Rände põhjused – miks inimesed rändavad?
Rändel on palju põhjuseid – julgeolekust, demograafiast ja inimõigustest vaesuse ja kliimamuutuseni.
2021. aasta 1. jaanuari seisuga elas ELis 23,7 miljonit inimest, kellel ei ole ELi liikmesriigi kodakondsust (5,3% ELi 27 liikmesriigi rahvastikust). Enamikus ELi liikmesriikides on suurem osa mittekodanikke pärit väljastpoolt ELi.
Rände definitsioon
Ränne on inimeste liikumine ühest kohast teise, vahetades elupaika. Ränne võib olla vabatahtlik või sunnitud ning selle põhjused võivad muuhulgas olla majanduslikud, keskkondlikud või sotsiaalsed.
Rände tagamaad: tõmbe- ja tõuketegurid
Tõuketegurid on põhjused lähteriigist lahkumiseks. Tõmbetegurid on need, mis mõjutavad sihtriigi valikut.
Sotsiaalpoliitilised tegurid
Koduriigist lahkumise põhjuseks on sageli etniline, usuline, rassiline, poliitiline või kultuuriline tagakiusamine (sh valitsusepoolne tagakiusamine), sõjaline konflikt või konflikti oht. Relvakonfliktide, inimõiguste rikkumiste ja tagakiusamise eest põgenevatel inimestel on õigus sihtriigis varjupaika taotleda. Sihtriigi valikut võib mõjutada see, kui liberaalseks peetakse riigi suhtumist varjupaigataotlejatesse, aga enamik ohu eest põgenevaid inimesi liigub esmajärjekorras lähimasse turvalisse riiki.
Viimastel aastatel on Euroopasse saabunud hulgaliselt pagulasi, kes on konfliktide, terrori ja tagakiusamise tõttu oma kodumaalt põgenenud. 2022. aastal sai ELis kaitsestaatuse 384 245 varjupaigataotlejat, kellest üle veerandi tuli sõjast räsitud Süüriast. Põgenike arvult teisel kohal oli Afganistan ja kolmandal Venezuela.
Relvastatud konfliktide läbiviimist ja selle tagajärji reguleerib Genfi konventsioon.
Demograafilised ja majanduslikud tegurid
Inimeste elukoha valik ja ränne on seotud demograafiliste muutustega. Majanduskasvu ja töövõimalusi lähteriikides ning migratsioonipoliitikat sihtriikides mõjutavad elanikkonna kasv, kahanemine ja keskmine vanus.
Demograafilist ja majanduslikku rännet põhjustavad halvad töötingimused, suur tööpuudus ja riigi majanduse üldine olukord. Tõmbeteguriteks on kõrgemad palgad, paremad töövõimalused, kõrgem elatustase ja haridusvõimalused. Kui majanduslik olukord on halb ja on oht, et see halveneb veelgi, siis tõenäosus rändeks parema majandusliku väljavaatega riikidesse kasvab.
ÜRO rahvusvahelise tööorganisatsiooni andmetel oli 2019. aastal maailmas hinnanguliselt 169 miljonit võõrtöötajat (töötamise eesmärgil rändavat inimest), mis on üle kahe kolmandiku kõikidest rahvusvahelistest rändajatest. Võõrtöötajatest üle kahe kolmandiku elas kõrge sissetulekuga riikides.
Keskkondlikud ja kliimategurid
Keskkond on alati olnud üheks rände ajendiks, kuna inimesed põgenevad loodusõnnetuste, näiteks üleujutuste, orkaanide ja maavärinate eest. Kliimamuutuse mõjul võivad äärmuslikud ilmastikunähtused veelgi süveneda ja see võib liikvele ajada üha rohkem inimesi.
Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni sõnul on keskkonnapagulased inimesed, kes on sunnitud alaliselt või ajutiselt oma kodu maha jätma ootamatu või süveneva keskkonnamuutuse tõttu, mis halvendab nende elu või elamistingimusi, ning kes kolivad mujale kas oma riigis või välismaal.
Keskkonnapagulaste arvu maailmas on raske hinnata, sest seda mõjutavad mitmed tegurid, nagu rahvastiku kasv, vaesus, valitsemine, inimeste turvalisus ja sõjalised konfliktid. Prognooside kohaselt võib see arv ulatuda 2050. aastal 25 miljonist ühe miljardini.
ELi meetmed rände reguleerimiseks
Seadusliku tööjõurände toetamine
Tööjõupuuduse ja oskuste nappuse leevendamiseks ning majanduskasvu turgutamiseks toetab Euroopa Liit seaduslikku tööjõurännet.
ELis töötamiseks võib kolmanda riigi kodanik taotleda üht järgmistest lubadest.
- ELi sinine kaart: töö- ja elamisluba, mis võimaldab kolmandate riikide kodanikel töötada ja elada ELi liikmesriigis tingimusel, et neil on kõrgharidus või samaväärne kvalifikatsioon ning tööpakkumine, mis vastab miinimumpalga künnisele.
- ühtne luba: töö- ja elamisluba, mille annab välja ELi riik kuni kaheks aastaks.
- ELi pikaajalise elaniku elamisluba võimaldab kolmandate riikide kodanikel elada, liikuda ja töötada ELis ajalise piiranguta.
Uus rände- ja varjupaigalepe
Rände tõhus haldamine, varjupaigataotluste menetlemine põhiõigustest lähtudes ning välispiiride kaitse on Euroopa Liidu prioriteedid. 2024. aasta aprilli täiskogul andis parlament lõpliku heakskiidu ELi ajakohastatud rände- ja varjupaigapaketile.
Rände- ja varjupaigaleppe eesmärgiks on täiustatud ja kiiremad menetlused kogu ELi varjupaiga- ja rändesüsteemis. Sellega muudetakse Dublini määrust, mis käsitleb varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi kindlaksmääramist.
Leppega kehtestatakse paindlik osalemissüsteem, mis annab liikmesriikidele õiguse otsustada varjupaigataotlejate vastuvõtmist, rahaliste vahendite andmist ning operatiivtoe pakkumist. Rõhk on liikmesriikide vabatahtlikul koostööl, kuid kriisiolukorras võib rakendada kohustuslikke meetmeid.
Kui ka nõukogu on õigusaktidele lõpliku heakskiidu andnud, avaldatakse need Euroopa Liidu Teatajas. Riigid peavad neid hakkama kohaldama kaks aastat hiljem.
