Euroopa Parlament tegi ettepaneku seada sisse ELi sanktsioonid valeinformatsiooniga võitlemiseks
Parlamendi komisjoni sõnul peaks ELil olema kindel sanktsioonide süsteem, et võidelda välissekkumise ja välisriikide valeinformatsioonikampaaniatega.
Ilma ELi korraliku sanktsioonisüsteemita saavad pahatahtlikud välisjõud ohutult eeldada, et nende destabiliseerimiskampaaniatel ei ole tagajärgi.
See on üks Välissekkumist kõigisse Euroopa Liidu demokraatlikesse protsessidesse käsitleva erikomisjoni (INGE) lõpparuande kokkuvõtetest. Aruande kohaselt peaks sanktsioonisüsteem tagama, et vaenulike välisjõudude tegevusel on tagajärjed. Kaubandusmeetmeid saab samuti kasutada kaitseks riiklikult toetatud hübriidrünnakute eest, sest indiviidide sihtmärgiks võtmine ei pruugi olla piisav.
„Ma mõnikord võrdlen valeinformatsiooniohtu elukaga, kus veebiplatvormid ja taristu on tema närvisüsteem, ja raha – see on vereringe. Me ei tapa seda elukat kunagi täielikult, kuid me saame teda kindlasti meie infoväljas nõrgemaks ja vähem domineerivamaks teha,” ütles aruande autor Sandra Kalniete (EPP, Läti).
Keerulised rünnakud
Väline sekkumine võib olla vahend valitud osapoole destabiliseerimiseks ja nõrgestamiseks, et edendada konkurentsieeliseid ja: „ (...) valeinformatsioon põhjustab otsest ja kaudset kahju, mida ei ole süstemaatiliselt hinnatud,” on aruandes kirjas.
„Kaardistades ohumaastikku, siis Venemaa ja Hiina ei ole ainukesed tegurid, kuigi nad on selgelt vastutavad lõviosa sekkumiste eest meie demokraatiatesse ja kõige kahjulikemate tagajärgede eest,” rõhutas Kalniete.
Tema aruande kohaselt on välisjõudude sekkumiskatsed tõusuteel ja muutumas keerulisemaks. Need kujutavad endast valeinformatsiooni ja teabe mahasurumist, nagu ka sotsiaalmeediaplatvormide ja reklaamsüsteemidega manipuleerimist ning küberrünnakuid.
Samuti on nad ohuks ajakirjanikele, teadlastele, poliitikutele ja kodanikuühiskonna organisatsioonide liikmetele, on osa varjatud annetuste tegemisest poliitilistele parteidele, kriitilise tähtsusega taristute üle kontrolli võtmisest ja spionaažist.
Rünnakud saavad INGE aruande sõnul kodanikke eksitada ja petta, suurendades ühiskonna lõhestumist haavatavate gruppide kahjuks. Samuti moonutavad nad demokraatlike valimiste väärikust, külvates usaldamatust avalike autoriteetide ja demokraatia suhtes.
Digitaalne metsik lääs
Veebiplatvormid on muutunud enamike inimeste jaoks igapäevaelu osaks ning mängivad rolli selles, kuidas inimesed mõtlevad ja käituvad, näiteks kui asi puudutab hääletamiseelistusi. Seetõttu on murettekitav, et veebiplatvormidel on olnud vähene edu näiteks valeinformatsioonikampaaniatega võitlemisel, mis on suunatud Covid-19 meetmete vastu.
Samal ajal koguvad ja säilitavad sotsiaalplatvormid ja taotlused kasutaja kohta tohutu koguse isiklikke andmeid. Neid andmeid saab müüa ning need võivad osutuda grupi või isiku sihtmärgiks võtnud pahatahtlike välisjõudude kullaauguks.
„Kuigi suurem osa andmevahendustööstusest on seaduslik, on reaalsus see, et me tegutseme digitaalses metsikus läänes, kus mitmed tuhanded lõdvalt reguleeritud eraettevõtted omavad inimeste kohta tuhandeid andmepunkte. See olukord on olemuslikult riske täis ning väärib korralikku mõjude hindamist ja uut regulatsiooni,” ütles Kalniete.
Teadlikkuse puudumine
ELil ja selle liikmesriikidel tunduvad puuduvat vastavad ja piisavad vahendid, et olla võimeline sekkumiskatseid paremini ennetama ja nendega võitlema. Samuti tundub üldine teadlikkus paljude poliitikakujundajate ja kodanike seas olema madal.
Kalniete rõhutas, et ligipääs kvaliteetsele ajakirjandusele on võti kahjuliku valeinformatsiooni ja välissekkumise suhtes vastupidavuse ehitamisele. Kuid professionaalne meedia ja traditsiooniline ajakirjandus on digiajastul vastamisi paljude probleemidega: „Rohkem toetust traditsioonilisele meediale on samuti hädavajalik, ilma selleta ei ela kvaliteetne iseseisev meedia ja uuriv ajakirjandus kiiret digitaliseerumis- ja veebiturundusajastut üle,” ütles raportöör.
INGE erikomisjon loodi 2020. aasta juunis, et hinnata ohutaset, mida kujutavad endast kõik välismõjud, mis üritavad sekkuda ELi ja selle liikmesriikide demokraatlikesse protsessidesse. Euroopa Parlament kinnitas INGE lõpliku aruande heaks märtsikuu täiskogu istungil Strasbourgis ning hääletas selle poolt, et luua uus välissekkumise erikomisjon pärast seda kui praegune selle kuuga oma töö lõpetab.
