umbono.
• Imvamisa yaloluhlobo lwetinkondlo luvamise kukhuluma ngemvangedvwa.
• Ayisitjeli indzaba, ivamise kudlala umculo ngaso sonkhe sikhatsi.
• Sib.
 Lomculo Ngiyawutsandza:
Lenkondlo ikhuluma ngemvangedvwa imbongi lewubangelwa
ngulomculo. Itsi umkhumbuta tintfo letinyenti letinjengetinsuku
lesetendlula, umeweta imifula nemawa, umkhumbuta emachawe
lafana naboZakes banaSpkes, njll.

Isonethi
• Lena yinkondlo lenemigca lelishumi nakune lenesigci.
• Loluhlobo lwenkondlo loluphindzaphindza tinhlavu nemagama ekucaleni
nasekugcineni kwemisho lelandzelanako.
• Isonethi ingaba ngunobe nguluphi luhlobo lwenkondlo kuleti letichazwe
kulencwadzi.
• Sib. Tetsamelilwati tinika sibonelo seluhlobo lwenkondlo letilwatiko

Indzima levulelekile
• Lolu luhlobo lwenkondlo lapho kunekucocisana ngekhatsi- kuba sengatsi
kukhona lococisana nawe.
• Lolu luhlobo lwenkondlo lwesimanje.
• Loluhlobo lwenkondlo akusilo lolwetayelekile, alunatindzima,
alunativumelwano tetinhlavu letigcizelelwako.
• Alunaso sigci.
• Sib. Tetsamelilwati tinika sibonelo seluhlobo lwenkondlo letilwatiko.

IBhaladi
• Lolu luhlobo lolufisha lolucocako
• Lulula kantsi futhi lusamdlalo.
• Ibhaladi ingacoca ngelutsandvo, kufa, tintfo letingakholweki, umlandvo nobe
kuhlanganiswa kwato tonkhe tehlakalo.
• Inemphindvwa.
• Ibhaladi ngaso sonkhe sikhatsi ivuleke ngalokwenele.
• Inenkhulumomphendvulwano lelula.
• Emavesi ebhaladi anesigci lesilakanyene evesini lesibili nelesine bese kutsi
lekucala nelesitsatfu lingabi naso lesigci, ngalendlela: (abcb).
• Sib. Tetsamelilwati tinika sibonelo seluhlobo lwenkondlo letilwatiko.

I-eleji/inkondlosililo
• Loluhlobo lubalisa ngekufa.
• Loluhlobo luchaza imiva yemuntfu, kakhulu lutsandvo, kuzindla ngetintfo
letijabhisako uma umuntfu ajulile, imphilo yemuntfu losemusha, kubaluleka
kweminyaka yasekugugeni.
• Kujabha, kwenta lokuncono emphilweni yalamuhla uma icatsaniswa
nalendlulile.
• Sib.
 Dzeliwe:
Lenkondlo ikhuluma ngelusizi imbongi lesele nalo ngekushona/
ngekufa kwadzeliwe, tintfo sonkondlo labelindze kutsi dzeliwe
usetawutenta angakashoni, njll. Imbongi ibuye imfisele kutsi akalale
ngekutfula.

I-ephikhi/ inkondlomlandvo

• Sakhiwo salenkondlo silula, sifaka ekhatsi umhlaba wonkhe noma ngetulu.


• Tento letiphatselene nelichawe lelahlabana nobe lelihlabanako emphini.
• Kuletento kunaletingakatayeleki, tifaka ekhatsi uMdali kanye nalamanye
emandla langabonwa.
• I-ephikhi luhlobo lwenkondlo loluhaywa emicimbini bese luhaywa
ngekwemicimbi letsite lengafani nakancane nenkhulumo leyetayelekile
naletikhuluma ngemifanekiso yemicimbi yemachawe langasekho emhlabeni.
• Sib.
 Uyilimile Indzima:
Lenkondlo inkhuluma ngelichawe lelake laphila lelinguNelson Mandela.
Ilandzisa ngetintfo latenta naletamehlela ngalesikhatsi alwela
inkhululeko. Ibuye isilandzise nangenkhululeko layiletsela bantfu
baseNingizimu Afrika.

Isathaya/ Inkondlogceka

• Lena yinkondlo legceka ngekwakha.


• Imbongi igceka simo lesitsite lesibonako ngenhloso yekukhutsata lokuhle.
• Sib.
 Ngoneni Kuwe Mhlaba:
Lenkondlo igceka umhlaba ngekungabi naluvelo, sineke nekubeketela
ngekutsi ihluphekise imbongi ngetintfo letimbi letiyivelele.

CAPHELA: Kunaletinye tinhlobo tetinkondlo letimisiwe letingakabalwa lapha

BUNKONDLO
Kunemibuto lemibili kuphela lekufanele umfundzi atibute yona ngenkondlo:
Kutsiwani? Ngati njani? Umbuto wesibili wengeta kwesekela emphendvulweni
yembuto wekucala, umbuto wekucala ubiketela loko lokutawuvetwa ngumbuto
wesibili. Bonkhe babhali betemibhalo babhala ngobe kukhona lokutsite labafuna
kukusho, labanelutsandvo lwako, nobe lokutsite labakubona kutsi kubalulekile
emasikweni alabo labababhalelako. Sifundza itheksthi kute sesekele, sihlanganise,
sicinisekise, sicacise sibuye sivete kutsi babhali bacondze kutsini kitsi. Lomsebenti
ufaka ekhatsi kusetjentiswa kwelulwimi lolunongiwe, kuhleleka kwemisho, kwemigca
emavesini, nasenkondlweni yonkhe, imifanekisomcondvo, imvumelwano, sivinini,
umsindvo, imiva, leveta imifanekisomcondvo kutsi yetfulwe ngayiphi indlela. Konkhe
loku kungumzamo wekuveta umlayeto wasonkondlo ngetheksthi yakhe. Akukavami
kutsi kube nesincumo lesiphelele nakufundvwa inkondlo lebhaleke kahle.

Letincenye letilandzelako titawusita kuvisisa umlayeto lohlosiwe:

 Inshokutsi lesobala.
Lokulula kunako konkhe, inchazelo leshaya emhlolweni lengasetjentiswa
emagameni, tintfo/ bantfu/ tindzawo/ lokusetjentiswako/ balingisi/ imibono
yebantfu/ tehlakalo letitsite/ tigameko/ lwati.
Sib. Shukela:
Lenkondlo ikhuluma ngashukela imbongi lengamati kutsi unguluphi
luhlobo ngobe ubanga tifo, ubhubhise ushiye emakhaya kukhala
libhungane, njll

 Inshokutsi lejulile.
Ngemagama nobe libintana lelisetjentiswe kuloko lokufundvwako kute
kutfolakale loko lobekuhlosiwe; lokufaniswako nobe kube nenchazelo lefanako,
lehambisanako nobe lenemcondvo lojulile; lokumela tintfo letifundvwako
letinelulwimi lolunetinongo; lokumela tintfo letifundvwako letinelulwimi
lwetinongo (sib. sifaniso, kumuntfutisa, sifanisongco)
Sib. Mabitw’ Asabele:
Lenkondlo ikhuluma ngamakhalekhukhwini lombamba kanye efike
lapho umtfuma khona. Ikhuluma ngekuba lusito kwakhe nangendlela
lakhiwe ngayo, njll

 Umoya.
Umoya noma indlela lekubhalwa ngayo imibhalo; ikhombisa imiva noma loko
lokusengcondvweni yebabhali, ikhombisa umoya waloko lokubonwa ngemehlo,
lokulalelwako naletinye tinhlobo letehlukene temibhalo. Emagama lachaza
simo semuntfu lakuso, lokungaba kumangala, kwetfuka, kudideka,
kutsandzana, kujabha, kuvelana, kujabula, kubalisa kukhululeka, lubandlululo,
kutfukutsela, kutiya kwesimo, , kusola, kwesaba, njll.
Sib. Dzeliwe:
Lenkondlo inemoya welusizi nendvumalo ngekulahlekelwa nguDzeliwe
imbongi ingakalindzi. Imbongi idvumatwa kubindza kwaDzeliwe
angaphendvuli nayikhuluma naye, lokwenta kutsi kuphikwe kutsi
unguDzeliwe njengeligama lakhe, njll

 Ingcikitsi nemlayeto.
Ingcikitsi sisusa lesente imbongi yabhala inkondlo. Tonkhe tintfo imbongi
lefuna kutendlulisela etetsamelinilwati tayo, itendlulisa ngendlela yenkondlo.
Tibonelo tetingcikitsi tingafaka ekhatsi leti letilandzelako: Lutsandvo, Imfundvo,
Umbango, Sitsembu, njll.
Sib. Mbitwasabele.
Ingcikitsi yalenkondlo yithekhnoloji. Imbongi ikhuluma ngekutfutfuka
kwethekhnoloji lokukhonjiswa yimisebenti leyentiwa
ngumakhalekhikhini. Ikhuluma ngebuchwepheshe lobusetjentiswe
nakakhiwa, njll.
Umlayeto lowetfulwa ngulenkondlo wekuvula tetsamelilwati emehlo
kutsi tibone kubaluleka kwamakhalekhukhwini lokungenteka nato
tiyewutitsengela wato.

 Imifanekisomcondvo.
Lawa ngemagama, kanye nemisho leletsa kubona ngeliso lengcondvo
emicabangweni yetetsamelilwati lafana nengesifaniso, sifanisongco
nekumuntfutisa njll:

 Sakhiwo senkondlo
Sakhiwo senkondlo sehlukaniswe kabili. Kunesakhiwo sangaphandle
nesakhiwo sangekhatsi. Sakhiwo sangaphandle sibuka indlela inkondlo
leyakheke ngayo, kutsi sakhiwo sangekhatsi sigcile kakhulu elulwimini
lwebunkondlo imbongi lesuke ilusebentisile ekwakheni inkondlo yayo.

 Sakhiwo sangaphandle enkondlweni:


 Tindzima:
Indzima yakhiwa imigca. Letindzima uma setihlanganisiwe dzawonye
tenta inkondlo yinye lephelele. Nguleyo naleyo nkondlo iba nelinani
letindzima lelitsite. Inkondlo ingaba nendzima yinye, letimbili, letintsatfu
nobe ngetulu. Kuvamisile kutsi linani letindzima lisite kuletsa sigci.
Sib. Ngitsats’ Ungibeke.
Lenkondlo inetindzima letisitfupha letingalingani ngemigca.
Letinye tinemigca lesitfupha kantsi letinye tinemigca
lesikhombisa.

