ELi rahvatervise parandamise meetmed
EL aitab rahvatervise parandamisele kaasa nii rahaliste vahenditega kui õigusaktidega, milles käsitletakse valdkondi nagu toit, haigused ja õhupuhtus.
Miks on vaja ELi tasandil tervishoiupoliitikat?
Tervishoiu ja sotsiaalkindlustuse korraldamise ja tagamise eest vastutavad eeskätt liikmesriikide valitsused. ELi ülesanne on täiendada ja toetada liikmesriike eurooplaste tervise parandamisel, tervisealase ebavõrdsuse vähendamisel ja sotsiaalsema Euroopa poole liikumisel.
Tööturu suundumused ning inimeste ja kaupade vaba liikumine siseturul nõuavad rahvatervise küsimuste kooskõlastamist. ELi rahvatervise poliitika on aidanud liikmesriikidel vahendeid koondada ja lahendada selliseid ühiseid probleeme nagu antimikroobikumiresistentsus, ennetatavad kroonilised haigused ja vananeva elanikkonnaga seotud probleemid.
Kogu liidu poliitika ja meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagatakse inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse.
EL annab välja soovitusi ning on inimeste kaitsmiseks vastu võtnud seadused ja normid, mis hõlmavad tervishoiutooteid ja -teenuseid (näiteks farmaatsiatooted, meditsiiniseadmed, e-tervis) ning patsiente (patsiendiõigused piiriüleses tervishoius).
Koroonaviirus
EL tegi Covid-19 kriisi ajal koostööd liikmesriikidega riiklike tervishoiusüsteemide tugevdamiseks ja viiruse leviku piiramiseks. Nende eesmärkide saavutamine toimus läbi isikukaitsevahendite ja meditsiinitarvete varustatuse tagamise üle kogu Euroopa, ressursside mobiliseerimise, teadusuuringute ja innovatsiooni toetamisega, reisimisega seotud nõuete kooskõlastamisega ja vaktsiinistrateegia korraldamisega.
Pandeemia ajal põhjustas kodust töötamine inimestele mitmeid probleeme aja organiseerimise, töö-eraelu tasakaalustamise ja heaoluga. Euroopa Parlamendi naiste õiguste komisjoni poolt tellitud uuringu kohaselt põhjustas töö ja eraelu tasakaalustamise surve ärevust just eriti naiste seas.
ELi uus terviseprogramm
Tervisepoliitikaid rahastatakse läbi ELi terviseprogrammi, mis soodustab koostööd ning edendab hea tervise ja tervishoiu strateegiaid.
Koroonaviiruse puhang on näidanud, et vaja on paremat koostööd ja koordinatsiooni EL-i liikmesriikide vahel. Parlamendiliikmed rõhutasid majandusliku taastumiskava käsitlevas resolutsioonis, et vaja on luua uus ja iseseisev Euroopa terviseprogramm. Vastuseks parlamendi üleskutsele võetis Euroopa Komisjon vastu uue terviseprogrammi "EL tervise heaks". Raha selle investeeringu jaoks tuleks uuest ELi eelarvest 2021-2027 perioodiks.
Programmi eesmärk oleks tegeleda pandeemia ajal ilmnenud kitsaskohtadega ning parandada ELi võimekust tegeleda kriisidega, lisaks innovatsiooni ning investeeringute edendamisele tervishoiusektoris.
EL tervise heaks programmil on kolm peamist prioriteeti:
- Inimeste kaitsmine tõsiste piiriüleste terviseohtude eest
- Ravimite ja meditsiinivahendite kättesaadavuse ja taskukohasuse parandamine
- Tervishoiusüsteemide ja tervishoiutöötajate toetamine
Terviseküsimustele eraldatakse rahalisi vahendeid ka „Horisont 2020“-st, Euroopa Sotsiaalfondist (ESF+), ELi ühtekuuluvuspoliitikast ning Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist.
ELi ametid
ELi spetsialiseeritud asutused tegutsevad selle nimel, et tagada inimestele parem tervis ning tervislikumad ja ohutumad töökohad.
Ravimid ja meditsiiniseadmed
EL reguleerib ravimitele müügilubade andmist ja ravimite klassifitseerimist Euroopa ravimite reguleerimisvõrgustiku abil Euroopa Ravimiameti, riiklike reguleerivate asutuste ja Euroopa Komisjoni vahelise partnerluse kaudu. Toodete ohutust jälgitakse edasi ka pärast seda, kui need on müügiloa saanud ja turule lastud.
2022. aasta jaanuaris kiitis parlament heaks nõukoguga saavutatud kokkuleppe, mis suurendab ELi ravimeid reguleerivate asutuste volitusi. Selle tulemus on ravimite ja meditsiiniseadmete parem kriisivalmidus ja -juhtimine.
Kehtivad konkreetsed ELi eeskirjad, mis käsitlevad lastele mõeldud ravimeid, haruldasi haigusi, uudseid ravimeid ja ravimi kliinilisi uuringuid. ELil on ka eeskirjad võltsitud ravimite vastu võitlemiseks ja ravimitega kauplemise kontrollimiseks.
