Sandra Kalniete: peame kaitsma oma demokraatiat vaenulike riikide eest
Enne järgmisel aastal toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi peab EL tugevdama oma valimissüsteemi pahatahtliku sekkumise vastu, ütles Sandra Kalniete.
Sandra Kalniete (EPP, Läti) koostas Euroopa Parlamendi erikomisjoni raporti välissekkumise, sealhulgas desinformatsiooni kohta ELis. Vaata täispikka intervjuud meie Youtube’i kanalil.
Te juhite parlamendi tööd desinformatsiooni ja välissekkumise valdkonnas ELi demokraatiasse ning olete kohtunud paljude sõltumatute ajakirjanike, välisriikide seadusandjate ja ÜRO esindajatega. Kas Euroopas levib desinformatsioon selge mustri järgi või kujutab endast konkreetset probleemi?
Kohtusime 150 eksperdi, seadusandja ja ajakirjanikuga. Me õppisime neilt palju, kuid üldised järeldused pole väga optimistlikud, sest digimaailm areneb nii kiiresti, et õigusloomeprotsess jääb maha. Niikaua kui me olukorda ja õigusakte arutame, on olukord juba muutunud.
Olete palunud ELil esitada desinformatsiooni ühtne määratlus, nagu on mõnes riigis vaenukuritegude või rassismi puhul. Miks see oluline on?
Meil peab olema ühine keel. Kui kasutame sellist sõna nagu desinformatsioon, peame teadma, mida see sõna tähendab. Väga raske on leida ühist definitsiooni. Arutelud ÜROga näitasid, et ELi mittekuuluvatel riikidel on sellega raskusi. Meie jaoks on asi lihtne: meil on teatavad väärtused, kuid neid väärtusi ei jaga terve ÜRO. On riike, kus demokraatia on nii-öelda „kontrollidemokraatia“, mis tähendab omamoodi valimiste manipuleerimist. On ka autokraatiad ja diktatuure. Nende jaoks on desinformatsioon ideoloogiline kontrolli tagamise vahend. Seepärast peab Euroopa Liit võtma juhtrolli ja vähemalt isekeskis kokku leppima desinformatsiooni mõistes, mille teised institutsioonid siis vastu võtta võivad.
Euroopa Parlamendi valimisteni on jäänud üks aasta. Oma raportis ütlesite, et Venemaa investeerib massiliselt erakondade rahastamisse demokraatlikes riikides. Mis mõju sellel on?
Te puudutate teemat, mis on meie demokraatia jaoks ülitähtis, sest demokraatia on avatud süsteem. Kui vaenulik kolmas riik rahastab oma eesmärkide saavutamiseks ja meie ühiskondade lõhestamiseks valitsusväliseid organisatsioone või volitatud sihtasutusi, peame end kaitsma.
Valimistest rääkides arvan, et kõige olulisem on tugevdada valimissüsteemi: hääletamise ja häälte lugemise korda jms. Teiseks on oluline kaitsta meedia sõltumatust ja toetada uurivat ajakirjandust, sest ajakirjanikud jälgivad kahtlast päritolu raha liikumist ja seda, kuidas see väga varjatult ELi satub ja tavapärase demokraatliku protsessi toimimist häirib.
Meediapädevus, faktide kontrollimine, vastupanuvõime manipuleerimisele ja libauudistele – kõik see on samuti oluline.
Ajalehed on kirjutanud, et Venemaa kolmekordistas Ukraina sõja propagandaeelarvet ning et osa sellest rahast on mõeldud propaganda levitamiseks välisriikides. Kuidas saab Euroopa end kommunikatsioonisõjas kaitsta?
Me sulgesime Sputniku ja Russia Today. Nad olid eetris paljudes riikides ja paljudes keeltes. See oli väga tugev signaal Venemaale, et me ei kavatse taluda taolist desinformatsioonivahendit ELis.
Probleem on selles, et Russia Today, Sputnik ja muu meedia läksid kohe üle sinna, kus meil pole võimu – sotsiaalmeediavõrgustikesse nagu Telegram, TikTok, Facebook ja teised. Kuid meie eesmärk pole ainult Vene narratiivi tõrjumine, vaid ka oma sõnumi edastamine viisil, mis köidab lugejate tähelepanu. Selle nimel tasub pingutada.
