Vesinikuenergeetika: mis on selle kasud ELile?

Mis on vesinikuenergia eelised ning kuidas soovib Euroopa Liit alternatiivkütuste potentsiaali rohepöörde raames ära kasutada.

Puhta energia olulisus kliimaneutraalsuse saavutamiseks

Teel kliimaneutraalse Euroopa poole on rohelise kokkuleppe raames oluline uuendada üldist energiavarustust ja luua täielikult integreeritud energiasüsteem. ELi majanduse keskkonnasõbralik üleminek tuleks ühendada puhta, taskukohase ja turvalise energia kättesaadavusega ettevõtetele ja tarbijatele.

EL seisab silmitsi väljakutsega, kuna selle energiatootmine ja -tarbimine moodustasid suure osa ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest. Samuti sõltub EL endiselt energiaimpordist (peamiselt nafta ja gaas).

2020. aasta juulis tegi Euroopa Komisjon ettepaneku vesinikustrateegia vastuvõtmiseks, et saavutada kliimaneutraalne Euroopa. Selle eesmärk on kiirendada puhta vesiniku tootmist, muutes see 2050. aastaks kliimaneutraalse energiasüsteemi võtmeteguriks.

2021. aasta mais toimunud täiskogu istungil võttis parlament seisukoha, et ainult taastuvatest energiaallikatest toodetud roheline vesinik võib pikaajalises perspektiivis kliima neutraalsuse saavutamisele kaasa aidata.

Lähemalt ELi plaanidest suurendada taastuvenergia kasutamist.

Kas vesinik on taastuvenergia?

 

Vesinikku on erinevat tüüpi, seda liigitatakse tootmisprotsessi ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste järgi. Puhas vesinik („taastuv vesinik” või „roheline vesinik”) tekib vee elektrolüüsil, kasutades taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrit ja selle tootmisel ei eraldata kasvuhoonegaase.

Parlament rõhustas vesiniku eri liikide klassifitseerimise tähtsust ja soovivad, et kogu ELis kasutatav ühtne terminoloogia eristaks selgelt taastuvat ja madala süsinikusisaldusega vesinikku. Euroopa Komisjon ja ELi riigid peaksid ergutama taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuse tootmist ja kasutamist.

Praegu on vesinikul üldises energiavarustuses väike roll. Probleeme on kulude konkurentsivõime, tootmise ulatuse, infrastruktuuri vajaduste ja tajutava ohutuse osas. Eeldatakse, et vesinik võimaldab tulevikus aga heitmevabaid transpordi-, kütte- ja tööstusprotsesse ning hooajalist energiat.

Mis on vesiniku eelised?


Vesinik moodustab umbes 2% ELi energiaallikast, millest 95% toodetakse fossiilkütuste abil, mis eraldavad aastas 70–100 miljonit tonni süsinikdioksiidi.

Uuringute kohaselt võib taastuvenergia tarnida 2050. aastal olulise osa Euroopa energialiikidest, millest vesinik võib moodustada kuni 20%. Seda kasutatakse enamasti tööstusprotsessides lähteainena, aga ka kosmoserakettide kütusena.

Vesinikmajanduse kasutamine võiks oluliselt vähendada mõju kliimasoojenemisele võrreldes fossiilkütuste kasutamisega.

Arvestades selle omadusi, võib vesinik olla hea kütus, kuna:

  • selle kasutamine energia eesmärgil ei põhjusta kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid (vesi (H2O) on protsessi ainus kõrvalsaadus);
  • seda saab kasutada muude gaaside ja vedelkütuste tootmiseks;
  • olemasolevat infrastruktuuri (gaasitransport ja gaasihoidlad) saab vesiniku jaoks ümber kujundada;
  • selle energiatihedus on suurem kui akudel, nii et seda saab kasutada pikamaavedudeks ja raskete kaupade veoks.


Mida soovib parlament?

  • Stiimuleid nõudluse ergutamiseks ja Euroopa vesinikuturu loomiseks ning vesinikuinfrastruktuuri kiiret kasutuselevõttu.
  • Fossiilipõhise vesiniku järkjärgulist kaotamist.
  • Süsinikdioksiidi lekke vältimiseks kogu vesinikuimpordi sertifitseerimist, sealhulgas tootmine ja transport.
  • Olemasolevate gaasijuhtmete ümberpaigutamist vesiniku transportimiseks ja maa-aluseks ladustamiseks.


Gaasi- ja vesinikuturg


ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks töötab EL välja gaasi- ja vesinikuturu ühiseeskirjad. See on kooskõlas kliima- ja energia siseturgu käsitlevate kavadega. 2023. aasta veebruaris toetas tööstuse, teadusuuringute ja energeetikakomisjon Euroopa Komisjoni ettepanekuid kehtestada ühised eeskirjad gaasisektori üleminekuks taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaasidele, nagu biometaan ja vesinik.

Määruse eesmärk on luua sertifitseerimissüsteem taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasidele ja tagada, et tarbijatel oleks võimalus lihtsamini vahetada tarnijat, mis vähendaks fossiilkütuste kaustamist.

Samuti on ettepanekute eesmärk on luua õigusraamistik spetsiaalse vesinikutaristu ja -turgude jaoks ning võrgu integreeritud kavandamiseks

Praegu peavad parlament ja nõukogu läbirääkimisi seaduse lõpliku vormi üle.

Vesinikuenergia kasutamine auto laadimisel Prantsusmaal.
Vesinikuenergia kasutamine auto laadimisel Prantsusmaal.

Vesinik kui üks ELi alternatiivkütustest


2022. aastal esitles Euroopa Komisjon REPowerEU kava, mis tagab soodsama, tuvalisema ning jätkusuutlikuma energia. See on kooskõlas ELi plaanidega vähendada oma energiasõltuvust Venemaast ning olla 2050. aastaks kliimaneutraalne. Kava kohaselt peaks EL suurendama 2030. aastaks taastuva vesiniku tootmise 20 megatonnini aastas. 2020. aasta vesinikustrateegia kohaselt oli planeeritud toota 10 megatonni aastas.

Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist käsitlevate õigusaktide kohaselt (pakett „Eesmärk 55“), esitasid 2022. aasta oktoobris parlamendiliikmed oma seisukoha eeskirjade muudatustega, et soodustada alternatiivkütuste laadimis- ja tankimispunktide kasutuselevõttu. 2021. aastal oli ELis vaid 136 vesinikul põhinevat tanklat või laadimispunkti.

2023. aasta märtsis saavutasid parlament ja nõukogu kokkuleppe teha eelkõige ELi peamistes transpordikoridorides ja -sõlmedes üldsusele saadavaks rohkem elektrilaadimisjaamu ja vesinikutanklaid. Uued reeglid näevad ette iga 200 km tagant vesinikutanklate taristu rajamist 2031. aastaks.

2023. aasta juulis sai määrus parlamendilt lõpliku heakskiidu. Kui nõukogu õigusaktid heaks kiidab, hakatakse alternatiivkütuste taristu reegleid kohaldama kuus kuud pärast määruse jõustumist.

Kuidas plaanib EL suurendada autode alternatiivkütuste kasutamist?



Lisateavet ELi puhta energia poliitika kohta:

Lisateavet vesiniku kohta

Jaga seda artiklit teemal: