Kuidas võitleb EL inimkaubanduse vastu?
Euroopa Liit ajakohastas inimkaubanduse tõkestamise ja selle vastu võitlemise eeskirjad.
Mis on inimkaubandus?
- Inimkaubandus on inimeste sunniviisiline värbamine, transportimine, üleviimine, varjamine või vastuvõtmine kasu saamise eesmärgil.
Fakte inimkaubandusest
Igal aastal registreeritakse ELis üle 7000 inimkaubanduse ohvri. 2022. aastal registreeriti neid 10 093, kuid ohvrite tegelik arv võib olla aga palju suurem.
Kuigi enamik ohvritest on naised ja tüdrukud, kasutatakse sunniviisilise tööjõuna peamiselt mehi.
Inimkaubanduse tüübid
- Seksuaalne ärakasutamine - ohvrid on valdavalt naised ja lapsed.
- Sunniviisiline töö - ohvrid on peamiselt arengumaadest, kes on sunnitud tegema intensiivset tööd või olema koduabilised.
- Sunniviisiline kuritegevus - ohvrid on sunnitud tegema ebaseaduslikke tegevusi.
- Ebaseaduslik elundidoonorlus - ohvitele ei maksta hüvitist ning nad võivad silmitsi seista tõsiste terviseriskidega.
Inimkaubanduse põhjused
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni hinnangul on inimkaubanduse põhjuseks ebavõrdsus riikide sees ja riikide vahel, üha piiravam sisserändepoliitika ja kasvav nõudlus odava tööjõu järele. Vaesus, vägivald ja diskrimineerimine muudavad inimesed inimkaubanduse suhtes rohkem haavatavaks.
ELi meetmed inimkaubanduse vastu võitlemiseks
Senine töö
2011. aastal võttis Euroopa Parlament vastu inimkaubandusevastase direktiivi. Direktiivis on mainitud, et naised ja mehed satuvad sageli inimkaubanduse ohvriks erinevatel eesmärkidel ning nende abi- ja toetusmeetmed peaksid olema soospetsiifilised.
ELi meetmed
Ärakasutamise vormid on viimastel aastatel muutunud. Ukraina sõjast tulenev massiline ümberasumine on toonud kaasa tingimused inimkaubanduse järsuks kasvuks.
2022. aasta detsembris tegi komisjon ettepaneku tugevdada inimkaubanduse tõkestamise eeskirju:
- muuta sundabielu ja ebaseaduslik lapsendamine kriminaalkuritegudeks;
- lisada selged viited inimkaubandusega seotud õigusrikkumistele, mis pannakse toime või mida hõlbustatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, sealhulgas interneti ja sotsiaalmeedia kaudu;
- rakendada seaduserikkujale kohustuslikud karistused, näiteks riiklikest hüvitistest ilmajätmine või nende ettevõtete, kus inimkaubandusega seotud õigusrikkumine toime pandi, ajutine või alaline sulgemine;
- rakendada ametlikud riiklikud suunamismehhanismid, mis aitavad ohvreid varem tuvastada ning pakkuda neile paremat abi;
- inimkaubanduse ohvrite poolt pakutava teenuse tahtlikku kasutamist tuleks käsitleda kuriteona;
- iga-aastane andmekogumine inimkaubanduse kohta ELis.
2024. aasta aprilli täiskogul kiitis parlament heaks ajakohastatud eeskirjad.
Läbirääkimiste käigus lepiti kokku, et sunniviisilist surrogaatemadust peab käsitlema kui kriminaalkuritegu.
Samuti nõudis parlament, et:
- rahvusvahelist kaitset vajavad ohvrid peavad saama asjakohast toetust ning nende õigust varjupaigale austatakse;
- ohvreid ei mõisteta süüdi sunniviisiliste kuritegude toimepanemise eest;
- ohvrid peavad saama kaitset, mis arvestab isiku soo, puude või vanuse eripäradega;
- inimkaubandusevastased meetmed peavad olema osa hädaolukordade lahendamise plaanidest.
Ajakohastatud eeskirjadega arvestatakse ka digitehnoloogia mõju inimkaubandusele, näiteks varjamatut seksuaaltegevust või ohvri intiimpiirkonda kujutavate piltide, videote ja muu sarnase materjali levitamist ilma nõusolekuta.
Järgmised sammud
Uus seadus jõustub 20 päeva jooksul pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. ELi riikidel on aega kaks aastat, et hakata reegleid täitma.
Sunniviisilise tööjõu abil valmistatud tooted
Parlament on kinnitanud ka eeskirjad, mis keelavad sunniviisilise tööjõu abil valmistatud toodete müügi ELis. Eeskirjad lubavad uurida sunniviisilise tööjõu kasutamise ettevõtete tarneahelates.
