Euroopa Liit toetab seaduslikku tööjõurännet
EL muudab õigusakte, et parandada võõrtöötajate töötingimusi ja soodustada seaduslikku tööjõurännet.
Euroopa seisab silmitsi demograafilise muutusega – sündimus on madal ja elanikkond vananeb kiiresti. Prognooside järgi moodustavad pensionärid 2050. aastaks umbes kolmandiku ELi elanikkonnast. Demograafilise muutuse tagajärjel koormus tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemile kasvab, tootlikkus kahaneb ja avaliku sektori kulutused suurenevad.
Tööjõupuuduse ja oskuste nappuse leevendamiseks ja majanduskasvu turgutamiseks toetab Euroopa Liit seaduslikku sisserännet. Kolmandate riikide kodanikel on ELis töötamiseks mitu seaduslikku varianti, millega kaasnevad erinevad tingimused.
ELi sinine kaart kõrge kvalifikatsiooniga töötajatele
ELi sinine kaart on töö- ja elamisluba, mis võimaldab kolmandate riikide kodanikel töötada ja elada ELi liikmesriigis tingimusel, et neil on kõrgharidus või samaväärne kvalifikatsioon ning tööpakkumine, mis vastab miinimumpalga künnisele.
2023. aasta lõpuks jõustuvad muudetud eeskirjad, millega kehtestatakse tööpakkumise minimaalne kestus (kuus kuud) ja senisest madalam palgakünnis (100% töökohariigi keskmisest aastasest brutopalgast).
Sinine kaart kehtib kuni neli aastat ja seda saab uuendada. Kaardiomanikud võivad oma pereliikmed ELi tuua.
Kaart kehtib kõigis ELi riikides, välja arvatud Taanis ja Iirimaal.
Ühtne luba: ajutine ja riigipõhine tööluba
Kolmandate riikide kodanikud, kes ei vasta ELi sinise kaardi tingimustele, võivad taotleda ühtset luba.
Tegemist on töö- ja elamisloaga, mille annab välja kuni kaheks aastaks ELi riik, kus kolmanda riigi kodanik töötama hakkab.
2024. aasta jaanuaris jõudsid parlament ja nõukogu kokkuleppele ühtse loa direktiivi ajakohastamise asjus. Taotluste hulga suurendamiseks toetab parlament taotlusmenetluse lühendamist neljalt kuult 90 päevale.
Luba ei seo töötajat enam konkreetse tööandjaga. See muudatus parandab töötaja positsiooni ja aitab tal leida töö, kus tema oskustest on kõige rohkem kasu. Töötuks jäämise korral kehtib ühtne luba veel kolm kuud, kuid ainult siis, kui isiku tööluba on kehtinud alla kahe aasta. Kui tööluba on kehtinud üle kahe aasta, kehtib see töötuks jäämise korral kuni kuus kuud.
ELi liikmesriikidel on endiselt lubatud kehtestada ühtse loa omanikele miinimumperiood, mille jooksul ei tohi töökohta vahetada.
2024. aasta märtsis kinnitas parlament ajakohastatud õigusakti. Sama aasta aprillis kinnitas selle ka nõukogu. Liikmesriikidel on nüüd kaks aastat aega, et ajakohastatud reeglitest tingitud muudatused teha. Uued eeskirjad kehtivad kõigis ELi riikides, välja arvatud Taanis ja Iirimaal.
Ühtse loa tingimustele vastavad isikud
Ühtne luba on sobiv peaaegu kõigile kolmandate riikide töötajatele ja nende perekondadele.
Pagulased, varjupaigataotlejad, laevatöölised ning ettevõtjad ei saa taotleda ühtset luba.
ELi pikaajalise elaniku elamisluba
ELi pikaajalise elaniku elamisluba võimaldab kolmandate riikide kodanikel elada, liikuda ja töötada ELis ajalise piiranguta. Luba võeti kasutusele 2003. aastal, et edendada kolmandate riikide kodanike integratsiooni. Luba kehtib vaid isikutele, kes on olnud ELis vähemalt viis järjestikust aastat.
ELi pikaajalise elaniku staatuse saamiseks peavad kolmandate riikide kodanikud tõendama, et nad on võimelised ennast ja oma peret rahaliselt toetama. Kui taotlus on esitatud, on riigiasutustel kuus kuud aega otsuse tegemiseks. Taotluse võib tagasi lükata julgeoleku- või avaliku korraga seotud põhjustel, kuid mitte majanduslikel põhjustel.
Taotluse heakskiitmise korral antakse viis aastat kestev elamisluba, mis uueneb automaatselt.
Reeglid kehtivad kõigis ELi riikides, välja arvatud Taanis ja Iirimaal.
Sisserändajate kvalifikatsiooni tunnustamine ELis
2019. aastal töötas umbes 48% kõrgelt kvalifitseeritud sisserändajatest madala või keskmise kvalifikatsiooniga töökohtadel. ELi kodanikest töötas sarnastel töökohtadel vaid 20%. Sisserändajate seas oli levinuim koristaja või koduabilise töökoht, samas kui 62% programmeerimisfirmadest ja 43% ehitusettevõtetest teatas tööjõupuudusest.
2021. aastal vastuvõetud resolutsioonis nõuab parlament uusi eeskirju, et võõrtöötajate kvalifikatsiooni tunnustataks kiiremini, õiglasemalt ja sujuvamalt kogu ELis.
