Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm
Euroopa Liit toetab Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi loomist, et arendada elutähtsaid tehnoloogiaid ning tugevdada Euroopa sõltumatust.
Miks peab EL investeerima tehnoloogiatesse?
ELi eesmärk on tugevdada Euroopa majanduse konkurentsivõimet ning toetada rohe- ja digipöörde strateegiate edendamist. Viimastel aastatel on ELi tööstussektorit mõjutanud aga mitmed tegurid: kõrge inflatsioon, tööjõupuudus, tarneahelate katkemine, intressimäärade ja energiahindade tõus.
Mis on Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm?
2023. aasta juunis esitas Euroopa Komisjon ELi pikaajalise eelarve muutmise ettepaneku, mille üheks osaks oli Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi (STEP) loomine. Platvormi eesmärk on arendada elutähtsaid tehnoloogiaid, kasutades samal ajal ära rohe- ja digipöörde võimalusi ning tugevdades Euroopa tööstuslikku suveräänsust.
Samuti soovitakse STEPiga suurendada digitehnoloogiate (näiteks mikroelektroonika, pilvandmetöötlus, tehisintellekt), puhaste tehnoloogiate (näiteks taastuvenergia, soojuspumbad, säästvad alternatiivkütused) ja biotehnoloogiate (biomolekulid ja selle rakendused, ravimid ja meditsiinitehnoloogiad) tootmisvõimsust ning lahendada tööjõupuudus nendes valdkondades.
Kuidas STEP töötab?
Komisjoni ettepaneku kohaselt rahastatakse STEPi olemasolevatest vahenditest ning sihtotstarbelistele programmidele eraldatud toetusest (10 miljardit eurot).
160 miljardit eurot
STEPi kaudu tehtavate uute investeeringute hinnanguline kogusumma.
STEPi raames luuakse suveräänsusmärgis, mis antakse projektidele, mis aitavad kaasa STEPi eesmärkide saavutamisele. Märgist kasutatakse ka kvaliteedimärgisena, et kaasata avaliku ja erasektori investoreid.
Parlamendi prioriteedid
2023. aasta oktoobris võtsid parlamendi tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon ning eelarvekomisjon vastu raporti STEPi loomise kohta.
Parlamendi eesmärk on tugevdada olemasolevat algatust ELi tööstuse paremaks toetamiseks, mistõttu tehakse ettepanek:
- tõsta platvormi lisarahastust 13 miljardi euroni;
- ühtlustada STEPi eeskirjad, et need oleksid kooskõlas teiste kaitsetööstuse konkurentsivõime suurendamise määrustega (näiteks nullnetotööstuse määrus ja kriitilise tähtsusega toorainete määrus);
- luua STEPi järelvalve erikomisjon (komisjon peaks 2025. aastaks läbi viima vahehindamise platvormi rakendamise kohta);
- lisada järgmisesse ELi pikajalisse eelarvesse punkt Euroopa suveräänsusfondi loomise kohta.
Raportöör Christian Ehler (EPP, Saksamaa) ütles: „STEP pidi asendama Euroopa suveräänsusfondi, kui seda ei juhtunud. Oleme [määruse] sisu oluliselt parandanud ning loonud seadusandliku sidususe teiste määrustega, nagu nullnetotööstuse ning kriitilise tähtsusega toorainete määrus.“
„STEP on lähtepunkt Euroopas toodetud tehnoloogiate nõuetekohaseks toetamiseks. Euroopa tehnoloogiatel peab olema juurdepääs parematele rahastamisvõimalustele. Hädavajalikku ELi strateegilist autonoomiat saab saavutada ainult siis, kui meie tööstust puudutavad vajadused on saanud lahenduse,“ sõnas kaasraportöör José Manuel Fernandes (EPP, Portugal).
Järgmised sammud
2023. aasta oktoobris kinnitas parlament oma läbirääkimispositsiooni ning on valmis alustama nõukoguga läbirääkimisi õigusakti lõpliku sõnastuse üle.
Parlament rõhutas, et ELi pikaajalist eelarvet ja Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvormi tuleks käsitleda ühtse paketina ning see peaks avaldama mõju ELi 2024. aasta eelarvele.