 Imigca:
Inkondlo ingakhiwa imigca lemifisha nalemidze. Indzinyana
yenkondlo kungenteka ibe nemigca lemifisha. Umugca ungaba
neligama linye nobe lambalwa nje kuphela. Imigca lemidze iba
nemagama lamanyenti nayicatsaniswa nalemifisha. Kungenteka
kulingana kwemigca kungabi nenchazelo kodvwa kube yindlela imbongi
leyisebentisile ekubhaleni inkondlo yayo. Kulokunye, enkondlweni
yinye kungaba netinhlobo temigca lemifisha nalemidze. Kulesinye
sikhatsi kungaba netindzinyana letinemigca lelinganako, bese kutsi
letinye tibe nemigca lengalingani.
Sib. Ngitsats’ ungibeke.
Lenkondlo inemigca lengalingani, leminye midze kantsi
leminye mifisha. Imigca isitfupha kuya kulesikhombisa
endzimeni ngayinye.
 Emagama:
Imigca yenkondlo yakhiwa ngemagama langalingani. Kulesinye
sikhatsi kungaba ngumugca lowakhiwa ngemagama lasukela kulinye
kuye kulamanyenti, kuye ngesitayela imbongi lesisebentisile.
Sib. Ngitsats’ ungibeke.
Lenkondlo inemigca lenemagama lasukela kulamabili kuye
kulamane endzimeni ngayinye.

 Imvumelwano:
Imvumelwano yakhiwa kufana kwemalunga latsite emagama
lasenkondleni. Kunetinhlobo letehlukene temvumelwano, letifaka
ekhatsi leti letilandzelako:
 Imvumelwanosicalo:
Loluhlobo lwemvumelwano lwakhiwa tinhlavu letifanako
emagameni lasekucaleni kwemigca yenkondlo. Kungenteka
emalunga afane emigceni lemibili lelandzelanako, kumbe
emigceni lengalandzelani. Nangabe imigca ilandzelana, kuba
yimvumelwanosicalo lecondzile kantsi nangabe isemigceni
lengalandzelani, iba yimvumelwanosicalo leyecako.
Sib. Wena Gciwanendzini.
Kunemvumelwanosicalo lecondzile emigceni 14 na 15
yalenkondlo.
Uta ngemandl’ ufuk’ ugadle,
Ufike ubhubhise nasewufikile,

Kunemvumelwanosicalo leyecako emigceni 1 na 4


yalenkondlo.
Azange ngikusukele
Nguwe lowangisukela,
Wahlala nami ngaphandle kwekuvumelana
Awuzang’ ufune kuva umbono wami,

 Imvumelwanomkhatsini:
Loluhlobo lwemvumelwano lwakhiwa tinhlavu letifanako
emagameni lasekhatsi nemugca munye wenkondlo, kulesinye
sikhatsi kube lilunga lelisekugcineni kweligama lelisekhatsi
nemugca nelilunga lelisekugcineni kweligama lelisekugcineni
emgceni munye.
Sib. Ngawe Manti.
Kunemvumelwanomaphakatsi emgceni 5 walenkondlo.
Ngawe tinkhanankhana tiyaphindzaphindzana,

 Imvumelwanosigcino:
Loluhlobo lwemvumelwano lwakhiwa ngemalunga lafanako
emagameni lasekugcineni kwemigca yenkondlo. Kungenteka
emalunga afane emigceni lemibili lelandzelanako, kumbe
emigceni lengalandzelani. Nangabe imigca ilandzelana, kuba
yimvumelwanosigcino lecondzile kantsi nangabe isemigceni
lengalandzelani, iba yimvumelwanosigcino leyecako.
Sib. Wena Gciwanendzini.
Kunemvumelwanosigcino lecondzile emigceni 5 na 6
yalenkondlo.
Utitselile-ke msobho elutswayini
Ngitakukhomba bantfu kutsi banjani!

Kunemvumelwanosigcino leyecako emigceni 10 na 13


yalenkondlo.
Usilisise njengembokodv’ etjeni,
Usila kulomdzala, usile kulomncane
Hhawu lobudlabha bakho!
Lamuhla ufik’ ekugcineni.

• Luchumano
Luchumano lwakhiwa kufana kwemagama latsite lasenkondleni.
Kunetinhlobo letehlukene teluchumano, letifaka ekhatsi leti
letilandzelako:
 Luchumanosicalo:
Loluhlobo lweluchumano lwakhiwa ngemagama lafanako
lasekucaleni kwemigca yenkondlo. Kungenteka emagama
afane emigceni lemibili lelandzelanako, kumbe emigceni
lengalandzelani. Nangabe imigca ilandzelana, kuba
luchumanosicalo lolucondzile kantsi nangabe asemigceni
lengalandzelani, aba luchumanosicalo lolwecako.
Sib. Ngitsats’ Ungibeke.
Kuneluchumanosicalo endzimeni 5, emigceni 5 na 6
yalenkondlo.
Leto tinkhanyeti tingakutfumbi,
Leto tinkhanyeti teMgwenya,

 Luchumanomkhatsini:
Loluhlobo lweluchumano lwakhiwa ngemagama lafanako
lasemkhatsini nemigca lelandzelanako yenkondlo,
Sib. Ngitsats’ Ungibeke.
Kuneluchumanomkhatsini endzimeni 5, emigceni 5 na 6
yalenkondlo.
Leto tinkhanyeti tingakutfumbi,
Leto tinkhanyeti teMgwenya,

 Luchumanosigcino:
Loluhlobo lweluchumano lwakhiwa ngemagama lafanako
lasekugcineni kwemigca yenkondlo. Kungenteka emagama
afane emigceni lemibili lelandzelanako, kumbe emigceni
lengalandzelani. Nangabe imigca ilandzelana, kuba
luchumanosigcino lolucondzile kantsi nangabe asemigceni
lengalandzelani, aba luchumanosigcino lolwecako.
Sib. Lomculo Ngiyawutsandza.
Kuneluchumanosigcino endzimeni 2, emigceni 6 na 7
yalenkondlo.
Ngitsandza kuhlelenjiswa kwetinsimbi kuwo,
Ngitsandza kuhlangana kwemsindvo kuwo

 Luchumano loluvundlile:
Loluhlobo lweluchumano lwakhiwa ngemagama lafanako
lavundlako emigceni yenkondlo lemibili lelandzelanako.
Sib. Lomfundvo.
Kuneluchumano loluvundlile endzimeni 4, emigceni 1 na 2
yalenkondlo.
Bayakufuna bafuna wena s’tsandvwa,
Ngibabonile labadzala bafuna wena,

 Luchumanosiphambano:
Loluhlobo lweluchumano lwakhiwa ngemagama lafanako
laphambanako emigceni yenkondlo lemibili lelandzelanako.
Sib. Lomfundvo.
Kuneluchumanosiphambano endzimeni 7, emigceni 3 na 4
yalenkondlo.
Ngutfukuse ekujuleni kwenhlitiyo yakho s’tsandvwa
Ekujuleni kwenhlitiyo yakho ngitfukuse s’tsandvwa.

• Sigci:
Sigci sendzima nobe semugca wenkondlo sisitfola nakuphinyiswa
emalunga emagama emigceni. Budze bemigca buyasidala sigci. Lelo
nalelo lunga leligama liphinyiswa ngekugcizelela. Lapho
kutawuphawulwa ngetimphawu letiletsa sigci ngalendlela: (.) nalolu (!)
lusho umsindvo logcizelelwe; kantsi (//) kusho kuphumula kancane,
kantsi lolu (:) lusho umsindvo logcizelelwe.

• Sidvonsamoya/ Isizura:
Lolu luhlobo lwebunkondlo lolutfolakala ekhatsi nemugca munye.
Lubonakala ngekusetjentiswa kwesiphumuti (,) ekhatsi nemugca
wenkondlo.
Sib. Shukela.
Kunesiphumuti endzimeni 2, emgceni 2 walenkondlo.
Uyidle kancane, kancane, kancane

• Sicedzelelamcondvo/ I-enjambamenti:
Loluhlobo lwebunkondlo lwakhiwa imigca levulekile lengenato
timphawu ngobe umcondvo wawo uphelela emgceni noma emigceni
lelandzelako.
Sib. Lomculo Ngiyawutsandza.
Kunesicedzelelamcondvo endzimeni 2, emgceni 5, 6 na 7
yalenkondlo.
Kungicancis’ imicansa
Netintsaba letimakheleketse,
Ngite ngifike lapho ngingati khona.

• Imphindvwa:
Imphindvwa yakhiwa kusetjentiswa kwemugca wenkondlo lofanako
ekucaleni kwaleyo naleyo ndzima kumbe etindzimeni letehlukene
tenkondlo nobe ekucgineni kwaleyo naleyo ndzima kumbe etindzimeni
letehlukene
Sib. Lomculo Ngiyawutsandza.
• Imphindza:
Imphindza yakhiwa kuphindvwaphindvwa kweligama lelifanako
emgceni munye endzimeni yenkondlo.
Sib. Dzeliwe.
Kunemphindza endzimeni 1, emgceni 1 walenkondlo lapho
kuphindzaphindvwe ligama lelitsi Dzeliwe.
Dzeliwe! Dzeliwe! Dzeliwe!

• Sifanamsindvo (sifanankhamisa nesifanangwaca):


Lolu luphawu lolungena ngaphasi kwemisindvo leyentiwa tinhlavu
temagama emgceni. Sifanamsindvo sifaka ekhatsi sifanangwaca
nesifanankhamisa.

 Sifanankhamisa:
Sifanankhamisa sakhiwa imsindvo yabonkamisa labafanako
ekucaleni kwalelo nalelogama emgceni munye wenkondlo.
Sib. Lutsandvo.
Kunesifanankhamisa endzimeni 3, emgceni 12 walenkondlo.
Ative akunconotisa

 Sifanangwaca:
Sifanangwaca sakhiwa imsindvo yabongwaca labafanako
ekucaleni kwalelo nalelo gama emgceni munye wenkondlo.
Sib. Tibane.
Kunesifanangwacaq endzimeni 2, emgceni 9 walenkondlo.
Kucedvwe konkhe kwelusuku,

 Sakhiwo sangekhatsi enkondlweni:


Sakhiwo sangekhatsi enkondlweni silulwimi lolujulile lolusetjentiswa yimbongi
lolufaka ekhatsi tinongo tenkhulumo, imifanekisomcondvo, taga, tisho,
kukhetseka kwemagama, umoya, bugagu, lusinga, njll.

• Tinongo tenkhulumo
Tetinongo tenkhulumo libintana lemagama nobe umusho lobeka intfo
ngemagama lajulile ladzinga inchazelo. Tinongo tenkhulumo tifaka
ekahatsi leti letilandzelako:
 Sifaniso-
Sisho kufanisa tintfo tintfo letimbili letingafani kodvwa letifana ngetento,
ngesimo nangebunjalo bato

 Sifanisongco- sisho kufanisa tintfo tintfo letimbili letingafani kodvwa


letifana ngetento, ngesimo nangebunjalo bato

 Kumuntfutisa
Lolu luhlobo lwesinongo lapho intfo lengaphili iniketwa timphawu temuntfu
nobe loko lokwentiwa ngumuntfu.

