Uued genoomikameetodid taimesortide aretamiseks
Euroopa Liit tahab uute genoomikameetodite abil muuta toidusüsteemi jätkusuutlikumaks ja kindlamaks.
Sordiaretust kasutatakse uute taimesortide loomiseks, et saavutada suurem saagikus ja parem toiteväärtus ning muuta taimed haigustele vastupidavaks.
Tänu biotehnoloogia arengule on võimalik uusi taimesorte kiiremini ja täpsemalt välja töötada, muutes nende geneetilist struktuuri.
Alates 2001. aastast on kõik geneetiliselt muundatud organismid (GMOd) reguleeritud ELi direktiiviga. Taimekasvatus on aga viimase kahe aastakümne jooksul oluliselt arenenud, mistõttu peab eeskirju ajakohastama. Uued genoomikameetodid võimaldavad saavutada kindlamaid, täpsemaid ja kiiremaid tulemusi kui traditsioonilised meetodid.
Mis on uued genoomikameetodid?
Uued genoomikameetodid võimaldavad muuta organismide geneetilist materjali.
Paljudel juhtudel ei ole selliste meetodite puhul vaja kasutada võõrast geneetilist materjali ning sarnaseid tulemusi on võimalik saavutada traditsioonilisel viisil (näiteks ristamine).
Uute genoomikameetodite abil aretatud taimesordid võimaldaksid aga muuta Euroopa toidutootmist jätkusuutlikumaks ja vastupidavamaks. Lisaks on uued taimesordid tihti saagikamad ning vajavad vähem väetist ja kahjuritõrjet.
GMOd Euroopa Liidus
Kõik ELis lubatud GMOd tuleb enne turule viimist ohutuks tunnistada. Samuti kehtivad ranged reeglid GMOde riskihindamise, märgistamise ja jälgitavuse kohta.
Uued reeglid
2023. aasta juulis tegi komisjon ettepaneku uute genoomikameetodite abil aretatud taimede määruse kohta. Uute reeglite kohaselt oleksid taimed jagatud kahte rühma.
Esimesse rühma kuuluvad sordid tuleks lugeda võrdseks tavaliste taimedega ning GMOdele kehtestatud reeglid neile enam ei kehtiks.
Teise rühma kuuluvatele sortidele jääksid GMOde reeglid kehtima.
Uute genoomikameetodite abil aretatud taimed oleksid mahepõllumajanduslikus tootmises jätkuvalt keelatud ning nende seemned peaksid olema selgelt märgistatud, et põllumajandustootjatel oleks taimede kohta selge teave.
Parlamendi seisukoht
2024. aasta veebruari täiskogul kinnitas parlament oma läbirääkimispositsiooni. Parlament toetas komisjoni ettepankut ning nõustus, et uutele genoomikameetodite abil aretatud taimedele, mida saab võrrelda looduslikult esinevate sortidega, ei peaks ranged eeskirjad kehtima.
Kõik uute genoomikameetodite abil aretatud taimed, nendest valmistatud tooted ning nende seemnepakendid tuleks edaspidi siiski eraldi märgistada.
Õigusliku ebakindluse vältimiseks soovib parlament keelata kõigi uute genoomikameetodite abil aretatud taimede patentimise.
Nüüd on parlament valmis alustama liikmesriikidega läbirääkimisi õigusakti lõpliku kuju üle.
