Kui palju rändajaid saadab EL tagasi?
Vii end kurssi rändajate tagasisaatmise statistika ning Euroopa Liidu seaduste muudatusettepanekutega.
ELi rände- ja varjupaigalepe näeb ette uute seaduste vastuvõtmist ja olemasolevate seaduste, sh tagasisaatmisdirektiivi läbivaatamist.
Detsembris 2020 võttis parlamendi kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjon vastu resolutsiooni projekti tagasisaatmisdirektiivi kohta, milles rõhutas, et eelkõige tuleb austada inimese põhiõigusi ning seadusega ette nähtud menetluslikke tagatisi (nt õigusabi pakkumine).
2023. aasta aprilli täiskogul võttis parlament vastu oma läbirääkimispositsiooni taustakontrolli määruse ja rahvusvahelise kaitse menetluse määruse kohta ning on valmis alustama läbirääkimisi nõukoguga.
Rändajate tagasisaatmise statistika
2022. aastal ei lubatud 141 060 inimesel ELi siseneda – neist 23%-l puudus kehtiv viisa või elamisluba ning veel 23% ei suutnud oma reisi eesmärki ja tingimusi põhjendada.
Samal aastal väljastasid ELi liikmesriigid 422 400 tagasisaatmisotsust, kuid EList lahkus vähem kui 100 000 otsuse saajat.
2022. aastal tagasisaadetud rändajate seas oli kõige rohkem Alžeeria, Maroko ja Pakistani kodanikke.
Kiirem varjupaigamenetlus piiril
Et kiirendada otsuste tegemist ja tõhustada varjupaigamenetlusi, tegi komisjon rände- ja varjupaigaleppe raames ettepaneku, et osa varjupaigataotlustest ELi välispiiril tuleks menetleda lihtsustatud korras.
Lihtsustatud menetlus tähendab, et varjupaigataotlus tuleb menetleda 12 nädala jooksul ning kui otsus on negatiivne, tuleb varjupaigataotleja järgneva 12 nädala jooksul riigist välja saata. Saatjata laste, alla 12-aastaste laste ja nende pereliikmete ning terviseprobleemidega inimeste puhul ei saa lihtsustatud menetlust kasutada.
Rahvusvahelise kaitse menetluse määruse raportöör Fabienne Keller (Renew, Prantsusmaa) ütles: „Parlamendiliikmetena toetame me rahvusvahelise kaitse taotluste õiglast ja tõhusat menetlemist, mis võimaldab kaitset vajavatele inimestele kiiresti pagulasstaatuse anda ning ilmselgelt põhjendamata taotlused ruttu tagasi lükata ning nende esitajad EList välja saata.“
Vabatahtlik või sunniviisiline tagasipöördumine
Tagasisaatmisotsuse saanud kolmanda riigi kodanikule antakse enamasti tähtaeg vabatahtlikult lahkumiseks. Peale tähtaja möödumist võivad võimud rakendada sundi.
Eurostati andmetel pöördus 2022. aastal vabatahtlikult tagasi 47% tagasisaatmisotsuse saajaid.
Parlamendi hinnangul tuleks eelistada vabatahtlikke tagasipöördumisi, sest neid on lihtsam korraldada, sh mis puutub koduriigi nõusoleku saamisse. Seetõttu peaksid liikmesriigid investeerima vabatahtliku tagasipöördumise lihtsustamise programmidesse, mille raames pakutakse tagasipöördujale logistilist, rahalist või muud abi.
Tagasisaatmisotsuse täideviimine võib viibida, kui rändaja isikut pole võimalik tuvastada või kui kolmanda riigi ametivõimud ei väljasta vajalikke dokumente.
Põhiõiguste tagamine
Parlamendi 2023. aasta aprilli täiskogul vastu võetud seisukohas öeldakse, et ELi liikmesriigid peaksid looma sõltumatud järelevalvemehhanismid, mis tagaksid ELi ja rahvusvahelise õiguse järgimise varjupaigamenetluste käigus.
Järelevalvet tuleks teostada patrull- ja vaatlustegevuse ajal (ametlike piiripunktide vahel), taustakontrolli menetluse ning varjupaiga- ja tagasisaatmismenetluse ajal. Sõltumatud järelevalveasutused peaksid hinnangu andma ka vastuvõtu- ja kinnipidamistingimustele.
Peale hääletust ütles taustakontrolli määruse raportöör Birgit Sippel (S&D, Saksamaa): „Parlament võib tunda uhkust põhiõiguste järelevalvemehhanismi oluliselt laiendatud mandaadi üle, mis hõlmab nüüd ka patrull- ja vaatlustegevust. See otsus on selge signaal parlamendilt, et EL peaks reageerima inimõiguste rikkumistele meie välispiiril ning seisma õigusriigi põhimõtte eest.“