 Sihabiso
Kutsatsa intfo lencane uyente ibe yinkhulu ngendlela lengetulu
kwekwenta. Loku kungachaza kwandzisa inkhulumo.
 Inhlonipho
Kusho intfo lehlabako ngemavi lapholile, lamnandzi nalahehako.

Siphukuto- kubeka emavi ngendlela yekuhlaneketela bugcine


buphelile buciniso bawo.

Simeleli/kuhlaneketela/imethonomi – intfo letsite imelwa ngulenye


lecishe ifane nayo nobe lesondzelene nayo.

Silutfo- ngemavi lahlabako futsi latfunuka inhlitiyo. Lapha ekucaleni


kuba ngatsi uyabongwa kantsi uyadzelelwa.

Luphawu –kusebentisa emagama latsite kuchazwa lokutsite


lokufanako.

Sifutamsindvo– kusebentisa umsindvo lowentiwa yintfo letsite


CAPHELA: Naletinye tinongo letimiselwe kufundvwa, letingakabalwa lapha.

Kukhetfwa kwemagama
Kukhetfwa emagama ngekusebentisa emagama, emabintana lafanele, lachazako.
Inkondlo iye ibe nemagama lakhetfwe ngusonkondlo. Lamagama kuba ngemagama
lakhulunywa malangonkhe, lalula, lanesitayela aphindze abe tinongo.

Taga/ Tisho
Imbongi ingakhetsa kusebentisa taga nobe tisho kuchaza simo lesitsite. Letisho
naletaga tishubile, kulindzeleke kutsi tetsamelilwati titati tibuye tibuke nekufaneleka
kwato enkondlweni.
KUHLOLA TINKONDLO

EMAZINGA EKUVISISA KWENGCONDVO NAKUHLOLWA (KUHLELWA


KWEMIBUTO YEKUHLOLA)

Imibuto yetinkondlo ibutwa kulandzelwa emazinga ekuhlakanipha kwengcondvo


lasihlanu lafaka ekhatsi lawa lalandzelako:

1. Imibuto lesebaleni.
2. Kuhlelembisa kabusha.
3. Kutsatsa tincumo/ Kucabangela.
4. Kuhlola.
5. Ukuncoma.

Lamazinga ahlelwa abe tigaba letintsatfu letilandzelako:

o Imibuto lesebaleni nekuhlelembisa kabusha


(1 & 2) = 40%

o Kucabangela = 40%

o Imibuto lelukhuni: Kuhlola nekumcoma


(4 na 5) = 20%

INDLELA YEKUHLOLA

• Kungabutwa imibuto lesihlanu (1-5)


• Imibuto 1-4 ngulesuselwa etinkondlweni letimisiwe (letifundvwe eklasini).
Umbuzo 1, kuba ngumbuto lomudze kutsi imibuto 2, 3 na 4, kube imibuto
lemifisha.
• Lohlolwako kulindzeleke kutsi akhetse imibuto lemibili kulena lengetulu.
• Umbuto 5 uphatselene nenkondlo lengakafundvwa eklasini. Wonkhe umhlolwa
uphocelelekile kutsi awuphendvule.
• Umbuto ngamunye unemiklomelo le -10
SIBONELO SEMIBUTO
TINKONDLO LETIFUNDVWE EKLASINI

Khetsa tinkondlo tibe TIMBILI kuleti letilandzelako uphendvule ngato imibuto


letawulandzela.

UMBUTO 1: UMBUTO LOYINDZATJANAMBHALO

Fundza lenkondlo lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.

LOMFUNDVO – JJ Thwala

1 Ngikubone kahle wena makoti,


2 Ukhaliphile wacija njengemkhonto,
3 Ungucelemba locota acotisise makoti,
4 Uyamengetela ngekukhalipha kwakho,
5 Mane kungakwebi kufa makoti.

6 Balole ngetandla takho Lomfundvo,


7 Tilola umuntfu acije njengenyalitsi,
8 Wasika kungatsi kuyotsi cubasha,
9 Wahlaba inhlupheko yatsi gal’ uyephuka,
10 Kungakhoni kwatsi tinyawo ngetfwale.

11 Lomfundvo ngubani lonjengawe s’tsandvwa,


12 Locatulula tinkinga temphilo s’tsandvwa,
13 Lonetandla letikhaliphisa kwetakho s’tsandvwa,
14 Loneliphimbo lelikhaliphe njengelakho s’tsandvwa,
15 Mane kungakwebi kufa s’tsandvwa.

16 Bayakufuna, bafuna wena s’tsandvwa,


17 Ngibabonile labadzala bafuna wena,
18 Bakufunisisa kwenyalitsi s’tsandvwa sami,
19 Bacela ABET wabafunisa wena s’tsandvwa,
20 Bakutfola wabonga ngemikhono yakho.

21 Lomfundvo uhlakaniphile s’tsandvwa sami,


22 Ngeke ngikwale futsi angeke ngikulahle s’tsandvwa sami,
23 Funa ngisal’ eliteni sewungekho s’tsandvwa,
24 Ungisus’ ekhatsi kwelubishi s’tsandvwa,
25 Yebo ebumnyameni bebuntima s’tsandvwa.

26 Pho uligagu lelendlul’ emagagu s’tsandvwa,


27 Wagiya esikolweni baphuma ngemalengiso,
28 Wagiya ekolishi kwaphuma bochwepheshe,
29 Wagiya enyuvesi kwaphuma bososayensi,
30 Lamuhla ngibone bosolwati s’tsandvwa.

31 Lomfundvo chubeka kute kubone bani nabani,


32 Nalapho ulibhuloho lekuwela s’tsandvwa,
33 Nalapho usikhiya lesivula noma kuphi s’tsandvwa,
34 Ulichawekati lelicocodz’ emachawe s’tsandvwa,
35 Nalapho uligugu lelendlule emagugu s’tsandvwa.
36 Chubeka ungigone ungifumbatse s’tsandvwa,
37 Ngigone ngetandla takho letifutfumalako s’tsandvwa,
38 Ngitfukuse ekujuleni kwenhlakanipho yakho s’tsandvwa,
39 Ekujuleni kwenhlitiyo yakho ngitfukuse s’tsandvwa,
40 Ngibindzise ngitinte ngihlaliseke s’tsandvwa..

Bhala indzatjanambhalo lapho ucoca khona ngalokusobala lokushiwo


ngulenkondlo lengenhla.

Budze bemphendvulo yakho abube ngemagama langabi ngaphasi kwala-190


kodvwa angabi ngetulu kwala-240. [10]

UMBUTO 2: IMIBUTO LEMIFISHA

Fundza lenkondlo lelandzelako bese uphendvula imibuto letawulandzela.

LOMCULO NGIYAWUTSANDZA – MASINA M E

1 Lomculo ngiyawutsandza,
2 Ungikhumbuta tinsuku tayitolo nakutsanti,
3 Laph’ emasi nemabele kwakukudla kwemihla,
4 Emadvodz’ adl’ inyam’ ayehlise ngemhluti
5 Abuy’ anats’ umcombotsi.

6 Ngitsandza kuhlelenjiswa kwetinsimbi kuwo,


7 Ngitsandza kuhlangana kwemisindvo kuwo,
8 Lokungitsatsa kungikhuphule
9 Kungewet’ imifula nemawa,
10 Kungicancis’ imicansa
11 Netintsaba letimakheleketse,
12 Ngite ngifike lapho ngingati khona.

13 Lomcul’ utfob’ emanceb’ ubusis’ inhlitiyo,


14 Utfob’ umphefumulo lowephukile,
15 Ungikhumbut’ emachawe lamadzala,
16 Emachawe lesaba matsambomhlophe,
17 BoZakes Nkhosi naboSpokes Mashiyane,
18 Yeb’ emachawe langek’ afe kuma-Afrika.

19 Lomcul’ ungikhumbut’ umculo wetinyoni


20 Letihlabelel’ etikwenkhokhokho,
21 Mhla ngilindza emabel’ emasimin’ ababe,
22 Yebo, tatihlabelela kamnandzi.

23 Lomculo lengiwuvako
24 Yebo, lomculo lengiwulalele,
25 Uyangabusisa futs’uyangitfoba
26 Impela lomculo ngiyawutsandza.

2.1 Bunkondlo buni lobudvwetjelwe emgceni 23 ne 24 walenkondlo (1)


lengenhla?
2.1 Ngumuphi umugca losenkondlweni lohambisana kahle naloko
lokukhutsatwa nguhulumende eluntfwini kute kuliwe nendlala lekhungetse
lelive? Wubhale phansi. (1)

2.1 Hlobo luni lwemculo lolu lolutsandvwa ngusonkondlo nawubuka (1)


lokugcanyiswe endzimeni 2 nasendzimeni 4?

2.1 Bekachazani sonkondlo ngemugca 18 walenkondlo? (1)

2.1 Nguluphi luhlobo lwebantfu emmangweni nalo lolungasitakala ngekulalela


lomculo lotsandvwa ngusonkondlo? Usho ngani? Sekela ngekucaphuna
umugca losenkondlweni. (2)

2.1 Ngumaphi ematfuba emsebenti langavulwa nguloku sonkondlo lakhuluma (2


ngako kulenkondlo lengenhla? Bhala KUBILI.

2.1 Bhala ngekujula kwemigca 8-12 yalenkondlo (2)

[10]
UMIDLALO

Umdlalo awukaphatselani nemagama nelulwimi nje kuphela: uphatselene


nemnyakato, livi, kukhanya nebumnyama, kuchumana, kuba sesiteji. Indlela
yekuhleleka kwenkundla/siteji ibalulekile, kuchumana kwebadlali, loko labakwentako
nabangakhulumi, indlela simo sebuso lesihambelana ngayo nalokwentiwa emdlalweni
konkhe loku ngete kwavela kahle uma umdlalo ungafundvwa shengatsi kufundvwa
inoveli/ temdzabu. Noko akusiyo intfo lenhle kukhomba bafundzi ividiyo yemdlalo
ngembikwekutsi umdlalo ufundzisiswe, kucociswane ngawo babuye bawudlale esiteji.
Ngaphandle kwaloko, levidiyo itsatfwa njengemaciniso alokwenteka emdlalweni, bese
kuba kuncane kakhulu lokutawuveta bunjalo bemdlalo.

