Radikaliseerumine Euroopa Liidus – mis see on ja kuidas seda vältida?
Radikaliseerumine kujutab endast kasvavat rahvusvahelist ohtu. Kuid mis see õieti on, mis seda põhjustab ja mida EL selle ennetamiseks teeb?
Radikaliseerumine ei ole uus nähtus, kuid ühiskonna polariseerumine ja uus tehnoloogia teevad sellest kogu ELis üha tõsisema ohu.
ELi meetmed terrorismi tõkestamiseks
Mis on radikaliseerumine?
Euroopas on viimasel ajal toimunud arvukalt terroriakte, mille toimepanijaks on ELi kodanikud. See osutab pidevale ohule, mida põhjustab liidu seest lähtuv radikaliseerumine. Euroopa Komisjoni määratluse kohaselt on radikaliseerumine selliste arvamuste, vaadete või ideede omaksvõtmine, mis võivad viia terroritegudeni.
Radikaliseerumisprotsessis on tähtis osa ideoloogial, mille keskmes on sageli usuline fundamentalism. Kuid radikaliseerumist põhjustab harva ainuüksi usk või ideoloogia. Tihti algab see inimeste rahulolematusest oma elu või ühiskonnaga või oma riigi sise- ja välispoliitikaga. Raske on hinnata, milliste isikuomadustega inimesed võivad hakata äärmuslike ideede vastu huvi tundma. Siiski võib öelda, et tõrjutud kogukondadest pärit, diskrimineerimist kogenud ja kuuluvustunde kaotanud inimesed satuvad teistest kergemini äärmusrühmituste mõju alla.
Arvatakse, et Lääne-Euroopa riikide sekkumine konfliktipiirkondade sündmustesse, näiteks Afganistanis ja Süürias, on samuti soodustanud radikaliseerumist, eriti pagulaste ja rändajate kogukondades.
Kuidas ja kus inimesed radikaliseeruvad?
Radikaliseerumisprotsessid tuginevad sotsiaalvõrgustikele, mis hõlbustavad liitumist ja ühenduse hoidmist. Füüsilised ja veebipõhised võrgustikud võimaldavad luua radikaliseerumist soodustava ruumi. Mida suletum selline ruum on, seda enam toimib see kajakambrina, kus osalejad vastastikku oma äärmuslikke vaateid võimendavad, ilma et keegi neile vastuväiteid esitaks.
Internet on üks peamisi äärmuslike vaadete levitamise ja toetajate värbamise kanaleid. Sotsiaalmeedia on suurendanud nii džihadistliku kui ka paremäärmusliku propaganda mõju, sest annab hõlpsa juurdepääsu laiale publikule ja võimaldab terroriorganisatsioonidel oma sõnumeid täpselt suunata, et uusi liikmeid värvata või propaganda levitamiseks „trolliarmeesid“ moodustada. ELi 2020. aasta terrorismi olukorda ja suundumusi käsitleva aruande kohaselt on äärmusrühmitused viimastel aastatel oma tegevuse kooskõlastamiseks, rünnakute kavandamiseks ja kampaaniate ettevalmistamiseks laialdaselt kasutanud krüpteeritud sõnumirakendusi, nagu WhatsApp ja Telegram.
Mõned äärmusrühmitused on rünnanud ka koole, ülikoole ja kultuspaiku, näiteks mošeesid.
Vangla kui suletud keskkond pakub samuti radikaliseerumiseks soodsat pinda. Oma senistest sotsiaalsetest sidemetest äralõigatud vangid võivad hõlpsamalt hakata uute veendumuste ja ühenduste vastu huvi tundma ja radikaliseeruda. Vanglatel napib töötajaid ja nii jääb äärmuslaste tegevus tihti märkamata.
Kuidas püüab EL radikaliseerumist ennetada?
Radikaliseerumise ennetamise ja sellele reageerimise eest vastutavad peamiselt liikmesriigid, kuid ka liidu tasandil on selleks loodud toetavaid vahendeid.
- Radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustik ühendab üle kogu Euroopa eesliinispetsialiste, nagu õpetajad, politsei- ja vanglatöötajad, kes puutuvad oma töös kokku radikaliseerunud või radikaliseerumisohus inimestega.
- Europoli internetisisust teavitamise üksus jälgib veebi, et leida terroristlikku veebimaterjali ja majutavatele platvormidele sellest teada anda. Alates üksuse moodustamisest 2015. aastal on see saatnud internetifirmadele sellise sisu kohta üle 130 000 teate (2019. aastal üle 25 000).
- Detsembris 2020 kiitis Euroopa Parlament heaks ELi julgeolekuliidu strateegia aastateks 2020–2025 ja uue terrorismivastase võitluse tegevuskava, mille eesmärk on radikaliseerumist ennetada, näiteks pakkudes riskirühma kuuluvatele noortele võimalusi ja toetades radikaliseerunud vangide rehabiliteerimist.
- 2020 aasta lõpus jõudsid Euroopa Parlament ja nõukogu poliitilisele kokkuleppele eeskirjade suhtes, millega kohustatakse veebiplatvorme eemaldama terroristliku sisu ühe tunni jooksul. Parlamendi kodanikuvabaduste komisjon on kokkuleppe heaks kiitnud. 28. aprillil 2021 sai see ka parlamendi ja nõukogu ametliku heakskiidu.
Lisateavet terrorismi kohta
Lisateave
- Radikaliseerumise ennetamine – õigusloome ajakava
-
ELi terrorismivastase võitluse tegevuskava: prognoosi, hoia ära, kaitse ja reageeri (9. detsember 2020)
avaneb uues aknas
- Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse ülevaade: Religious fundamentalism and radicalisation (märts 2015)
- Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse ülevaade: Terrorist content online (märts 2020)
- Pressiteade (28.4.2021)
