Välissekkumine: parlamendi meetmed ELi demokraatia kaitseks
Kolmandad riigid kasutavad desinformatsiooni ja küberrünnakuid eesmärgiga kujundada või mõjutada avalikku arvamust. Kuidas võitleb EL selle vastu?
Sotsiaalmeedia kiire arengu ja geopoliitiliste pingete suurenemise tõttu on kasvanud ka oht, et välisosalejad püüavad Euroopa Parlamendi ja teiste demokraatlike riikide valimistesse sekkuda ning ELi demokraatlikke protsesse õõnestada.
Eurobaromeetri uuringu kohaselt jätkavad kodanikud ELi toetamist. Infoga manipuleerimise katsete ja küberrünnakute rikkumiste peatamiseks on EL võtnud kasutusele mitmed erinevad meetmed.
Euroopa demokraatia on surve all
Parlamendi praeguse koosseisu ametiaja (2019–2024) vältel on korduvalt juhitud tähelepanu kolmandate riikide katsetele sekkuda valimistesse. 2019. aastal täheldas parlament Venemaa propaganda järsku kasvu.
2020. aastal ja 2022. aastal moodustas parlament erikomisjoni, et uurida välissekkumist kõigisse ELi demokraatlikesse protsessidesse. Tulemuste põhjal koostati raport, mille keskmes on desinformatsiooni vastu võitlemine ja 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimiste puutumatuse tagamine.
Raportis pööratakse erilist tähelepanu Venemaa ja Hiina tegevusele ELis, kuid ka teiste riikide, nagu Katar ja Maroko, välissekkumisele.
2024. aasta veebruari täiskogul võttis parlament vastu resolutsiooni, milles väljendas muret Venemaa pidevate püüete pärast õõnestada Euroopa demokraatiat, proovides värvata Euroopa Parlamendi liikmeid mõjuagentideks.
2024. aasta aprilli täiskogul kutsus parlament ELi ja liikmesriike üles Venemaa sekkumisele kiiresti ja otsusekindlalt reageerima. Samuti nõudis parlament, et Kremli toetatud meediakanalitele, ringhäälinguorganisatsioonidele ja muudele väljaannetele, samuti ELis propagandat ja valeinfot levitavatele üksikisikutele kehtestataks järgmises sanktsioonipaketis piirangud.
Me ei saa lubada eksitava narratiivi, propaganda ja desinformatsiooni levikut sellele vastu astumata.
Desinformatsioon: meetodid ja taktika
Desinformatsiooni eesmärk on levitada manipuleerivat sisu publiku eksitamiseks, et saavutada teatavat strateegilist, poliitilist või majanduslikku eesmärki.
Polariseerumine toob esile kõige äärmuslikud arvamused, mis omakorda võimendab desinformatsiooni levikut ning raskendab demokraatlike arutelude läbiviimist.
Eksitavad narratiivid, mis piiravad või moonutavad teavet, külvavad segadust ning takistavad demokraatlikku arutelu.
Välissekkumisega võitlemine
Parlament on vastu võtnud mitmeid õigusakte, mille eesmärk on kaitsta ELi kodanikke ja ühiskonda desinformatsiooni ning välisssekkumiste eest.
Digiteenuste määrus sisaldab norme, millega tagatakse, et veebiplatvormid võitlevad manipuleeriva sisu vastu ning tagavad kasutajatale tuvalisema veebikeskkonna.
Uued poliitreklaamide läbipaistvusreeglid piiravad kolmandate riikide poolt sponsoreeritud valimisreklaame.
Maailma esimene tehisintellekti määrus kaitseb ELi väärtusi ning võitleb desinformatsiooni vastu, kehtestades läbipaistvusnõuded tehisharusüsteemidele.
Samuti kinnitas parlament reeglid, mis kaitsevad tundlike teemadega tegelevaid ajakirjanikke vaigistuskaebuste eest ning võttis vastu meediavabaduse määruse.
Parlament on vastu võetnud mitmeid reforme, et tagada parlamendi usaldusväärsus, sõltumatus ja vastutus.
Veel meetmeid
Uute ja olemasolevate seaduste täiendamiseks on EL tugevdanud koostööd valimisasutuste, avalike desinformatsioonispetsialistide, Euroopa faktikontrollijate ja sõltumatute desinformatsioonispetsialistide vahel. Samuti on tugevdatud sidet NATOga.
Euroopa välisteenistuse eritöörühma eesmärk on paljastada Venemaa Kremli-meelsetest allikatest pärinevat teavet. Samuti on töörühm koostanud raporti, milles keskendutakse eelseisvatele Euroopa Parlamendi valimistele.
Parlament on välja töötanud õppevahendi, et tõsta ELi kodanike teadlikkust desinformatsiooni teemal.
Euroopa Parlamendi valimiste kodulehel leiab teavet vabade ja õiglaste valimiste kohta.
