Säästlik kriitilise tähtsusega toorainetarne on ELi tööstuse jaoks hädavajalik
Euroopa Parlamendi liikmed tahavad, et Euroopa oleks vähem sõltuv kriitilise tähtsusega toorainete impordist.
Et olla digitaalsem, energiasäästlikum ja kliimaneutraalsem, vajab EL patareide ja elektrimootorite tootmiseks rohkem kriitilise tähtsusega tooraineid nagu liitium ja koobalt. Need tehnoloogiad võimaldavad mitmete sektorite arengut, nagu taastuvenergia, elektriautod ja digitehnoloogia.
Rohe- ja digipööre suurendab kriitiliste tähtsusega toorainete vajadust (2050. aastaks võib ELi nõudlus liitiumi järgi olla 21 korda suurem võrreldes 2020. aastaga).
Juba surve all olevad globaalsed tarneahelad said koroonapandeemialt veelgi suurema löögi, mis viis kriitilise tähtsusega toorainete nappuseni Euroopas ja jättes tööstuse ressurssidele ligipääsu tagamisel hätta.
Venemaa agressioonisõda ning Hiina üha agressiivsem kaubandus- ja tööstuspoliitika tähendavad, et koobalt, liitium ja muud kriitilise tähtsusega toorained on geopoliitiline murekoht.
Vähendades ELi sõltuvust impordist
EL on oma sõltuvuse pärast impordist vastamisi kitsaskohtade ja haavatavustega tarneahelas.
Hiina toodab 86% haruldaste muldmetallide varustusest ning EL impordib 100% oma varudest Hiinast. Samuti impordib EL 98% oma boorivajadusest Türgist ja 71% plaatinast Lõuna-Aafrikast.
Osa toorainest hangitakse ELi siseselt: koksisüsi ja vask pärinevad Poolast, arseen Belgiast, hafnium Prantsusmaalt, strontsium Hispaaniast ja nikkel Soomest.
2023. aasta detsembri täiskogul andis parlament lõpliku heakskiidu määrusele, mis parandab ELi varustatust strateegiliste toorainetega. Kriitilise tähtsusega toorainete määrus tugevdab ELi konkurentsivõimet ja autonoomiat, vähendab bürokraatiat, ergutab innovatsiooni ning toetab väikeettevõtteid.
Parlament tahab, et EL mitmekesistaks kriitilise tähtsusega toorainete tarneallikaid ja vähendaks mõndadele ELi mitte kuuluvatele riikidele toetumist. Parlamendi hinnangul tuleks rohkem keskenduda ka teadustööle ja innovatsioonile, et leida materjalidele asemikke ja juurutada uusi tootmisprotsesse, mis võimaldaksid kasutada strateegilistes sektorites muid lahendusi.
Samuti rõhutab parlament strateegiliste partnerluste ja ELi tarneallikate mitmekesistamise tähtsust. Strateegilised suhted peavad olema kasulikud mõlemale poolele ning tagama võrdse partnerluse. Parlamendi hinnangul tuleb eelistada pikaajalisi sidemeid ning nendega peab kaasnema teadmus- ja tehnoloogiasiire, koolitused, oskuste täiendamine, töötingimuste parandamine ja paremad palgad väärtusahelas.
2030. aastaks ei tohiks kolmandad riigid tarnida rohkem kui 65% ELi aastasest strateegilise tooraine tarbimisest.
Toorainete taaskasutamine Euroopa Liidus
Tooraineid, mida saab vanematest toodetest ümbertöödelda, on tuntud teiseste toorainetena. Uue määrusega tahetakse edendada kaevandamisest, töötlemisest ja kaubanduslikust jäätmevoost tekkivate kriitilise tähtsusega toorainete taaskasutamist, et tagada usaldusväärne, turvaline ja säästlik ligipääs neile.
Loe lähemalt ringmajanduse tähtsusest ja võimalustest.
2017. aastal tagas toorainesektor ELis ligikaudu 3,5 miljonit töökohta Liikumine suurema ringmajanduse poole võib 2030. aastaks tuua kaasa ligi 700 000 töökoha lisandumise ELis.
Taust
2023. aasta märtsis esitas komisjon kriitilise tähtsusega toorainete määruse ettepaneku. 2023. aasta detsembri täiskogul andis parlament määrusele lõpliku heakskiidu. Nüüd peab õigusakti ametlikult heaks kiitma veel nõukogu. Seejärel avaldatakse see Euroopa Liidu Teatajas.
Veel ringmajandusest:
- Jäätmekäitlus ELis: faktid ja arvud
- Digireostus ELis: faktid ja arvud
- Tekstiilitööstuse ja selle jäätmete mõju keskkonnale (infograafik)
- Pakendijäätmete vähendamine: EL uuendab reegleid
- Kuidas edendada säästvat tarbimist
- Ökodisaini määrus: kestlikud tooted ELis normiks
- Nullnetotööstuse määrus: rohetehnoloogiate arendamine
- Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm
