Terrorism ELis: terrorirünnakud, surmad ja vahistamised 2020. aastal
Kui terrorirünnakute arv ELis jäi 2020. aastal stabiilselt samaks võrreldes eelnevate aastatega, kasutasid äärmuslased pandeemiat propaganda levitamiseks.
Europoli 2021. aasta aruande kohaselt tehti 2020. aastal ELis 57 terrorikatset (hõlmavad nii lõppenud, ebaõnnestunud ja nurjunud katseid), 2019. aastal oli see arv 55. Neist 10 olid džihadistlikud terrorirünnakud Austrias, Prantsusmaal ja Saksamaal.
Ehkki nende osakaal ELis on vaid kuuendik kõigist rünnakutest, olid džihaditerroristid enam kui poole surmade (12) ja peaaegu kõigi vigastuste (47) põhjustajad. Hukkunute ja vigastatute koguarv ELis kahekordistus 10 surmalt ja 27 vigastatult 2019. aastal 21 surma ja 54 vigastuseni 2020. aastal.
Prantsusmaal ja Hispaanias toimus kokku 14 etnonatsionalistlikku ja separatistlikku terrorirünnakut, samal ajal kui 24 rünnakut korraldasid vasakpoolsed või anarhistlikud terroriorganisatsioonid või üksikisikud, kõik leidsid aset Itaalias. Enamasti olid need rünnakud suunatud era- ja avalikule omandile, näiteks finantsasutustele ja valitsushoonetele.
Loe rohkem ELi terrorismivastaste meetmete kohta.
Ligi kaks korda rohkem lõpetatud kui nurjunud džihadistide rünnakuid
Džihadistlik terrorism on endiselt suurim oht ELile. 2020. aastal oli lõpule viidud džihadistlike terrorirünnakute arv enam kui kahekordne nurjunud katsete omast.
|
2017 |
2018 |
2019 |
2020 |
|
|
Lõpule viidud rünnakud |
10 |
7 |
3 |
10 |
|
Nurjunud katsed |
12 |
1 |
4 |
0 |
|
Ärahoitud katsed |
11 |
16 |
14 |
4 |
|
Kokku |
33 |
24 |
21 |
14 |
Lõpule viidud džihadistide rünnakute ning nurjunud ja ärahoitud katsete arv (2017-2020).
Allikas: Europol 2021
Europoli andmetel olid kõigi džihadistide rünnakute taga üksikud osalejad, neist kümnest lõpetatud rünnakust neli olid ELi kodanike poolt. Mõni üksik ründaja esindas kombinatsiooni äärmuslikest ideoloogiatest ja vaimse tervisega seotud probleemidest koos sotsiaalse isolatsiooni ja stressi suurenemisega pandeemia tagajärjel.
Uuri lähemalt džihaaditerrorismist ELis alates 2015. aastast.
Terroristide arreteerimiste märkimisväärne langus
2020. aastal teatati Europolile 449 vahistamisest terroriaktide kahtlusel. See arv oli oluliselt väiksem kui 2019. aastal (1004). On ebaselge, kas see langus tuleneb terrorismi vähenemisest või on Covid-19 pandeemia tõttu vähenenud õiguskaitse operatiivvõime.
Tutvu 2019. aasta terrorismivastase võitluse statistikaga ELis.
Lihtsate relvade laialdasem kasutamine
Pandeemiast tingitud ühiskonna ja asutuste sulgemine on vähendanud lõhkeainete kasutamist terrorirünnakutes. 2020. aastal kasutasid terroristid peamiselt pussitamist, sõidukite rammimist ja süütamist. Tulirelvi kasutati veebruaris Hanau (Saksamaa) parempoolses terrorirünnakus ja novembris Viinis toimunud džihadistide rünnakus.
Internetis radikaliseerumine
Pandeemia ajal on sagenenud Interneti kasutamine, mis on suurendanud ka ekstermismi levitamist veebikeskkondades. Pärast sõnumirakenduste jõupingutusi terrorirühmituste blokeerimiseks levis džihadistlik propaganda laiali mitmel sageli väiksemal veebiplatvormil, paremäärmuslased, eriti noored, kasutasid oma ideoloogia levitamiseks üha enam videomänge ja mänguplatvorme.
Nii džihadi kui ka parempoolsed äärmuslased üritasid Covid-19 ekspluateerida propaganda eesmärgil, vasakpoolsed ja anarhistlikud äärmuslased integreerisid oma narratiividesse pandeemia vastu võitlemise valitsuse meetmete kriitika.
Loe lähemalt radikaliseerumise kohta ELis.
Vajadus kooskõlastatud jõupingutuste järele ELis
„Ohu hoolikas hindamine ja kooskõlastatud jõupingutused on ülimalt olulised haavatavuste tuvastamiseks ning terroristliku ja äärmusliku vägivalla piiramiseks nii veebis kui ka väljaspool seda,“ ütles Europoli terrorismivastase keskuse juht Claudio Galzerano, kui esitas Europoli aruannet kodanikuvabaduse komisjoni liikmetele 22. juunil 2021.