Titfombe tengcondvo tineligalelo lelimcoka ekufundvweni kwemdlalo. Kucabanga


simo sesiteji, indlela badlali lababukeka ngayo, kucabanga budze netinhlobo
tetinkhulumo letitawukhulunywa badlali, kungumsebenti lomcoka uma kusetjentwa
ngemdlalo eklasini. Sakhiwo nesakhiwana, indlela badlali labetfulwa ngayo kanye
nekutfutfuka kwabo ekuchubekeni kwemdlalo, simo senkhundla lekudlalelwa kuyo
nesimo senhlalo (lapho kudzingeke mbamba kutsi umdlalo uvisiswe kahle), sivinini,
imifanekisomcondvo, luphawu, emasu ekudlala, njengenkhulumo yangayedvwana,
umdlalosiphukuto, simo sesiteji, kwakha ludvweshu, nobe emahlaya, nobe
imbangalusizi, nobe sigceko(isathaya) konkhe kudzinga kufudvwa ngendlela
yekufundza umdlalo.

Loku lokulandzelako kutawusita umfundzi kutsi avisise itheksthi:


• Sakhiwo nesakhiwana (setfulo, ludvweshu, kubhebhetseka
kweludvweshu, sicakacaka, luvutfondzaba, lipholavutfondzaba, siphetfo,
sincumo / sisombululo, sikhanyisamcondvo nesendlalelomuva)
• Kuvetwa kwebalingisi
• Indzima yemlandzi /umlingisi/ umbono wembhali
• Ingcikitsi nemlayeto
• Sendlalelolwati nekuhleleka kwenkhundla - ngekuhambelana nebadlali
nengcikitsi
• Umoya neliphimbo
• Ingwijikhwebu/ siphetfo
• Kuhleleka kwesiteji
• Kubumbana kwemnyakato nenkhulumiswano/ inkhulumongayedvwana
• Umdlalosiphukuto

4.3 Tinhlobo temidlalo nemidlalo lenkhundlanye

Tinhlobonchanti temidlalo: Imbangalusizi, isathaya/ umdlalogceka,


Umdlalonkhundlanye, senamisi, imelodrama, Umdlalo losengcondvweni,
umdlalonkinga – tindzaba tetimonhlalo tiyacatsaniswa

• Imibhalo yesimanje ngekwetingcikitsi tayo.


• Imisebenti yalomuhla lecikelela tindzaba netinkinga tesimanje.
• Imidlalo yasesiteji lefanele Lulwimi Lwasekhaya
• Umdlalo wemsakato/ umdlalo wamabonakudze/ emamanyuskript emafilimu
eLulwimi Lwekucala Lwekwengeta
• Umdlalonkhundlanye (Umdlalo lomfisha) lobhalelwe Lulwimi Lwesibili
Lwekwengeta
• Imbangalusizi
o Ikhuluma ngetihloko tetindzaba letishubile naletibalulekile.
o Timo letishubile naletineludvweshu
o Tigameko tenyukela esicongweni /luvutfondzaba
o Lusizi luvela ekugcineni kwemdlalo lapho kufa khona bangiswako / umdlali
losembili

• Senamisi
o Loluhlobo lwemdlalo lugcina ngenjabulo (kwenama)
o Kunetitayela letehlukene tesenamisi
o Kulesinye sikhatsi ikhuluma ngetihloko letishubile, kodvwa tisombululo
kuba nguletemukelekako
o Telutsandvo, nemshado ngito tingcikitsi letetayelekile
o Ngaso sonkhe sikhatsi iphetsa ngenjabulo kubangiswako

CAPHELA: Encwadzini leyinkombandlela yekutifundzela Temibhalo, tichaziwe


letinhlobo temidlalo. Incabhayi ingakuwe kutsi uyotibukela.

SAKHIWO SEMDLALO

Setfulo:
Setfulo kulapho kucala khana indzaba. Esetfulweni kuvetwa umdlali lomcoka
(bangiswako) nenkinga labukene nayo, lengiyo leyenta kutsi kube neludvweshu
emdlalweni. Setfulo sibuye sivete nalabanye badlali lababalulekile emdlalweni,
(imbangi, umelekeleli nalabanye balingisi labancane). Esikhatsini lesinyenti setfulo
sivame kuveta nendzawo lapho indzaba yenteka khona.

Sibonelo: Umdlali lomcoka wetfuliwe esetfulweni, nguNcobile ngobe tonkhe


tigameko tibukene naye kusukela ekucaleni kute kufike ekugcineni.
Inkhinga labukene nayo kungemukelwa (kwalatsandzana nabo)
kwesingani sakhe lesinguGedlembane. Imbangi nayo yetfuliwe
esetfulweni, LaHleta. Hleta uvetwe angumkhweteli kulomdlalo.
Ludvweshu nekubhebhetseka kweludvweshu:
Ludvweshu nguleyo ncenye yesakhiwo lecala kwenteka masinyanye emva
kwekwetfulwa kweludvweshu. Ludvweshu lubangelwa kuphambana kwemibono nobe
tifiso temdlali lomcoka emdlalweni. Ludvweshu lubhebhetsekiswa tigameko letenteka
lapho umdlali lomcoka etama kucatulula inkinga labukene nayo kute kuyewufika
eluvutfondzabeni. Ngaleyondlela tigameko letentekako, tilandzelelana tize tiyewufika
esiphetfweni.

Sibonelo: Ludvweshu lubangwa kungaboni ngaliso linye kwaNcobile nenina


ngendzaba yesingani sakhe lokugcina kufaka naHleta ekhatsi.

Kutfutfuka kwetehlakalo
Kwetfulwa kweludvweshu loluholela esicakacakeni. Lencenye yendzaba iveta
tigameko leticanganisa simo setintfo letibukene nemlingisi lomkhulu.

Sibonelo: Mdvonseni utfolakala lapho tetsamelilwati tifuna kwati kutsi ngubani


lobulele LaMkhwanazi. Ngabe nguye Gedlembane nobe ngulomunye.

Ludvweshu lwehlukaniseke kabili, kunelwangaphandle nelwangekhatsi.


• Ludvweshu lwangaphandle
Ludvweshu lwangaphandle lutfolakala emkhatsini webadlali lababili nobe
labangetulu lapho bangaboni tintfo ngeliso linye, lokwenta kutsi kube
nekuphikisana lokuholela ekucabaneni.

Sibonelo:
 Ludvweshu emkhatsini waNcobile naGedlembane ngekufa kwemkaHleta.
 Ludvweshu emkhatsini waNcobile naLaHleta lolumayelana netelutsamdvo
lwaNcobile
 Ludvwshu lwaNcobile naMphotfo, njll.

• Ludvweshu lwangekhatsi
Ludvweshu lwangekhatsi lutfolakala lapho umdlali adliwa khona ngunembeza
ngentfo letsite, loku kubanga kushayisana emkhatsini wemdlali nanembeza
nobe imicabango yakhe.
Sibonelo.
 Ludvweshu lwaNcobile acabanga ngaGedlembane nangekugana Mphotfo.
 Ludvweshu lwaNcobile nakasola kutsi boHleta nenina banesandla ekufeni
kwemkaHleta, kwaGedlembane neyise njengobe babulewe ngushevu
lofanako.
 Ludvweshu lwaMphotfo nenhlupheko.

CAPHELA: Letibonelo letingenhla tibonelo letimbalwa taletinhlobo teludvweshu.


Incabhayi ingakuwe kutsi utitfolele takho tibonelo.

SICAKACAKA
Sicakacaka emdlalweni sitfolakala lapho tigameko setiya ngekushuba khona.
Esikhatsini lesinyenti, tetsamelilwati seticala kuba ngemacembu, kubonakale umdlali
letimesekelako naletifisa kutsi aphumelele. Lokuvamile esicakacakeni kutsi
tetsamelilwati tititsatsele tincumo ngaletibacanga kutsi kutawenteka. Lesigaba
semdlalo sihohela indzaba eluvutfondzabeni.
Sibonelo:
• Sicala ngalesikhatsi kungenelela boNcane etindzabeni taNcobile
• Kungenelela nababekati waNcobile.
• Kwaliwa kwaCelani nguNcobile aganwe Mphotfo babuye behlukane.
• Kukhulelwa, Batali batsi ukhuleliswe nguCelani, boNcane batsi nguMphotfo

LUVUTFONDZABA:
Luvutfondzaba lisicongo sendzaba. Yonkhe imibuto netincumo tetsamelilwati
lebetinayo esicakacakeni semdlalo, iyaphendvuleka. Inkinga leyetfulwe ekucaleni
kwemdlalo seyiyacatululeka.
Sibonelo:
• Ncobile ugcina uphumele esikolweni ushada naMphotfo labengafunwa
ngunina, bakhulisa umntfwana wabo.

SIPHETFO
Siphetfo sisonga konkhe lebekwenteka emdlalweni. Umdlalo ungaphetseka
ngetindlela letehlukene. Umbhali ungawuphetsa ngekusombululeka kwenkinga
yemdlali longubangiswako, angawuphetsa ngekushiya tetsamelilwati nembuto nobe
awuphetse ngengwijikhwebu.
Sibonelo:
• Kuvela kwemaciniso ekufa kwemkaHleta, kwaGedlembane Kubanjwa Hleta.

SAKHIWANA:
Sakhiwana singumdladlwana lophelele emdlalweni lomkhulu. Kulesinye sikhatsi
singafaniswa nemdlalo lomfisha emdlalweni wonkhe. Naso sakhiwana sinesakhiwo
lesiphelele. Kuyenteka sakhiwana siphatselane nemdlalo wonkhe, kulesinye sikhatsi
singakhishwa indzaba ichubeke ngaphandle kwekuphatamiseka.

Sibonelo: Kushaywa kwaNcobile, leyincenye lenkudlwana lephatselene


naNcobile.
Sibekandzaba: Kusekhaya kaHleta
Ludvweshu: Ncobile, LaHleta naLamagagula ababoni ngaliso linye ngekugana
kwaNcobile.
Sicakacaka: Kuphikisana kwaboHleta kutsi yena abengasho kutsi akashaywe.
Kungenelela kwebangani nabothishela ngalesikhatsi ayiswa
esibhedlela. Kwelulekwa kwaNcobile kutsi ababophise.
Sicongo: Kwala kwaNcobile kubophisa unina nekuhanjiselwa kwetincwadi
nguMphotfo.
Siphetfo: Kubuyela kwaNcobile ekhaya.

SENDLALELOLWATI:
Lolu lwati lufaka ekhatsi bangiswako, imbangi, neludvweshunchanti, sibekandzaba,
kunikwa nemoya. Setfula umdlali lomcoka sibuye sinike sendlalelolwati nobe
simongcondvo semdlalo. Sendlalelolwati singachazwa ngetindlela letehlukene
letifaka ekhatsi indzatjana letfolakala ngembikwekucala kwendzaba, kungaba
ngumlandvo wembhali longaba nemtselela emdlalweni, tigameko letike tenteka
ngaphambilini letingelekelela kunika lwati lwekuchaza sento semdlali lotsite,
umlandvo wemdlali, tintfo lesingatibona nobe sitive ngembikwekwenteka kwaletinye.
Sibonelo: Umlandvo waMafindvose naMtingelwa wekutsi basondzelane kangaka.
Lokusondzelana kubangwa kungabi netihlobo, nekutsi bakholelwe
emasikweni.

