Parlament tahab kaotada ELis kodutuse
Loe rohkem Euroopa Parlament meetmetest ELis kodutuse kaotamiseks 2030. aastaks.
2020. aastal vastu võetud resolutsioonis kutsus parlament ELi ja liikmesriike üles 2030. aastaks kodutusele lõppu tegema. Parlament toetas kogu liitu hõlmava riiklike strateegiate raamistiku koostamist ning kutsus liikmesriike üles kodutust dekriminaliseerima ja jätkama rahaliste vahendite mobiliseerimist probleemi lahendamiseks.
Miks on kodutus tõsine probleem?
Eluase on põhiline inimõigus, märkis parlament. Sellegipoolest magab Euroopas igal ööl palju inimest lageda taeva all.
COVID-19 kriis, majanduslangus ja töökohtade kadumine süvendas probleemi veelgi.
Kodutus on üks kõige tõsisemaid vaesuse ja puuduse vorme, mis tuleb kaotada täpselt suunatud ja integreeritud poliitika abil
Kodutud on sageli vihakuritegude ja vägivalla, sealhulgas sotsiaalse häbimärgistamise märklauaks. Euroopa kodutute profiil on muutumas. Peavarjuta on üha rohkem lapsi, sisserändajaid, vähemustesse kuulujaid, naisi ja perekondi.
Euroopa Parlamendi lahendused kodutuse probleemile
Parlament palus ELi liikmesriikidel teha järgmist:
- tagada võrdne juurdepääs avalikele teenustele, nagu tervishoid, haridus ja sotsiaalteenused;
- toetada kodutute lõimimist tööturule tööhõiveprogrammide, koolituste ja kohandatud kavade kaudu;
- viimase abinõuna (lisaks ennetus- ja tugimeetmetele) tagada pidev juurdepääs varjupaikadele;
- koostada ühine määratlus ning parandada andmekogumist ja näitajate sidusust, et probleemi ulatust paremini mõista ja hinnata.
Peale selle palus parlament ELi liikmesriikidel omaks võtta põhimõte „kõigepealt eluase“, mida mitmed riigid juba edukalt rakendavad. See tähendab, et vastupidiselt traditsioonilisemale lähenemisele püütakse leida kodututele võimalikult kiiresti alaline eluase, enne kui hakatakse tegelema muude küsimustega.
Vastuvõetava hinnaga eluasemeid jääb üha vähemaks
Vastuvõetava hinnaga eluasemete puudus kasvab Euroopas pidevalt. ELis tõusid eluasemehinnad 2023. aastal 2015. aastaga võrreldes 47%.
See on eriti murettekitav väikese sissetulekuga koduomanike või üüriliste jaoks. 2023. aastal ületasid ELi eluasemekulud 10,6% linnades ja 7% maapiirkondades elavate kodumajapidamiste puhul 40% nende netosissetulekust.
