Õiglane miinimumpalk: ELi meetmed inimväärsete elutingimuste tagamiseks
Euroopa Parlament võttis vastu uued õigusaktid, millega tagatakse, et miinimumpalgaga on võimalik inimväärselt ära elada ja mõistlikult töötada.
Parlament on juba aastaid nõudnud ELi meetmeid kõigile töötajatele inimväärse sissetuleku tagamiseks. Viimase kümne aastaga on palgavaesus Euroopa Liidus suurenenud ning majanduslanguste puhul (nagu Covid-19 kriisiga seotud langus) on ilmnenud, et piisaval miinimumpalgal on oluline roll madalapalgaliste, ebakindlamas olukorras olevate töötajate kaitsmisel.
2022. aasta septembri täiskogul võttis parlament inimväärsete elutingimuste tagamiseks vastu uue õigusakti. Parlamendiliikmed eeldavad, et uus õigusakt aitab ELi liikmesriikidel saavutada reaalpalga tõusu ja vältida tööjõukulude konkurentsi ühtsel turul ning vähendada soolist palgalõhet, kuna peaaegu 60% miinimumpalga saajatest ELis on naised.
Miinimumpalka käsitlevate uute ELi õigusnormide sisu
ELi liikmesriigid peavad tagama, et riigis kehtiv seadusjärgne miinimumpalk võimaldab inimväärset elatustaset. Miinimumpalga taseme hindamiseks võivad liikmesriigid muu hulgas kasutada järgmisi näitajaid:
- kaupade ja teenuste ostukorv riigis (reaalhindades), mis võib hõlmata ka kultuuri-, haridus- ja sotsiaalmeetmeid
- miinimumpalga võrdlus rahvusvaheliselt üldiselt kasutatavate kontrollväärtustega, nt 60% brutomediaanpalgast või 50% keskmisest brutopalgast
- netomiinimumpalga võrdlus vaesuspiiriga
- miinimumpalga ostujõud
Muud meetmed, mida liikmesriikide valitsused peavad võtma, hõlmavad muu hulgas järgmist:
- palgakujundust käsitlevate kollektiivläbirääkimiste toetamine
- seadusjärgse miinimumpalga ajakohastamine vähemalt iga kahe aasta järel või vähemalt iga nelja aasta järel (riikide puhul, kes kasutavad automaatset indekseerimismehhanismi)
- tööinspektsioonide rakendamine, et tagada nõuetele vastavus ja tegeleda kuritarvituslike töötingimuste probleemiga
- töötajatele vaidluste lahendamise ja õiguskaitse õiguse kasutamise tagamine
(Lisateavet vaadake siit.)
Kas kõigil ELi liikmesriikidel on edaspidi ühesugune miinimumpalk?
Ei. Iga riik määrab miinimumpalga taseme oma sotsiaal-majanduslike tingimuste, ostujõu, tootlikkuse taseme ja riigi arengu põhjal.
Riigid, kus palgad määratakse kindlaks üksnes kollektiivlepingute alusel (vt allpool), ei ole kohustatud seadusjärgset miinimumpalka kehtestama.
Milleks on vaja miinimumpalka käsitlevat ELi tasandi õigusakti?
Miinimumpalk on minimaalne töötasu, mida töötajad peaksid oma töö eest saama. Kuigi kõigis ELi liikmesriikides on mingis vormis miinimumpalk kehtestatud, ei kata see enamikus liikmesriikides kõiki elamiskulusid. 2018. aastal oli ELis umbes seitsmel kümnest miinimumpalka saavast töötajast raske ots otsaga kokku tulla.
Miinimumpalk ELis praegu
2022. aastal on miinimumkuupalk ELis liikmesriigiti väga erinev, ulatudes 332 eurost Bulgaarias 2256 euroni Luksemburgis. Selle lõhe üks peamisi tegureid on riikide erinev elukallidus.
ELi liikmesriikides on kaks miinimumpalga vormi:
- seadusjärgne miinimumpalk, mida reguleeritakse eraldi statuudi või ametlike seadustega. Sellised normid on enamikul liikmesriikidel
- kollektiivläbirääkimistel kokkulepitav miinimumpalk: kuues ELi liikmesriigis (Austria, Itaalia, Küpros, Rootsi, Soome ja Taani) määratakse palgad, sealhulgas teatavatel juhtudel ka miinimumpalk, kindlaks ametiühingute ja tööandjate vaheliste kollektiivlepingutega.