SIBEKANDZABA:
Sibekandzaba sibalulekile nangabe kuhlutwa umdlalo kute tetsamelilwati tivisise
umdlalo, ingcikitsi nebalingisi. Sibekandzaba sehlukaniseke ngetincenye letitsite,
letifaka ekhatsi:
• Simo sendzawo
Simo sendzawo sinika tetsamelilwati indzawo lapho umdlalo wenteka
khona. Umbhali anganika ligama lendzawo, angachaza simo salendzawo
indzaba leyenteka kuso (tintsaba, emagcuma, imifula, takhiwo, njll.)
Sibonelo:
KuseMatsamo endzaweni lesemkhatsini weNingizimu Afrika neleSwatini.
Lena yindzawo yasemakhaya.

• Simo sesikhatsi
Lapha kubukwa sikhatsi umdlalo lowenteka ngaso. Umbhali angasichaza,
(sanyalo nobe sakudzala), nobe tintfo letentekako kube ngito leticacisa
sikhatsi indzaba leyenteka ngaso (sikolo, emanyuvesi)
Sibonelo:
Sikhatsi sekungena kwentfutfuko kepha tikhona tintfo lebetentiwa kadzeni.
Lokukhomba intfutfuko, sikolo, tibhedlela, bomakhalekhikhini, njll.
Lokukhonba imphilo yesintfu kusenga kuvutjwe emasi, kuphekela edladleni,
njll

• Simo senhlalo
Lapha kubukwa indlela lekuhlalisenwe ngayo lokufaka ekhatsi imindeni,
bomakhelwane, bangani, njll.
Sibonelo:
Akuphiliswana kahle, kuyacatjanwa emkhatsini waNcobile nebatali bakhe,
naNcobile netingani takhe. Bohleta naLahleta baphilisana kahle.
Kuyabulawana, njll.

• Simo semoya.
Lapha kubukwa umoya lokhona emkhatsini webadlali. Simo semoya
sinemtselela lomkhulu ekutfutfukiseni indzaba. Ngiso lesibanga
kubhebhetseka kweludvweshu lwendzaba. Tetsamelilwati simo semoya
tisitfola kakhulu enkhulumeni nasetentweni tebadlali
Sibonela:
Kunemoya wekucabana, welusizi , weluvelo, njll

Balingisi emdlalweni
Umbhali usebentisa badlali kwendlulisela umlayeto wakhe etetsamelinilwati. Badlali
bantfu lababalulekile emdlalweni. Kuyenteka badlali baphile nobe bangaphili
emdlalweni. Nangabe baphila, basuke bakholweka ngekutsi bente tintfo
letikholwekako emphilweni yetetsamelilwati. Nangabe bangaphili, basuke benta tintfo
letingakholweki emphilweni yetetsamelilwati. Kunetinhlobo letehlukene tebadlali
emdlalweni letifaka ekhatsi laba labalandzelako:

• Bangiswako.
Lomlingisi ulichawe lemdlalo. Umbhali usebentisa yena kutsi kube nguye
lowetfula imicabango yakhe leminyenti emdlalweni. Lemicabango
angayetfula ngetento, ngenkhulumo, ngekucabanga nekuchumana
nalabanye badlali. Tonkhe tigameko letisemdlalweni tibukene naye.
Lomdlali ushesha etfulwe emdlalweni nenkinga labukene nayo. Lomdlali
ushukana nenkinga labukene nayo kusukela ekucaleni kwemdlalo kute
kube sekugcineni.

Sibonelo:
Umdlali lomcoka wetfuliwe esetfulweni, nguNcobile ngobe tonkhe tigameko
tibukene naye kusukela ekucaleni kute kuyewufika ekugcineni. Inkhinga
labukene nayo kungemukelwa kwesingani sakhe lesinguGedlembane.

• Imbangi.
Lona ngumdlali lophikisana nekuphumelela kwabangiswako, uma endleleni
yabangiswako. Naye wetfulwa ekucaleni kwemdlalo.

Sibonelo:
Imbangi nayo yetfuliwe esetfulweni, LaHleta. Hleta uvetwe angumkhweteli
kulomdlalo.

• Badlali labesekelako: (Balekeli nebakhweteli)


Esikhatsini lesinyenti besekela babuye bagcamise bangiswako
nembangi.

Sibonelo:
Hleta, LaMagagula, Ncane, Mphotfo, Dzeliwe, Sihle longunesi, njll.

• Umdlali loyindilinga/ logucukako –


Ngumdlali logucukako ahambisane nesimo ngetindlela letibalulekile.

Sibonelo:
Ncobile ungumdlali logucugucukako futsi uyatfutfuka, uyatisola
ngekucabana nenina, ubuyela esikolweni, kuntjintja budlelwano nebakabo,
kubuyisana naMphoto
Ngulahleta lowagcina emukela Mphotfo.
Mphotfo utfutfuka esimeni sakhe sebuphuya wagcina asangudokotela,
wemukela umntfwanakhe emva kwekumphika, njll.

• Umdlali losicaba/ longagucuki.


Badlali labangantjintji bunjalo babo nanobe simo sigucuka.

Sibonelo:
Hleta akagucuki, ufihle kwaze kwaba sesiphetfweni kutsi nguye lobulelele
umkakhe naGedlembane.
Unesibindzi sekubulala.

Umlandzi/ bunjalo bemlandzi:

Emsebentini wetemibhalo, umlandzi nobe sikhulumi setfulela tetsamelilwati umsebenti


wembhali. Umlandzi angaba ngulomunye webalingisi emsebentini wetemibhalo, nobe
abe ngumlandzi nobe umenaneli longabonwa. Umlandzi angetfula nobe angetfuli
imibono yembhali.
Bunjalo bembhali: kutsi umbhali ungubani nangabe ufundza nobe wehlwaya utfola
tinhloso tembhali, nemibono yakhe ngekuchaza emagugu, tinkholelo nelwatinchanti.

Umbono: Umbono wembhali ugcila esimeninhlalo semlandzi wendzaba nobe


inkondlo.

• Umlandzi wekucala:
Ngumlandzi longumlingisi endzabeni nobe enkondlweni, uyicoca ngekwembono
wakhe (usebentisa ngi- abuye abe ngumlingisi endzabeni esikhatsini lesinyenti).

• Umlandzi wesibili:
Lomlandzi akesiyo incenye yendzaba, kodvwa acoca ngalabanye balingisi,
atibandzakanye nalokubonwa kubuye kuviwe ngulabanye balingisi. Lomlandzi
nakhuluma ngebalingisi endzabeni, ubabita ngabo ‘yena’ nobe ‘bona’.

Umlandzi wesitsatfu longusatikonkhe:


Lomlandzi akesiyo incenye yendzaba kodvwa wati abuye achaze konkhe
lokucatjangwa balingisi.

UMOYA NELIPHIMBO
Umoya simongcondvo nobe imiva yemdlali. Esikhatsini lesinyenti umoya uvetwa
ngemagama netento lokusetjentiswa badlali nobe yinkhulumo yabo.

LIPHIMBO
Loku kuvetwa kwehla nekwenyuka kweliphimbo enkhulumeni yebadlali nangabe
baveta simo lesitsite semoya. Umbhali usebentisa timphawu letitsite embhalweni
kukhombisa liphimbo.

KUHLOLA UMDLALO
EMAZINGA EKUVISISA KWENGCONDVO NAKUHLOLWA (KUHLELWA
KWEMIBUTO YEKUHLOLA)

Imibuto yemdlalo ibutwa kulandzelwa emazinga ekuhlakanipha kwengcondvo


lasihlanu lafaka ekhatsi lawa lalandzelako:

6. Imibuto lesebaleni.
7. Kuhlelembisa kabusha.
8. Kutsatsa tincumo/ Kucabangela.
9. Kuhlola.
10. Ukuncoma.

Lamazinga ahlelwa abe tigaba letintsatfu letilandzelako:

o Imibuto lesebaleni nekuhlelembisa kabusha


(1 & 2) = 40%

o Kucabangela = 40%

o Imibuto lelukhuni: Kuhlola nekumcoma


(4 na 5) = 20%

INDLELA YEKUHLOLA

• Kungabutwa imibuto lemibili


• Umbuto wekucala uba ngumbuto wendzabambhalo. Lonemamaki la-25
• Umbuto wesibili uba imibuto lemifisha. Lenemamaki la-25
• Lohlolwako kulindzeleke kutsi akhetse emkhatsini wendzabambhalo nemibuto
lemifisha, angayiphendvuli yomibili imibuto.
• Ekugcineni kwemdlalo, umhlolwa utawube anemamaki la- 25

SIBONELO SEMIBUTO
SIGABA C: UMDLALO

Kulesigaba kunemidlalo lemibili. Wena-ke khetsa ube MUNYE lowufundze eklasini


lonyaka uphendvule ngawo.

CAPHELA: Khetsa emkhatsini WENDZABAMBHALO NEMIBUTO LEMIFISHA


kulowo nalowo mdlalo lowufundzile. Nangabe ukhetse kuphendvula
umbuto wendzabambhalo enovelini, uphocelelekile kutsi kulesigaba
uphendvule imibuto lemifisha. Nangabe ukhetse kuphendvula
imibuto lemifisha enovelini, uphocelelekile kutsi kulesigaba
uphendvule umbuto wendzabambhalo.

UMBUTO LOYINDZABAMBHALO

KUTAWUBA NJALO – S Z

Bhala indzabambhalo lapho ucoca khona ngesakhiwo salomdlalo ubhekise


kuletihlokwana letilandzelako:
• Sibekandzaba sesikhatsi.
• Ludvweshu lwangaphandle.
• Sicakacaka.
• Sicongo.
• Siphetfo.

Indzabambhalo yakho ayibe ngemagama langabi ngaphasi kwala-340 kodvwa


angabi ngetulu kwala-390. [25]

NOBE

IMIBUTO LEMIFISHA

KUTAWUBA NJALO – S Z

Fundza letheksthi lelandzelako bese uphendvula imibuto Ietawulandzela.

(Kusekhaya kaHleta lapha. LaMagagula ute kuHleta kutewubonisana


naye ngendzaba yaNcobile nenina lefaka ekhatsi naye Ncobile.)

Lamagagula: (Akhulekela.) Sikhulekile ekhaya kaMntimandze bo! (Kukhonkhotse


tinja.)

Hleta: (Akhuta tinja.) Tinani tona? Atihambe tiyewubamba tinyamatane le


hlatsini. (Ahlole.) Hhawu nguwe Mtfombeni? Ingabe ngoneni
ngekuvakashelwa nguwe! Phela lamuhla sekubhoke wona emaphoyisa
lamasikati ekubambeni tephulamtsetfo letindvuna. (Bahleke.) Ngena
Mtfombeni. (Amnike sihlantsi ahlale.)

Lamagagula: (Ahleka.) Uyawesaba yini emaphoyisa lamasikati ye Dlemane?


Yimbokodvo phela leyo, iyasitila. Uhambele khashane nayo. (Bahleke.)
Hheyi Mtfombeni sesingenele kuhlekisana lapha sisengakabingelelani.
Hleta: (Ambuke.) Philani phela Mtfombeni

(Elula sandla.) Yebo! Tsine sikhona Mntimandze, sivusela nine bo


Lamagagula: sesinihlasela ningakasilindzeli Dlemane.

Natsi sikhona Mtfombeni, cishe ungangikhandzi. Bengifuna kuya lapha


Hleta: kaZwane ngiyewukhokhela inhlanyelo lengayitsenga kulenyanga
ngashodelwa imadlana lencane. Loku hulumende asikhangetile nje
itolo, sengibona kwekutsi angiyikhokhe. (Ahlale.) Nankha emahewu
umane ucishe nali lilanga Mtfombeni.

Ngiyabonga Mntimandze. (Atsela emahewu endzebeni.) Nangembala


Lamagagula: bo lamahewu alishaya phansi lelilanga. Abhucwe kahle. Hawu
ngiyabonga. Baphi bona balapha ekhaya?

Basaye emfuleni Gagula, sebayabuya nje loku sikhuluma. (Ambuke


Hleta: alalele kwekutsi umphatseleni.)

(Akhwehlela kancane.) Siyabonga Hleta, natsi sikhona singekho nje


Lamagagula: wena mntfwanenkhosi. Lokunye sisuke singati tsine kwekutsi
sihlanganisani kuze kuphumeni Dlemane. Ngiletfwa yindzaba lapha
Mntimandze. (Atelule.)

(Amangele.) Hawu kantsi awukavakashi, uyimphi? Ngabe sengoneni?


Hleta: Ndzabani leyo Mtfombeni loku naku phela nemfana kute lapha ekhaya
ngabe ngitsi sewugangile wona umntfwana waMagagula? (Bahleke
bobabili.)

Utsini ye Mntimandze, kantsi sewukhohliwe yini kwekutsi livula ingubo


Lamagagula: lingene? Nalo-ke selingenile. (Bahleke futsi.) Hhayi-ke Dlemane,
ngiletfwa yindzaba yaNcobile lapha kuwe.

(Ambuka.) Indzaba ya Ncobile?


Hleta:
Yebo Hleta.
Lamagagula:
(Amangele.) Hawu, angitsi Ncobile wagewuka lapha antjontjwa
Hleta: ngulokwa kwemgewu! Nawe uyayati indzaba lenjalo Mtfombeni.

Ngite ngawo-ke lowo mgewu Dlemane. Indzaba yaNcobile ifuna


Lamagagula: kufakelwa tibuko, ngobe seyitsandza kuhlupha. Ngibone kutsi kuncono
sesiyihlolisise nawe Mntimandze. (Ambuke.)

(Atenwaya inhloko.) Asusho mkhwenyewetfu, utsi yini-ke tsine


Hleta: lesingayenta kulendzaba? Usho kutsi sikhwele tonkhe letintsaba
(Akhomba tintsaba.) sifunana naNcobile? Angati nobe ucondze loko
Mtfombeni. Ncobile wakhona usidvwaladvwala anjalo nje! Uyamati yini
lapho akhona yeGaguleni? (Ambuke.)

(Akhwehlela.) Ngiyamati Dlemane.


Lamagagula:

(Amangele futsi akhulumela phansi.) Ukuphi Mtfombeni?


Hleta:

(Akhomba.) Nanguya lapha ekhaya. Ngisho le kagogo wakhe


Lamagagula: kaMagagula. Nami ngambona efika nje watsi sewutewuhlala nami
Dlemane. Ngatsi nangimbona, ngatfukutsela, kepha ngafuna kulalela
kutsi ungiphatseleni.

(Amangele.) Utsi ubuya kuphi ye Mkhwenyewetfu? Uyati ngabe ucale


Hleta: ngekutsi “Kwesukasukela’’ ngabe ngiyeva kutsi ukhuluma ngani.
Njenganyalo nje angikuva kutsi utsini inyanyisi.

Angimati, Dlemane, kepha liciniso kutsi ulapha ekhaya.


Lamagagula:

1 Caphuna umugca kuletheksthi lengenhla lowenta kutsiwe nangabe


angashona Hleta kutawube sekukuphela kwesibongo sakaHleta emtini
wakhe. (2)

2 Ngusiphi sigameko lesikulomdlalo lewungasicatsanisa nemavi


aLaMagagula latsi, “sewukhohliwe yini kutsi licala lembula ingubo lingene.”
Chaza ngekukhetsa kwakho leso sigameko. (2)

3 Bhala tintfo LETIMBILI letivame kwentiwa batali labanyenti kutama


kucinisa sandla ekukhuliseni bantfwababo, ikakhulukati bemantfombatane,
ubhekise kuLaHleta. (2)

4 Tingoti temigwaco tiyasifaka sandla kakhulu ekundlondlobaleni


kwabondzingasitsebeni bakulelive. Vuma nobe uphike ngekubhekisa
kuMphotfo. (2)

5 Utsini umbono wembhali ngebatali kulomdlalo? Chaza. (2)

6 Wena ucabanga kutsi kungahle kube yini leyenta Hleta abulale


LaMkhwanazi umkakhe nawubuka lokwenteka lomuhla.? Bhala KUBILI. (2)

7 Imphilo yemantfombatane laphila imphilo lebeyiphilwa nguNcane


asengakatfoli teluleko taNcobile, ilengela eweni ngayiphi indlela? Bhala
KUBILI ubhekise kulokwenteka kulomdlalo. (2)

8 Kube wena bewungulomunye webangani baNcobile, bewutawenta njani


nakatsi Ncobile umkopise umsebenti wesikolo wasekhaya
labengakawubhali ngayitolo? Bhala nesizatfu sekutsatsa leso sincumo. (2)

9 Phawula ngemavi ekumangala aHleta latsi, “utsi ubuyaphi


yeMkhwenyewetfu?” (2)
10 Yini LOKUBILI lobona kutsi kufanele kwentiwe batali balomuhla kute
imphilo yebantfwababo ingagcini seyifana naleyo lebeyiphilwa nguMphotfo
asafundza? (2)

11 Siphetfo sebadlali labakulomdlalo siwavula ngayiphi indlela emehlo


etetsamelilwati? Khetsa munye umdlali ubhekise kuye. (2)

12 Uvumelana kangakanani nekutsi tetsamelilwati talomdlalo tingaba


nebumatima ekutsatseni sincumo sekubhalisa bantfwabato etikolweni
letifana neSidlamafa? Sekela imphendvulo yakho ngemaphuzu
LAMATSATFU ubhekise kulokwenteka kulomdlalo. (3)
[25]

[25]
INOVELI

Inoveli naletinye tinhlobo temibhalo yephrozi netindzaba leticocwako kumele


kufundvwe, kucociswane ngako kuphindze kutfokotelwe. Kufundza itheksthi
ngekuyiphimisa eklasini kubalulekile kakhulu, ikakhulukati uma bafundzi
bangakutsandzi nobe bangafuni kufundza. Abafundze ngalokushelelako kute babe
nemdlandla basebentise tindlela letilula tekufundza ngekucagela, nekuhlola
nekuncoma. Imisebenti lelula lefaka kufinyeta ngekwengcondvo (kufinyeta indzaba
ngemagama lamancane kumngani wakhe; kuba negrafu lesibonwa nangabe aya
eklasini; kuvetwa kwebalingisi labamcoka; kubuka nekucaphela kuvela kwemagama
latakhela wona lagcizelela imicabango netingcikitsi enovelini) kungasita bafundzi kutsi
bafundze ngesivinini. Emva kwekufundza kwekucala bafundzi kumele bati umehluko
emkhatsini wekulandzisa (lokutawulandzela) nesibekandzaba (kubangelwa yini loko
kwenteke): ahlwaye tinshokutsi lekungaba ngito nekuhumusha indzaba; hlola indlela
umbhali layisebentisile kwetfula balingisi (inchazelo nenkhulumongco); indlela
balingisi labachumana ngayo; sibekandzaba (lulwimi loluchazako nekwetfulwa
kwetigamekwo kuyo yonkhe inoveli); nangabe kunesidzingo linga kucacisa imibono
lebhacile, imibono lelawula kuchubeka kwenoveli yonkhe. Onkhe emasiko, nelinyenti
lebantfu, baphila imphilo lekhungetfwe tindzaba. Nobe yini leyentiwa ngumfundzisi
ngemanoveli netindzaba eklasini, kufanele acikelele kutsi lokukhulu kunakokonkhe
tifundzelwa kutfokotelwa
Loku lokulandzelako kutawusita umfundzi kutsi avisise itheksthi:
• Sakhiwo nesakhiwana (singeniso, ludvweshu, kubhebhetseka
kweludvweshu, sicakacaka, luvutfondzaba, lupholavutfondzaba, siphetfo,
sincumo, sikhanyisamcondvo nesendlalelomuva).
• Ludvweshu
• Kuvetwa kwebalingisi
• Indzima yemlandzi/ /umlingisi/ umbono
• Ingcikitsi nemlayeto
• Sendlalelolwati, simonhlalo nekuhambelana kwako nemlingisi nengcikitsi
• Umoya, ingwijikhwebu/siphetfo
• Kulandzelana kwetigameko

CAPHELA: Encwadzini leyinkombandlela yekutifundzela Temibhalo, tichaziwe


letinhlobo temanoveli. Incabhayi ingakuwe kutsi uyotibukela.

SAKHIWO SENOVELI

Timphawu tesakhiwo nesakhiwana.)

Sicongo

Kubhebhetfseka kweludvweshu Lubohlololo/ Lipholavutfondzaba

Singeniso Kungeniswa kweludvweshu Siphetfo/ sisombululo


Singeniso:
Singeniso kulapho kucala khana indzaba. Esingenisweni kuvetwa umlingisi lomcoka
(ummeleli) nenkinga labukene nayo, lengiyo leyenta kutsi kube neludvweshu
enovelini. Singeniso sibuye sivete nalabanye balingisi lababalulekile enovelini,
(umcovi, umelekeleli nalabanye balingisi labancane). Esikhatsini lesinyenti Singeniso
sivame kuveta nendzawo lapho indzaba yenteka khona.

