Kuidas edendab EL taastuvenergia kasutamist?
Suurim kasvuhoonegaaside heitkoguste allikas ELis on energia. Kuidas plaanib EL suurendada taastuvenergia kasutamist ja vähendada süsiniku heitkoguseid?
Sisukord
- ELi taastuvenergia kasutamise eesmärkide suurendamine
- Taastuvenergia elektrijaamade lubade kiirendamine
- Panustamine taastuvale vesinikule
- Avamere taastuvenergia edendamine
- Alternatiivkütuste valimine
- Taastuvenergia infrastruktuuri rahastamine
- Õiglase abi tagamine kõigile energiapöörde ajal
- Keskkonnasõbralikud tehnoloogiad
Energiasektor moodustab rohkem kui kolmveerand ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest. See hõlmab meie igapäevaelu olulisi valdkondi: elektritootmist, kütet ja transporti. Taastuvenergia kasutamise suurendamine vähendab energiasektoris olevaid heitkoguseid ja võimaldab saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsuse.
Taastuvate energiaallikate arendamine võimaldab ELi riikidel olla vähem sõltuv energiaimpordist ja vähem haavatav häirete suhtes, mis võivad mõjutada hindu.
Energiasäästumeetmete edendamine on üks ELi energiapoliitika eesmärke.
ELi taastuvenergia kasutamise eesmärkide suurendamine
Üle 20% ELis tarbitavast energiast on taastuvenergia. Alates 2004. aastast on see arv rohkem kui kahekordistunud. ELi eelmine eesmärk jõuda 32%ni 2030. aastaks ajakohastati 2023. aasta septembris, kui parlament andis lõpliku heakskiidu direktiivile, mille eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu 2030. aastaks vähemalt 42,5%ni, võimaluse korral aga 45%ni.
2022. aastal oli taastuvenergia osakaal ELi energiatarbimises 23%, 2021. aastal aga 21,8%.
Taastuvenergia elektrijaamade lubade kiirendamine
Seoses Venemaa agressiooniga Ukraina vastu ja ELi sõltuvuse vähendamiseks Venemaa fossiilkütustest, hääletas parlament 2022. aasta detsembri täiskogul täiendavate meetmete üle, mis kiirendaksid taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamist enne 2030. aastat.
Parlamendiliikmed toetasid uutele taastuvenergiarajatistele, näiteks päikese- või tuuleparkidele tegevusloa andmise kiirendamist ning olemasolevate rajatiste ümberkujundamist.
Parlamendi hinnangul peavad taastuvenergiarajatised saama tegevusloa hiljemalt 9 kuuga. Kui ametkonnad selle aja jooksul ei vasta, loetakse luba antuks. Sellised tingimused kehtivad vaid nn taastuvenergia kiirendusaladel, mille määrab kindlaks liikmesriik ise.
Loamenetlus ei tohi uutele rajatistele väljaspool nimetatud piirkondi kesta kauem kui 18 kuud. Olemasolevate energiarajatiste ümberkujundamise loa peaks saama kõige enam kuue kuu jooksul.
Taastuvenergia kiirendusalade puhul peavad liikmesriigid tegema kõik, et ennetada kahjulikku keskkonnamõju. Lisaks ei tohiks kiirendusalad paikneda Natura 2000 aladel, loodusparkide ja kaitsealade territooriumil ega lindude ja mereimetajate teadaolevatel rändeteedel. Parlamendi ettepanekute kohaselt tuleb rajatiste jaoks koha valimisel ja taastuvenergia kiirendusalade nimetamisel konsulteerida ka üldsusega.
Uute reeglite kohaselt peavad liikmesriigid hoolitsema ka selle eest, et loa saamine katusele päikesepaneelide paigaldamiseks või soojuspumba kasutuselevõtuks ei võtaks rohkem kui ühe kuu. Samuti ei tohi päikesepaneelide paigaldamiseks nõuda keskkonnamõju hindamist. Väiksemaid seadmeid, mille võimsus on alla 50kW, peaks saama paigaldada ilma luba taotlemata, ametiasutusi üksnes teavitades.
Panustamine taastuvale vesinikule
Vesinik on energiaallikas, mis ei tekita kasvuhoonegaase. Seetõttu aitaks vesiniku kasutuselevõtt muuta süsinikuvabaks need sektorid, kus on keeruline vähendada süsinikdioksiidi heiteid. Hinnanguliselt suudaks vesinik tagada 20-50% ELi transpordisektori ning 5-20% tööstuse energiavajadusest 2050. aastaks.
