Mida teeb Euroopa Liit laste heaks?
Euroopa Liidu eesmärk on tagada lastele parim kaitse ning tugevada olemasolevaid eeskirju.
Laste õigused ja nende kaitse
Laste õiguste kaitse ja edendamine on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 3 ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.
Parlament teeb tihedat koostööd komisjoni, nõukogu ning mitmete teiste institutsioonidega, et pakkuda lastele parimat kaitset ELis.
Samuti on parlament määranud laste õiguste koordinaatori, kelle ülesanne on parlamendi tegevuse koordineerimine laste õiguste valdkonnas.
2021. aasta märtsis võttis EL vastu lapse õiguste strateegia aastateks 2021-2024, mille eesmärk on võidelda vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse, diskrimineerimise ja hirmutamise vastu.
EL on heaks kiitnud ka Euroopa lastegarantii tegevuskava, mille eesmärk on tagada kõikidele ELis elavatele lastele juurdepääs tervishoiule ja haridusele. Iga liikmesriik on määranud lastegarantii koordinaatori, kes vastutab riiklike tegevuskavade esitamise eest kuni 2030. aastani.
Võitlus lapstööjõu kasutamise vastu
2023. aasta oktoobris kinnitas parlament oma seisukoha sunniviisilise tööjõu, sealhulgas lapstööjõu, abil valmistatud toodete keelustamise asjus. Reeglite rikkumisel keelatakse toodete ELi turule laskmine ja eksport ning juba turule jõudnud tooted kõrvaldatakse.
Veebiturvalisus
Lapsed kasutavad üha enam internetti ja mobiiltelefone, millega võivad kaasneda erinevad ohud: küberkiusamine, eale mittesobiv sisu ning desinformatsioon.
2022. aasta mais esitas komisjon ajakohastatud lastele ja noortele parema interneti loomise strateegia.
2023. aasta novembris kinnitas parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon oma seisukoha laste seksuaalse kuritarvitamise ennetamise ja peatamise eeskirjade kohta, mis kohustataksid veebimajutus- ja sõnumiteenuste pakkujaid hindama iga teenuse puhul selle kuritarvitamise riski ning võtma asjakohaseid meetmeid riskide vähendamseks. Reeglid kaitseksid ka ELi kodanike õigust eraelu puutumatusele.
Võitlus inimkaubanduse vastu
Lapsed võivad olla haavatavamad kui täiskasvanud ning seetõttu on neil suurem oht sattuda inimkaubanduse ohvriks.
Komisjon tegi ettepaneku ajakohastada olemasolevaid inimkaubanduse vastu võitlemise eeskirju. 2023. aasta oktoobris kiitis parlament heaks oma seisukoha.
2022. aasta aprilli täiskogul nõudis parlament Ukraina sõja eest põgenevate laste paremat kaitset. Põgenikud tuleks registreerida, et kaitsta lapsi inimkaubanduse, ebaseadusliku lapsendamise ja muud liiki väärkohtlemise eest.
Mänguasjad
ELis müüdavad mänguasjad peavad vastama ELi ohutusnõuetele.
Parlament nõuab kehtiva mänguasjade ohutuse direktiivi ajakohastamist, et reeglid oleksid kooskõlas uusimate teaduslike tõenditega.
2023. aasta juunis tegi komisjon ettepaneku uuendada olemasolevaid reegleid, võttes arvesse viimaseid tehnoloogilisi arenguid ning ohutusnõudeid. Uued reeglid sätestaksid rangemad nõuded keemilistele ainetele, mis võivad põhjustada või soodustada vähki, geenimutatsioone või kahjustada reproduktiivsüsteemi. Raskemetallide ja allergeensete lõhnaainete kasutamine mänguasjade valmistamisel oleks keelatud.
Videomängud
2023. aasta jaanuaris võttis parlament vastu algatusraporti, mille eesmärk on tagada videomängude kasutajate, sealhulgas laste, parem kaitse.
Raporti kohaselt on vaja tõhusamaid vanemliku järelevalve vahendeid ning ühtseid reegleid nn kullakaevandamisele, mis on mängu käigus omandatud virtuaalvara või kontode müümine või vahetamine reaalse raha vastu.
Kuna videomängud võivad tõsiselt kahjustada laste vaimset tervist, tahab parlament, et mängude loojad hoiduksid manipulatiivsetest võtetest ning tagaksid, et nende tooted ei tekita sõltuvust, süvenda isolatsiooni ega soodusta küberkiusamist.
Loe lähemalt, kuidas kavatseb parlament kaitsta videomängude kasutajaid.
Tervislik toitumine
2017. aastast kehtib ELi koolikava, mille eesmärk on toetada laste tervislike toitumisharjumuste kujunemist. ELi koolikava raames pakutakse lasteaedades ja koolides värskeid puu- ja köögivilju ning piima.
2023. aasta mais nõudis parlament kavale eraldatud rahaliste vahendite suurendamist, koolidele pikemaid lepinguid ning lihtsustatud hankemenetlust. Samuti soovis parlament, et osa eraldatud vahenditest investeeritakse toitumisõpetusse.
