Puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030
Parlamendi soovituste kohaselt võttis Euroopa Komisjon vastu ambitsioonika puuetega inimeste strateegiat 2020. aasta järgseks perioodiks. Loe lähemalt eesmärkide kohta.
Euroopa Parlament tahab luua kaasavat ühiskonda, kus puuetega inimeste õigused on kaitstud, abi on kohandatud inimeste vajadustele, ning kus ei ole diskrimineerimist.
2020. aasta juunikuisel täiskogu istungil võtsid parlamendiliikmed vastu resolutsiooni oma eesmärkidega ELi 2020. aasta järgse puuetega inimeste strateegia osas, põhinedes praeguse Euroopa puuetega inimeste strateegia (EDS) 2010–2020 eesmärkidel.
2021. aasta märtsis võttis Euroopa Komisjon vastu puuetega inimeste õiguste strateegia aastateks 2021–2030.
Resolutsioonis nõutakse Euroopa Komisjonilt:
- Kõigi puuetega inimeste õiguste süvalaiendamist kõikidesse poliitikavaldkondadesse
- taastumise ja leevendamise meetmeid, vältimaks tervisekriiside, nagu Covid-19, ebaproportsionaalset mõju puudega inimestele
- selgeid ja mõõdetavaid eesmärke ning regulaarset hindamist
- puuetega inimestele võrdse juurdepääsu tagamist tervishoiule, tööhõivele, ühistranspordile ja majutusele
- ELi puudetunnistuse pilootprojekti elluviimine ja edasiarendamine, et võimaldada puuete vastastikust tunnistamist mõnede ELi riikide vahel
Puuetega inimesed Euroopas: faktid ja numbrid
- ELis on hinnanguliselt 87 miljonit puudega inimest
- Puuetega inimeste (vanuses 20–64) tööhõive määr on 50,8 protsenti – võrdluseks, puueteta inimeste tööhõive määr on 75 protsenti
- 28,4 protsenti puuetega inimestest ELis on vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus, võrreldes 17,8 protsendiga kogu elanikkonnast
Senised ELi meetmed puuetega inimeste aitamiseks
Euroopa puuetega inimeste strateegia loodi ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni elluviimiseks.
ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon
- rahvusvaheline, õiguslikult siduv inimõiguste leping, mis seab miinimumstandardid puuetega inimeste õiguste kaitseks
- Euroopa Liit ja kõik liikmesriigid on selle ratifitseerinud
- Oma pädevuse kohaselt peavad nii Euroopa Liit kui ka liikmesriigid neid kohustusi täitma
Üks selle strateegia raames käivitatud konkreetsematest algatustest on Euroopa ligipääsetavuse akt. See akt tagab, et rohkem tooteid ning teenuseid, nagu näiteks nutitelefonid, e-raamatud, sularahaautomaadid, tahvelarvutid, oleksid kättesaadavad puuetega inimestele.
Veebi juurdepääsetavuse direktiiv annab puuetega inimestele kergema ligipääsu veebiandmetele ja -teenustele, sest avaliku sektori asutused (näiteks haiglad, kohtud ja ülikoolid) on kohustatud tegema oma hallatavad veebilehed ja rakendused ligipääsetavaks.
Erasmus+ üliõpilasvahetusprogramm toetab samuti puuetega osalejate osalust.
Lisateave
-
Menetluse käik (inglise keeles)
avaneb uues aknas
- Uus puuetega inimeste strateegia: ELi tegevuste kasv kaasavama Euroopa jaoks (inglise keeles)
- Resolutsioon ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni rakendamise kohta, pöörates erilist tähelepanu ÜRO puuetega inimeste õiguste komitee kokkuvõtlikele märkustele (7. juuli 2016)
- EPRS: Tööhõive ja puudega inimesed Euroopa Liidus (Mai 2020, inglise keeles)
- EPRS: Euroopa puudega inimeste strateegia 2010-2020 (inglise keeles)
- EPRS: Euroopa puudega inimeste poliitika: puude määratlemisest strateegiani (inglise keeles)
- Euroopa Parlamendi puuetega inimeste õiguste konventsiooni võrgustik (inglise keeles)
- Euroopa Parlamendi tööhõivekomisjon