Kuid jätkusuutlikkuse tagamiseks peab vesinik olema toodetud taastuvelektrist. Seetõttu nõuavad parlamendiliikmed, et tehtaks selget vahet taastuv- ja madala süsinikusisaldusega vesiniku ning fossiilpõhise vesiniku vahel ja vähendataks viimase kasutamist.
Parlamendiliikmed toetavad taastuvenergia eeskirjade ajakohastamisel vesiniku kasutamise suurendamist ja lihtsama süsteemi väljatöötamist, et oleks teada selle päritolu.
Avamere taastuvenergia edendamine
Praegu on tuuleenergia ainus suuremahuliselt kasutatav avamere taastuvenergia liik. Samas otsib EL uusi võimalusi laine- ja tõusuvee-energia ning avamere päikeseenergia kasutamiseks. Samuti otsitakse lahendusi, kuidas toota vetikatest biokütust.
Euroopa Komisjon on esitanud ELi strateegia, mille eesmärk on jõuliselt suurendada elektri tootmist avamere taastuvallikatest. Kava kohaselt peaks ainuüksi ELi tuuleenergia võimekus kasvama 2050. aastaks 12 gigavatilt 300 gigavatini.
Alternatiivkütuste valimine
Kuna maanteetransport moodustab umbes viiendiku ELi süsinikdioksiidi heitkogustest, soovib EL asendada fossiilkütused kütustega, mis on taastuvad või vähese süsinikdioksiidiheite sisaldusega. Taastuvkütuste hulka kuuluvad näiteks biomassist saadud kütused ja biokütused, sünteetilised ja parafiinsed (diisli)kütused (sh ammoniaak), mida toodetakse taastuvenergiast.
Lisaks sellele peab üleminek heitevabadele sõidukitele olema kooskõlas laadimis- ja tankimisjaamade taristu rajamisega. 2023. aasta juuli täiskogul andis parlament lõpliku heakskiidu alternatiivkütuste taristut laiendavatele määrustele. Uued reeglid tagavad, et ELi peamistel maanteedel peab olema rohkem ja suurema võimsusega laadimisjaamu.
Samuti soovivad parlamendiliikmed, et 2026. aastaks oleksid ELi põhimaanteede ääres vähemalt iga 60 km tagant elektriautode laadimispunktid. Veoautode ja busside jaoks peaksid 2028. aastaks olema laadimisalad üleeuroopaliste transpordivõrkude põhiteedel iga 120 km järel.
Taastuvenergia infrastruktuuri rahastamine
EL on ajakohastanud piiriüleste energiataristuprojektide rahastusreegleid, et need toetaksid kliimaeesmärkide saavutamist.
Uued reeglid peatavad maagaasiprojektide rahastamise ja suunavad selle raha vesinikutaristusse ning süsiniku kogumisse ja säilitamisse. Eeskirjad võeti vastu 2022. aasta juunis.
Parlamendiliikmed nõudsid rohkem avamere taastuvenergia projekte ja nende integreerimise hõlbustamist ELi võrkudesse. Kõik uued taristuprojektid peavad aitama kaasa ELi kliimaeesmärkide saavutamisele 2030. ja 2050. aastaks. Sellega lõpeb ka ELi toetus fossiilkütustel põhinevale taristule.
Õiglase abi tagamine kõigile energiapöörde ajal
Selleks, et toetada vähekaitstud leibkondi ja väikeettevõtjaid üleminekuperioodil, loob EL 2026. aastal kliimameetmete sotsiaalfondi. Fondi hinnanguline eelarve on 86,7 miljardit eurot.
Fond hõlmab stiimuleid taastuvenergiaallikatele üleminekuks, energiamaksude ja -tasude vähendamiseks, hoonete renoveerimiseks, autode ühiskasutuse ja elektrisõidukite kasutatud sõidukite turu arendamist.
2023. aasta aprilli täiskogul kiitis parlament heaks 2022. aasta lõpus ELi liikmesriikidega saavutatud kokkuleppe. Teksti peab nüüd ametlikult heaks kiitma ka nõukogu.
Keskkonnasõbralikud tehnoloogiad
Taastuvenergia tootmine ja säilitamine nõuab keskkonnasõbralike tehnoloogiate, näiteks päikesepaneelide ja akude arendamist. 2024. aasta aprilli täiskogul kinnitas parlament nullnetotööstuse määruse, mille eesmärk on toetada puhta energia tehnoloogia kasutuselevõttu.
