Euroopa tulevik: Konverents lõpeb lubadusega muudatusteks
Euroopa Liidu institutsioonide presidendid lubasid Euroopa tuleviku konverentsi lõpparuannet saades tegutseda kodanike ideede järgi ELi muutuste osas.
Euroopa päeval, 9. mail, Strasbourgis toimunud konverentsi lõppüritusel esitleti 30. aprillil konverentsi täiskogu poolt vastu võetud 49 ettepanekut ja 300 meedet sisaldavat dokumenti.
Tseremoonial peetud kõnedes nentisid Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ning ELi Nõukogu esindav Prantsusmaa president Emmanuel Macron, et mõned ambitsioonikaimad ettepanekud nõuavad muudatusi ELi aluslepetesse.
„Me oleme taaskord Euroopa integratsiooni määravas hetkes ning ükski ettepanek muudatusteks ei tohiks olla keelatud. Kõik protsessid, mis on vajalikud selleks, et me sinna jõuaksime, tuleks omaks võtta,” ütles Metsola.
Parlamendiliikmed nõudsid juba 4. mail vastu võetud resolutsioonis asutamislepingu muutmise menetluse käivitamist. Protsess võib nõuda Euroopa Parlamendi, ELi Nõukogu ja Euroopa Komisjoni esindajaid ning liikmesriikide parlamente koondava konvendi moodustamist, et teha ettepanek asutamislepingu muutmiseks.
„Selle vahel, mida inimesed ootavad ja mida Euroopa on võimeline pakkuma, on lõhe. Sellepärast vajamegi järgmise sammuna konventi. On probleeme, mis lihtsalt ei saa oodata,” lisas Metsola.
Tee edasi
Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kelle riik on praegu ELi Nõukogu vahetuv eesistujariik, ütles, et lepingute uuendamine võimaldaks ELil „liikuda edasi suurema lihtsuse poole” ning „tagaks demokraatliku kontrolli legitiimsuse”.
Ta pooldas ELi Nõukogus otsuste vastuvõtmist kvalifitseeritud häälteenamusega, mitte ühehäälselt: „Me teame, mida teha: jätkata kvalifitseeritud häälteenamuse üldistamist meie peamiste riiklike poliitikate puhul”.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas töötada uute ettepanekute kallal, mida põhinevad kodanike ettepanekutel ning esitleda neid septembris, kui ta peab oma iga-aastase kõne Euroopa Liidu olukorra kohta.
„Juba praegu saame palju viivitamata ära teha. Ja see kehtib ka nende soovituste kohta, mis nõuavad meilt uusi meetmeid,” ütles Leyen, rõhutades et mitmeid kodanike poolt esitatud ideid saab juba olemasolevate lepingute raames ellu viia.
Üritusel esinejad kutsusid üles leidma viise, kuidas kodanikke otseselt ELi otsuste tegemisse püsivalt kaasata.
„See on minu kindel veendumus, et ühiskonna lõhenemise vastumürgina peame peale valimiste institutsionaliseerima ka kodanike otsese osalemise,” ütles konverentsi kaaseesistuja Guy Verhofstadt.
Mõttes Ukrainaga
ELi institutsioonide presidendid rõhutasid, et ELi uuendamise hädavajalikkuse on eriti välja toonud Venemaa sõda Ukraina vastu.
Maailm on „ohtlikum” ja „Euroopa roll on muutunud”, ütles Metsola. „Euroopa tulevik on seotud Ukraina tulevikuga. Oht, millega oleme vastamisi, on tõeline. Ning kaotuse hind pöördeline,” lisas Metsola.
Inimeste ettepanekud
Euroopa tuleviku konverentsi lõpparuanne järgneb aastale täis kohtumisi ja rohujuureüritusi üle ELi, millest võtsid osa tuhanded inimesed. Aruanne põhineb Euroopa ja liikmesriikide kodanikepaneelide ettepanekutel ning konverentsi digiplatvomil esitatud ideedel.
Ettepanekute seas on ka üleskutse anda Euroopa Parlamendile seadusandliku algatuse õigus, kaotada ELi Nõukogus välispoliitikavaldkonnas ühehäälsuse põhimõte, anda kõikidele ELi kodanikele õigus tervisehoiule, teha nihe taastuvatele energiaallikatele energiatootmises ning parandada haridussüsteemi keskkondlikel-, digitehnoloogiate-, pehmete oskuste- ja ELi väärtuste osas.
„Kui ma olen 2070. aastal 65, siis ma tahan öelda oma lastelastele, et mitmed positiivsed muutused Euroopas said alguse sellest ainulaadsest ettevõtmisest,” ütles Prantsusmaalt pärit 16-aastane Camille Girard, kes on üks konverentsi noorimaid osalejaid.
Konverentsi mitmekeelsel veebiplatvormil on salvestatud rohkem kui 43 000 sisendit.