2021. aasta novembrikuu täiskoguinstungil käis Euroopa Parlament välja rea soovitusi ELi ravimiseadusandluse uuendamiseks. Euroopa Parlamendi liikmed nõudsid taskukohaseid ravimeid, puuduste vältimist ning kliimaneutraalset tööstust.
Euroopa Parlamendi liikmed võtsid 2017. aastal vastu uued eeskirjad meditsiiniseadmete ja meditsiiniliste in vitro diagnostikaseadmete (näiteks südameklapid või laboriseadmed) kohta, et käia kaasas teaduse arenguga, parandada ohutust ja tagada suurem läbipaistvus.
Kuna kanepi raviotstarbel kasutamise eeskirjad on ELi liikmesriikides väga erinevad, nõudis Euroopa Parlament 2019. aastal kogu ELi hõlmavat lähenemisviisi ja piisavalt rahastatud teadusuuringuid.
Tervishoiuteenuste kättesaadavus välismaal viibimise korral
Euroopa ravikindlustuskaart tagab, et ELi elanikel on juurdepääs meditsiiniliselt näidustatud riiklikule arstiabile ajutise viibimise ajal (kas ärireis, puhkus või välismaal õppimine) kõikides ELi liikmesriikides ning Islandil, Liechtensteinis, Norras ja Šveitsis. Vajalikku arstiabi tuleb osutada samadel tingimustel ja sama hinnaga (mõnes riigis tasuta) kui selles riigis kindlustatud isikutele.
Tervise edendamine ja haiguste vastu võitlemine
EL tegutseb tervise edendamise ja haiguste ennetamise nimel sellistes valdkondades nagu vähktõbi, vaimne tervis ja haruldased haigused ning annab haiguste kohta teavet Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) kaudu.
Vähk
Vähiga võitlemine on alati olnud ELi prioriteet. EL investeerib teadusuuringutesse ja koolitustesse, võtab vastu õigusakte ja täiendab liikmeriikide püüdlusi jagades parimate tavade kohast informatsiooni. Euroopa Komisjon võttis 2021. aasta veebruaris vastu Euroopa vähktõvevastase võitluse kava.
Tubakas
ELis sureb igal aastal tubakatarbimise tagajärjel ligi 700 000 inimest. 2016. aastal hakati kohaldama tubakatooteid käsitlevat ajakohastatud ELi direktiivi, mille eesmärk on muuta tubakatooted noortele vähem atraktiivseks. Nõukogu 2009. aasta soovituses suitsuvaba keskkonna kohta kutsutakse ELi liikmesriike üles kaitsma inimesi tubakasuitsu eest avalikes kohtades ja tööl.
Haruldased haigused
Ligi 30 miljonit eurooplast põeb harvik- või komplekshaigust. Et aidata haigusi diagnoosida ja ravida, lõi EL 2017. aastal Euroopa tugivõrgustikud (ERN). 24 virtuaalvõrgustikku koondavad eri riikide spetsialiste, kes tegelevad erinevate küsimustega, näiteks patsiendi ohutuse või antimikroobse resistentsuse ennetamise valdkonnas.
Antibiootikumiresistentsus
Antimikroobikumiresistentsus on tõusuteel. See on antibiootikumide liigse kasutamise, ravimite sobimatu kasutuselt kõrvaldamise ja uute antibiootikumide vähese väljatöötamise tagajärg. Antimikroobikumiresistentsus põhjustab ELis ligikaudu 35 000 surmajuhtumit aastas. Antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemist käsitlev ELi 2017. aasta tegevuskava eesmärk on suurendada teadlikkust, edendada paremat hügieeni ja ergutada teadusuuringuid. 2018. aastal võeti vastu uus määrus veterinaarravimite kohta, et piirata antibiootikumide kasutamist põllumajanduses ja peatada antimikroobikumiresistentsuse levik loomadelt inimestele.
2023. aasta juunis võttis nõukogu vastu ettepaneku, mille eesmärk on antibiootikumide mõistlik kasutamine inimese ja loomade raviks.
Vaktsiinid
Mitmes ELi liikmesriigis on esinenud vaktsineerimisega välditavate haiguste, näiteks leetrite puhanguid, kuna vaktsineeritute arv on vähenenud. Euroopa Parlamendi liikmed nõuavad 2018. aastal vastu võetud resolutsioonis vaktsineerimisprogrammi paremat ühtlustamist ELis, suuremat läbipaistvust vaktsiinide tootmisel ja vaktsiinide ühist hankimist, et hindu alandada.
Puhtam õhk, puhtam vesi
Halb õhukvaliteet on peamine keskkonnateguritest tingitud enneaegse surma põhjus Euroopas. EL on alates 1970. aastate algusest võtnud meetmeid kahjulike ainete heidete vähendamiseks. 2016. aastal võeti vastu uus direktiiv, milles kehtestatakse peamiste õhusaasteainete, näiteks lämmastikoksiidide heitkoguste rangemad siseriiklikud piirnormid, et vähendada nende ainete mõju tervisele võrreldes 2005. aastaga.
2024. aasta aprillis kinnitas parlament uued reeglid õhukvaliteedi parandamiseks ELis ning seada osadele saasteainetele rangemad eesmärgid.