Sibonelo: Singeniso setfula umlingisi lomcoka (mmeleli) longuMlungisi nenkinga


labukene nayo, yekuteka umfati. Ungumlingisi lomcoka ngoba tonkhe
tigameko tiphatselene naye kusukela ekucaleni kute kube sesiphetfweni
Umcovi naye uvetiwe, nguLomusa longumfelokati, lowona tifiso
taMlungisi tekuteka umfati lomfanele.

Ludvweshu nekubhebhetseka kweludvweshu:


Ludvweshu nguleyo ncenye yesakhiwo lecala kwenteka masinyanye emva
kwekwetfulwa kweludvweshu. Ludvweshu lubangelwa kuphambana kwemibono nobe
tifiso temlingisi lomcoka enovelini. Ludvweshu lubhebhetsekiswa tigameko letenteka
lapho umlingisi lomcoka etama kucatulula inkinga labukene nayo kute kuyewufika
eluvutfondzabeni. Ngaleyondlela tigameko letentekako, tilandzelelana tize tiyewufika
esiphetfweni.

Sibonelo: Ludvweshu luba semkhatsini waMlungisi nenina kanye namalume


waMlungisi.

Kutfutfuka kweludvweshu
Kulencenye kuchubeka ludvweshu loluholela esicakacakeni. Lencenye yendzaba
iveta tigameko leticanganisa simo setintfo letibukene nemlingisi lomkhulu.

Ludvweshu lwehlukaniseke kabili, kunelwangaphandle nelwangekhatsi.


• Ludvweshu lwangaphandle
Ludvweshu lwangaphandle lutfolakala emkhatsini webalingisi lababili nobe
labangetulu lapho bangaboni tintfo ngeliso linye, lokwenta kutsi kube
nekuphikisana lokuholela ekucabaneni.

Sibonelo:
Kucabana kwaMlungisi nenina ngaLomusa
Kucabana kwaMlungisi Madvodza ngaLomusa
Kucabana kwaMlungisi Sikhuni ngaLomusa
Kucabana kwaMlungisi naMacaleni ngaLomusa, njll.

• Ludvweshu lwangekhatsi
Ludvweshu lwangekhatsi lutfolakala lapho umlingisi adliwa khona
ngunembeza ngentfo letsite, loku kubanga kushayisana emkhatsini wemlingisi
nanembeza nobe imicabango yakhe.

Sibonelo:
Mlungisi nacabanga kutsi kufanele ateke bani emkhatsini waLomusa
naSitsembile.
Mlungisi nakacabanga kutsi amshade yini Lomusa, njll.
CAPHELA: Letibonelo letingenhla tibonelo letimbalwa taletinhlobo teludvweshu.
Incabhayi ingakuwe kutsi utitfolele takho tibonelo.

SICAKACAKA
Sicakacaka enovelini sitfolakala lapho tigameko setiya ngekushuba khona.
Esikhatsini lesinyenti, tetsamelilwati seticala kuba ngemacembu, kubonakale umlingisi
letimesekelako naletifisa kutsi aphumelele. Lokuvamile esicakacakeni kutsi tetsameli
lwati tititsatsele tincumo ngaletitacanga kutsi kutawenteka. Lesigaba senoveli
sihohela indzaba eluvutfondzabeni.
Sibonelo:
Kufika kwaSitsembile kucanganisa tintfo kuMlungisi ngobe wonkhe umuntfu wesekela
Sitsembile.
Kutsatfwa kwaSitsembile yimoto lebeyitfunyelwe nguLomusa.
Kulotjolelwa emcashweni nekwemukelwa kwayo nguMacaleni.
Kungapheleli kwemali, njll

LUVUTFONDZABA:
Luvutfondzaba lisicongo sendzaba. Yonkhe imibuto netincumo tetsamelilwati
lebetinako esicakacakeni senoveli, iyaphendvuleka. Inkinga leyetfulwe ekucaleni
kwenoveli seyiyacatululeka.
Sibonelo:
Kugula kwaLomusa nekuboshwa kwakhe
Kungaveli kwakhe emshadweni.
Kuvela kwebatali bakhe.
Kuvela kwayo yonkhe imikhuba lemibi lebebayenta.

SIPHETFO
Siphetfo sisonga konkhe lebekwenteka enovelini. Inoveli ingaphetseka ngetindlela
letehlukene. Umbhali angayiphetsa ngekusombululeka kwenkinga yemlingisi
longummeleli, angayiphetsa ngekushiya tetsamelilwati nembuto nobe ayiphetse
ngengwijikhwebu.
Sibonelo:
Kugula kwaLomusa nekuboshwa kwakhe
Kungaveli kwakhe emshadweni.
Kuvela kwebatali bakhe.
Kuvela kwayo yonkhe imikhuba lemibi lebebayenta.

SAKHIWANA:
Sakhiwana siyindzatja lophelele enovelini lenkhulu. Kulesinye sikhatsi singafaniswa
nenoveli lemfisha enovelini yonkhe. Naso sakhiwana sinesakhiwo lesiphelele.
Kuyenteka sakhiwana siphatselane nenoveli yonkhe, kulesinye sikhatsi singakhishwa,
indzaba ichubeke ngaphandle kwekuphatamiseka.

Sibonelo:
Kufika kwaNkhangala atewubala imali acedze ahambe.
Sibekandzaba: Kusendlini kaLomusa.
Inkhinga: Yimali lebalwako, ingatiwa kutsi ibuyaphi.
Ludvweshu: Kucabana kwaMlungisi naLomusa ngekungafuni kumtjela kutsi
lemali yani nekutsi yini ibalelwe kaLomusa.
Sicakacaka: Kungena kwebantfu labangakalindvwa, lomunye atewufuna
umetjiso.
Sicongo: Kuvela kwemuntfu lowabanga umsindvo atsi utewulandza tintfo
takhe letishiywe nguNkangala.
Siphetfo: Kutsetsa kwaMlungisi atsi akasafuni Lomusa avulele lomunye
umuntfu.

SENDLALELOLWATI:
Lolu lwati lolufaka ekhatsi ummeleli, umcovi, neludvweshunchanti, sibekandzaba,
kunikwa nemoya. Setfula umlingisi lomcoka sibuye sinike sendlalelolwati nobe
simongcondvo senoveli. Sendlalelolwati singachazwa ngetindlela letehlukene letifaka
ekhatsi indzatjana letfolakala ngembikwekucala kwendzaba, kungaba ngumlandvo
wembhali longaba nemtselela enovelini, tigameko letike tenteka ngaphambilini
letingelekelela kunika lwati lwekuchaza sento semlingisi lotsite, umlandvo wemlingisi,
tintfo lesingatibona nobe sitive ngembikwekwenteka kwaletinye.

SIBEKANDZABA:
Sibekandzaba sibalulekile nangabe kuhlutwa inoveli kute tetsamelilwati tivisise inoveli,
ingcikitsi nebalingisi. Sibekandzaba sehlukaniseke ngetincenye letitsite, letifaka
ekhatsi:
• Simo sendzawo
Simo sendzawo sinika tetsamelilwati indzawo lapho inoveli yenteka khona.
Umbhali anganika ligama lendzawo, angachaza simo salendzawo indzaba
leyenteka kuso (tintsaba, emagcuma, imifula, takhiwo, njll.)

Sibonelo:
KuseNgodini lapho bekuhlala Mlungisi longuthishela, Lomusa
asemcashweni.

• Simo sesikhatsi
Lapha kubukwa sikhatsi inoveli loyenteka ngaso. Umbhali angasichaza,
(sanyalo nobe sakudzala), nobe tintfo letentekako kube ngito leticacisa
sikhatsi indzaba leyenteka ngaso (sikolo, emanyuvesi, njll.)

Sibonelo
Sikhatsi sanyalo
Kulotjolwa ngemali, kuyacashwa, kunebugebengu, kuyafundvwa njll.

• Simo senhlalo
Lapha kubukwa indlela lokuhlalisenwe ngayo lokufaka ekhatsi imindeni,
bomakhelwane, bangani, njll.

Sibonelo:
Kuhlalisenwe kahle kaboMlungisi
Kukholelwa emasikweni kutsi emaphupho ayakhuluma, njengekutsi
kulichilo/ kuyahlola kuteka umfelokati.
Kunekucabana lokubangwa kufika kwaLomusa emphilweni yaMlungisi.
Kunebugebengu Lobentiwa boLomusa nelicembu lakhe
Kunekubulawa kwebantfu labasikati labatsatfwa ngemoto lengatiwa, njll
• Simo semoya
Lapha kubukwa umoya lokhona emkhatsini webalingisi. Simo semoya
sinemtselela lomkhulu ekutfutfukiseni indzaba. Ngiso lesibanga
kubhebhetseka kweludvweshu lwendzaba. Tetsamelilwati simo semoya
tisitfola kakhulu enkhulumeni nasetentweni tebalingisi.

Sibonelo:
Kunemoya welutsandvo emkhatsini waLomusa, Mlungisi naSitsembile.
Kunemoya wekucabana emkhatsini waMlungisi nebakubo, Mlungisi
naLomusa, Mlungisi nebangani baLomusa, njll

Balingisi enovelini
Umbhali usebentisa balingisi kwendlulisela umlayeto wakhe etetsamelinilwati.
Balingisi bantfu lababalulekile enovelini. Kuyenteka balingisi baphile nobe bangaphili
enovelini. Nangabe baphila, basuke bakholweka ngekutsi bente tintfo letikholwekako
emphilweni yetetsamelilwati. Nangabe bangaphili, basuke benta tintfo letingakholweki
emphilweni yetetsamelilwati. Kunetinhlobo letehlukene tebalingisi enovelini letifaka
ekhatsi laba labalandzelako:

• Ummeleli.
Lomlingisi ulichawe lenoveli. Umbhali usebentisa yena kutsi kube nguye
lowetfula imicabango nemibono yakhe leminyenti enovelini. Lemicabango
angayetfula ngetento, ngenkhulumo, ngekucabanga nekuchumana
nalabanye balingisi. Tonkhe tigameko letisenovelini tibukene naye.
Lomlingisi usheshe etfulwe enovelini nenkinga labukene nayo. Lomlingisi
ushukana nenkinga labukene nayo kusukela ekucaleni kwenoveli kute kube
sekugcineni.

Sibonelo:
Umlingisi lomcoka (ummeleli) nguMlungisi, nguye labukene nenkinga
yekuteka umfati. Ungumlingisi lomcoka ngoba tonkhe tigameko
tiphatselene naye kusukela ekucaleni kute kube sesiphetfweni

• Umcovi.
Lona ngumlingisi lophikisana nekuphumelela kwemmeleli, uma endleleni
yemmeleli. Naye wetfulwa ekucaleni kwenoveli.

