Globaliseerumine: ELi lahendused
Maailmas on kõik globaliseerumise tõttu järjest rohkem omavahel seotud. Euroopa Liit ja parlament püüavad sellest tekkivaid võimalusi igati ära kasutada.
Euroopa Liidu kaubanduspoliitika
Ühtne üleliiduline kaubanduspoliitika annab liikmesriikidele kahepoolsetel läbirääkimistel ja rahvusvahelistes organisatsioonides, näiteks Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO) tugevama positsiooni.
Liidu kaubanduspoliitika aluseks on:
- kaubanduslepingud ELi mittekuuluvate riikidega, et avada ELi ettevõtetele uusi turge ja suurendada nende kauplemisvõimalusi;
- kaubanduse reguleerimine, et kaitsta ELi tootjaid ebaõiglase konkurentsi eest (näiteks dumpinguvastaste eeskirjade abil) ning
- kuulumine rahvusvaheliste kaubanduseeskirjade koostamise eest vastutavasse WTOsse (Euroopa Komisjon osaleb läbirääkimistel kõikide liikmesriikide esindajana).
Kaubandus- ja investeerimisküsimusi puudutavaid otsuseid teevad ELis parlament ja liikmesriike esindav nõukogu ühiselt. Ilma parlamendi heakskiiduta ei saa näiteks kaubanduslepinguid sõlmida. Parlament mõjutab vajaduse korral oma resolutsioonidega ka läbirääkimisi.
Globaliseerumise eelised
EL on USA ja Hiina kõrval üks suurimaid rahvusvahelises kaubanduses osalejaid. ELi eksport moodustab ülemaailmsest ekspordist rohkem kui 15%.
2019. aastal oli ELis välisekspordiga seotud rohkem kui 38 miljonit töökohta (iga viies töökoht).
Rahvusvaheline kaubandus tähendab suuremat konkurentsi, see on aga tarbijatele kasulik, sest alandab hindu ja avardab valikuvõimalusi. 2017. aastal said ELi tarbijad sellest kasu ligikaudu 600 eurot aastas inimese kohta.
Tööhõiveprobleemide leevendamine
Globaliseerumine põhjustab tööhõive seisukohast mitmesuguseid probleeme, näiteks töökohtade kadumist või mujale viimist.
ELi seisukohast on kõige kaitsetumad tekstiili-, riide-, jalatsi-, naha-, metallurgia ja peamiste metallitoodete tootmise sektor, samuti töötlev tööstus, sest nende valdkondade töökohad eeldavad enamasti ainult vähest kvalifikatsiooni.
Globaliseerumise negatiivse mõju vähendamiseks lõi EL 2006. aastal Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi. See erakorraline reservfond on mõeldud globaliseerumise tõttu töö kaotanud inimeste aitamiseks.
Fondist kaasrahastatakse tööhõivemeetmeid (kuni 60% ulatuses), et leida koondatud inimestele uus töö või toetada ettevõtlusega alustamist. Rahastada võidakse haridust ja koolitust, karjäärinõustamist, abi töökoha otsimisel, juhendamist ja ettevõtete asutamist.
Inimõiguste kaitsmine kaubanduse abil
Kaubanduspoliitikat kasutatakse ka inimõiguste edendamiseks. Stiimuliks sobivad nii soodustingimused kui ka ühepoolselt kehtestatavad kaubanduspiirangud.
EL on teinud ühtlasi suuri jõupingutusi konfliktipiirkondadest mineraalide importimise keelustamiseks ning piinamiseks või hukkamiseks sobivate kaupade ja teenuste, aga ka inimõiguste rikkumist võimaldavate kahesuguse kasutusega kaupade (näiteks nuhkvara) eksportimise keelustamiseks.
2017. aastal tegi parlament ettepaneku kehtestada normid, millega kohustataks tekstiil- ja rõivatoodete tarnijaid austama töötajate õigusi. 2016. aastal vastu võetud resolutsioonis kutsuti aga üles leidma viise, kuidas tuvastada sunniviisilist tööd ja lapstööjõu kasutamist. Samuti tehti ettepanek pakkuda teatavaid tööstandardeid järgivatele riikidele kaubandussoodustusi ning keelustada lapstööjõu valmistatud toodete import.
2024. aastal kiitis parlament heaks määruse, mis võimaldab ELil keelata sunniviisilise tööjõu abil valmistatud kaupade müügi, impordi ja ekspordi. Kui ametiasutused leiavad, et toote valmistamisel on kasutatud sunniviisilist tööd, ei ole seda enam võimalik ELi turul (sealhulgas internetis) müüa ja saadetised peatatakse ELi piiridel.
Samal aastal andis parlament heakskiidu ka reeglitele, mis kohustavad ettevõtteid rohkem arvestama inimõiguste ja keskkonnaga. Uued reeglid peaksid aitama hoida ära orjust, lapstööjõu kasutamist, inimeste tööalast ärakasutamist, elurikkuse vähenemist, saastamist ja looduspärandi hävitamist.