Veepoliitika raamdirektiiviga kaitstakse ELi vett. Direktiivis käsitletakse kõiki põhja- ja pinnaveekogusid, sealhulgas jõgesid, järvi ja rannikuvett. 2024. aasta aprillis kiitis parlament heaks uued reovee töötlemist ja taaskasutamist hõlmavad eeskirjad.
ELi liikmesriigid jälgivad suplusvee kvaliteeti suplusvee direktiivi abil. 2020. detsembris kinnitas parlament joogiveedirektiivi ajakohastatud versiooni, et veelgi parandada joogivee kvaliteeti ja kättesaadavust ning vähendada samas pudelivee tarbimisest põhjustatud jäätmeid.
Ohutu toit
ELil on eeskirjad, mis tagavad toiduohutuse kõrge taseme toiduainete tootmise ja turustamise kõigis etappides. 2017. aastal tõhustati ametlikke kontrolle kogu toidutarneahela ulatuses.
Olemas on hügieeni erieeskirjad:
- loomse päritoluga toodete,
- toidu saastumise (saasteainete, nagu nitraatide, raskmetallide või dioksiinide piirnormid),
- uuendtoidu (mikroorganismidest toodetud või uue algse molekulaarstruktuuriga toit) ning
- toiduga kokkupuutuvate materjalide (nt pakkematerjalid ja lauanõud) kohta.
Samuti on ELil range õigusraamistik söödas ja toidus kasutatavate geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) kasvatamiseks ja turustamiseks. 2023. aasta juulis tegi komisjon ettepaneku sordiaretuses uute genoomikameetodite kasutamise kohta, mille parlament 2024. aasta veebruaris kinnitas.
Euroopa Parlamendi liikmed võtsid 2019. aastal vastu raporti selle kohta, kuidas parandada pestitsiidide säästvat kasutamist, ning toetas oma erikomisjoni raportit, milles nõuti loaandmise menetluse suuremat läbipaistvust.
Kuna üha rohkem tarbijaid ostab mahepõllumajanduslikku toitu, ajakohastas EL 2018. aastal oma mahepõllumajandust käsitlevaid norme, et tagada rangem kontroll ja vältida tõhusamalt saastumist.
Euroopa Komisjon tegi 2020. aasta mais ettepaneku luua uus EL-i jätkusuutliku toidusüsteemi strateegia, mille eesmärgiks on tagada ohutu, toitev ja tervislik toit.
Tervisesõbralikud tööruumid
ELi õigusaktidega on kehtestatud töötervishoiu ja tööohutuse miinimumnõuded, et kaitsta teid töökohal. Liikmesriigid võivad kohaldada ka rangemaid sätteid. Olemas on erisätted seadmete kasutamise, rasedate ja noorte töötajate kaitse ning kokkupuute kohta müra või konkreetsete ainetega, nagu kantserogeenid ja mutageenid.
Töötajate haigestumise riski edasiseks vähendamiseks hääletasid saadikud 17. veebruaril 2022 kahjulike ainete töökohal piiramist käsitlevate ELi eeskirjade ajakohastamise poolt. Uued eeskirjad laiendavad tööl esinevaid kantserogeene või mutageene käsitleva direktiivi reguleerimisala, et hõlmata ka reproduktiivtervist kahjustavad ained.
Euroopa vananev tööjõud ja pensioniea tõstmine tekitavad tervishoiusüsteemile probleeme. Euroopa Parlamendi liikmed tegid 2018. aastal ettepaneku meetmete jaoks, mille aitaksid vigastada saanud või krooniliste terviseprobleemidega töötajatel säilitada nende töökoht ja aidata neil naasta töökohale. Meetmed hõlmavad oskuste arendamise programme, mille kaudu töökohti kohandatavamaks muuta, paindlike töötingimuste võimaldamist ning töötajate toetamist (nt juhendamise või psühholoogi ja terapeudi abil).
Kaasav ühiskond
Et tagada puuetega inimeste täielik osalemine ühiskonnas, kiitis parlament 2019. aastal heaks Euroopa ligipääsetavuse akti. Uute õigusnormide eesmärk on tagada kogu ELis eakatele ja puuetega inimestele ligipääs sellistele igapäevastele toodetele ja põhiteenustele nagu nutitelefonid, arvutid, e-raamatud, piletimüük, registreerimisautomaadid ja sularahaautomaadid.
2020. aasta juunis vastu võetud resolutsioonis kutsus Euroopa Parlament looma uut terviklikku ja ambitsioonikat puuetega inimeste strateegiat 2020. aasta järgseks perioodiks, mis süvalaiendaks puuetega inimeste õigusi kõikidesse poliitikatesse, tagamaks võrdne ligipääs tervishoiule, haridusele, tööhõivele, ühistranspordile ja eluasemele.
2021. aasta märtsis võttis Euroopa Komisjon vastu uue strateegia aastateks 2021–2030, mis suunab ELi riike veelgi parandama puuetega inimeste õigusi ja osalemist ühiskonnaelus.
Lisateave ELi sotsiaalpoliitika kohta