Sibonelo:
Umcovi nguLomusa longumfelokati, lowona tifiso taMlungisi nebatali bakhe
tekuteka umfati lomfanele. Uvetiwe esingenisweni senoveli.

• Balingisi labesekelako: (Balekeli nebakhweteli)


Esikhatsini lesinyenti besekela babuye bagcamise ummeleli nemcovi.

Sibonelo:
Madvodza, Sikhuni, Malume waMlungisi, LaNdlovu, njll.

• Umlingisi loyindilinga/ logucukako:


Ngumlingisi logucukako ahambisane nesimo.
Sibonelo:
LaNdlovu ungumlingisi logucukako ngobe ekucaleni akamfuni makoti
longumfelokati, kutsi emkhatsini wendzaba, amemukele atsi akushiswe
imphepho, kuncengwe emadloti nobe antjintje similo nangabe afuna kuba
ngumakoti. Loku kukhomba kuba yindilinga.
Malume waMlungisi naye akamfuni lomusa kepha utfolakala etile
emshadweni, njll.

• Umlingisi losicaba/ longagucuki.


Laba balingisi labangantjintji bunjalo babo nanobe simo sigucuka.

Sibonelo:
Mlungisi ungumlingisi losicaba ngobe nanobe abona kutsi kukhona
lokungahambi kahle ngaLomusa, akukho tinyatselo latitsatsako kuze kube
sekugcineni lapho aboshwa khona nebangani bakhe, kuvela bonkhe bubi
lababentako.

UMOYA NELIPHIMBO
Umoya simongcondvo nobe imiva yemlingisi. Esikhatsini lesinyenti umoya uvetwa
ngemagama netento lokusetjentiswa balingisi nobe yinkhulumo yabo.

LIPHIMBO
Loku kuvetwa kwehla nekwenyuka kweliphimbo enkhulumeni yebalingisi nangabe
baveta simo lesitsite semoya. Umbhali usebentisa timphawu letitsite embhalweni
kukhombisa liphimbo.
KUHLOLA INOVELI

EMAZINGA EKUVISISA KWENGCONDVO NAKUHLOLWA (KUHLELWA


KWEMIBUTO YEKUHLOLA)

Imibuto yenoveli ibutwa kulandzelwa emazinga ekuhlakanipha kwengcondvo


lasihlanu lafaka ekhatsi lawa lalandzelako:

11. Imibuto lesebaleni.


12. Kuhlelembisa kabusha.
13. Kutsatsa tincumo/ Kucabangela.
14. Kuhlola.
15. Ukuncoma.

Lamazinga ahlelwa abe tigaba letintsatfu letilandzelako:

o Imibuto lesebaleni nekuhlelembisa kabusha


(1 & 2) = 40%

o Kucabangela = 40%

o Imibuto lelukhuni: Kuhlola nekumcoma


(4 na 5) = 20%

INDLELA YEKUHLOLA

• Kungabutwa imibuto lemibili


• Umbuto wekucala uba ngumbuto wendzabambhalo. Lonemamaki la-25
• Umbuto wesibili uba imibuto lemifisha. Lenemamaki la-25
• Lohlolwako kulindzeleke kutsi akhetse emkhatsini wendzabambhalo nemibuto
lemifisha, angayiphendvuli yomibili imibuto.
• Lokubaluleki kutsi, nangabe umhlolwa akhetse kuphendvula umbuto
wendzabambhalo emdlalweni, uphocelelekile kutsi kulesigaba aphendvule
imibuto lemifisha. Nangabe akhetse kuphendvula imibuto lemifisha emdlalweni,
uphocelelekile kutsi kulesigaba uphendvule umbuto wendzabambhalo.
• Ekugcineni kwemdlalo, umhlolwa utawube anemamaki la- 25

SIBONELO SEMIBUTO
SIGABA C: INOVELI

Kulesigaba kunemidlalo lemibili. Wena-ke khetsa ube MUNYE lowufundze eklasini


lonyaka uphendvule ngawo.

CAPHELA: Khetsa emkhatsini WENDZABAMBHALO NEMIBUTO LEMIFISHA


kulowo nalowo mdlalo lowufundzile. Nangabe ukhetse kuphendvula
umbuto wendzabambhalo enovelini, uphocelelekile kutsi kulesigaba
uphendvule imibuto lemifisha. Nangabe ukhetse kuphendvula
imibuto lemifisha enovelini, uphocelelekile kutsi kulesigaba
uphendvule umbuto wendzabambhalo.

UMBUTO LOYINDZABAMBHALO

TIBOPHO TELUTSANDVO – J J THWALA

Bhala indzabambhalo lapho ucoca khona ngelikhono lelisetjentiswe ngumbhali


walenoveli kuveta labadlali labalandzelako ngekwetikhundla tabo:
• Mlungisi.
• Lomusa.
• LaNdlovu.
• Sitsembile.

Indzabambhalo yakho ayibe ngemagama langabi ngaphasi kwala-340 kodvwa


angabi ngetulu kwala-390.
[25]

NOBE

IMIBUTO LEMIFISHA

TIBOPHO TELUTSANDVO – J J THWALA

Fundza letheksthi lelandzelako bese uphendvula imibuto Ietawulandzela.

“Bonisa umngani wakho acace ngoba sesifikile sikhatsi sekutsi akwente loko.
Lelikhaya lidzinga umuntfu lotawushanyela emabala,” kusho LaNdlovu.
Waweva lawo mavi Madvodza ngobe abona kutsi aphuma ekujuleni kwenhlitiyo
yenina waMlungisi. Naye wakubona kutsi kufanele alalelwe make waMlungisi ngobe
lentfo layikhulumako akadlali kepha ufuna kuyibona yenteka ngendlela lefanele.
“Umngani wami usabeka imali yemalobolo make. Ngiyetsemba kutsi kutawulunga
ngekushesha,” kusho Madvodza.

“Usebentani kantsi? Akasebenti imali? Uhola ematje hhayi imali? Angatsi


asasebente iminyaka lemitsi abe aloku akhala ngekutsi akanamali? Yekelani kudlala
ngami ngobe umnyango wesikolo ngingawati,” asho LaNdlovu atsintsitsa tandla
akhombisa kutsi akavumelani naloko latjelwa kona. Wachubeka watsi, “Ngiva
ukhuluma ngeligama lelitsi ngekushesha, ngabe kunini lapho? Mine ngifuna kucace
kubekwe sikhatsi sivakale ngekutsi kutsiwe, kusasa, ngeliviki lelitako, ngenyanga
letako, njalonjalo.”

“Tintfo tiye tijahwe uma kukhona lekubonakala kutsi utawuhamba. Lapha akekho
lohambako, wonkhe umuntfu ujabulele kuphuma nekushona kwelilanga. Mine ngitsi
umngani wami akanikwe litfuba lekutikhetsela kahle. Akente intfo ngobe aholwa
ngunembeza wakhe. Kuko konkhe umuntfu lasuke abukene nako kuhlulela nembeza
wakhe atsatse sincumo sinye.”
“Uyawuhlulela nini nembeza wakhe?” Kubuta LaNdlovu.
“Kuyawuhlulela nembeza wakhe ngaleso sikhatsi lesitawube sifanele kuye,” kusho
Madvodza.

Bakhuluma nje Mlungisi uthulile, inhlitiyo ibhala iyacisha, ihlanganise yehlukanise,


iphindzaphindze isuse. Umcondvo wakhe ukuLomusa. Usho inkondlo yakhe
ngenhlitiyo letsi:
Lomusa, mbali yami,
Uyimbali lengabuni nanini,
Busika nelihlobo uchakatile,
Ekwindla nasentfwasahlobo uchakatile,
Emini nasebusika uchakatile,
Chakata mbali lengabuni.

Emehlo aLaNdlovu naMadvodza atsi njo kuMlungisi, abonakale kutsi umcondvo


wakhe usahambile ukuletinye tinkhalo.
“Lena akusiyo indlela lelula lekufanele uyihambe ungakacabangisisi kahle.
Inetintsaba letidzinga kukhushukwa. Inemawa lekumele awelwe,” kusho Madvodza.
“Noma kunjalo, siphetfo sinye, kutsi kumele kuhanjwe kuyo. Sifuna kubona umfana
akha likhaya. Kubelesele emaphupho lalandzelanako latsintsa Khabako lapho atsi
umfana akateke”
[Likhasi: 50–53]

1 Bhala KUBILI lekumele kunakwe bafana nasebalungele kutsatsa bafati,


ubhekise etelulekweni tamalume waMlungisi. (2)

2 Emavi alaNdlovu latsi, “Noma kunjalo, siphetfo sinye, kutsi kumele


kuhanjwe kuyo,” anamuphi umphumela emphilweni yelusha lolunyenti?
Chaza ubhekise kulokwenteka kulenoveli. (2)

3 Luvutfondzaba lwalenoveli lusendlalelomuva saliphi liphupho? Chaza. (2)

4 Sihloko lesikhetseke kahle asihambelane nalokwenteka endzabeni.


Ngabe sikhetseke kahle yini sihloko salenoveli? Sekela ngaSINYE
sigameko lesisenovelini. (2)

5 Umuntfu uyalilandzela libito lakhe. Sekela nobe uphikise lombono


ngekubhekisa kuLomusa. (2)
6 Phawula ngekuphepha kwemphilo yaSitsembile neluswane lwakhe
nawubhekisa esigamekweni seluhlolo lwemphilo yaMlungisi. (2)

7 Etikhatsini letinyenti emimangweni lekuphilwa kuyo lomuhla, yini leyenta


batali kutsi bacindzetele bantfwababo kutsi bateke bafati, njengobe
kwenteka kulenoveli. Bhala KUBILI. (2)

8 Ngaphandle kwekuya emaphoyiseni, ngutiphi letinye tinyatselo LETIMBILI


lebekumele titsatfwe nguMlungisi emva kwekunyamalala kwaSitsembile?
(2)

9 Ucabanga kutsi Nkhangala bekatawuboshwa yini nangabe imali


lebekatfunywe yona kutsi ayewuyilandza kuMlungisi beyitawufika
ingakapheleli kuLomusa? Sekela ubhekise enovelini. (2)

10 Wena ubona kutsi Lomusa sifo lesitfolwe kuye nabahlolwa, Mlungisi


abengasivikela ngayiphi indlela? Sekela ngemaphuzu LAMABILI ubhekise
kulokwenteka kulenoveli. (2)

11 Bekuyini inhloso yembhali yekufaka sigameko sekucoca kwaboMlungisi


naLomusa ngetinhlobo tetinyoni? Chaza ubhekise kulenoveli. (2)

12 Uvumelana kangakanani nekutsi tetsamelilwati titfole sifundvo lesihle


kulenoveli? Sekela imphendvulo yakho ngemaphuzu LAMATSATFU
ubhekise kulokwenteka kulomdlalo. (3)
[25]

You might also like