Džihaaditerrorism ELis alates aastast 2015
Euroopat on alates 2015. aastast tabanud mitmed terrorirünnakud. Kes on terroristid? Miks ja kuidas nad tegutsevad?
Džihaaditerrorism ei ole ELis midagi uut, kuid alates 2015. aastast on islamistlikud rünnakud märgatavalt sagenenud. Mida džihaadivõitlejad saavutada tahavad? Kes nad on? Kuidas nad ründavad?
Mis on džihaaditerrorism?
Džihaadirühmituste eesmärk on luua islamiseadusi järgiv islamiriik ehk šariaat. Kuna nende arvates võib seadusandjaks olla üksnes Jumal, ei tunnista nad demokraatiat ja valitud parlamente.
Europol defineerib džihadismi vägivaldse ideoloogiana, mille aluseks on traditsioonilise islami põhimõtted. Džihaadivõitlejad õigustavad vägivalla kasutamist klassikalise islamidžihaadi mõistega, mille otsetõlge tähendab püüdmist või pingutust, kuid mida islami seaduse kohaselt käsitatakse ususõjana.
Džihaadirühmitustest tuntuimad on Al Qaeda võrgustik ja Islamiriik (IS). Džihadismi aluseks on sunnismi konservatiivne haru salafism.
Kes on džihaadivõitlejad?
Europoli andmetel panid 2018. aasta rünnakud toime peamiselt samas riigis üles kasvanud ja radikaliseerunud terroristid, mitte välisvõitlejad (isikud, kes sõitsid terrorirühmitusega liitumiseks välismaale).
Aastal 2019 omas 60% džihaadivõitlejatest selle riigi kodakondsust, kus rünnak või sepitsus aset leidis.
Kodumaiste terroristide radikaliseerumine on kiirenenud, sest üksi tegutsejad saavad indu veebipropagandast. Al Qaeda ja IS on üldjuhul nende rünnakute inspiratsiooniallikateks, mitte aga tellijateks.
Europol selgitab, et ründajad ei ole tingimata väga usklikud: nad ei pruugi lugeda koraani ega külastada regulaarselt mošeed ja neil on islamist sageli algelised ja killustunud teadmised.
Nendest isikutest, kellest Europolile 2016. aastal terrorismiga seoses teada anti, moodustasid märkimisväärse osa pisikurjategijad, mis viitab sellele, et kuritegeliku minevikuga või kuritegelikus keskkonnas sidemeid omavad isikud võivad olla radikaliseerumise ja värbamise suhtes vastuvõtlikumad.
Europol järeldab sellest, et religioon ei pruugi olla radikaliseerumise algne või peamine põhjus, pigem loodetakse radikaliseerumise kaudu lahendada isiklikke probleeme. Ründajatele võib tunduda, et otsus teostada rünnak oma koduriigis võib nad muuta eikellestki kangelaseks.
Europoli 2020. aasta aruande kohaselt olid džihaadivõitlejad enamasti noored täiskasvanud. Pea 70% neist olid vanuses 20–28 ning 85% olid mehed.
Kuidas džihaaditerroristid ründavad?
Alates 2015. aastast toimunud rünnakute toimepanijateks on olnud nii üksikisikud kui ka rühmad. Üksikud hundid kasutavad peamiselt nuge, kaubikuid ja tulirelvi ning nende rünnakud on üpris lihtsad. Rühmade rünnakud on seevastu hästi koordineeritud ja keerulised ning rühmiti ründajad kasutavad automaatrelvi ja lõhkeaineid.
Pea kõik 2019. aastal aset leidnud või ebaõnnestunud rünnakud viidi läbi üksiküritajate poolt. Nurjatud terroriaktide kavandamisel osales enamasti aga mitu kahtlustatavat.
Emotsionaalse reaktsiooni vallandamiseks on džihaadivõitlejatel kombeks rünnata pigem inimesi, mitte hooneid või riigivõimu sümboleid.
Terroristid ei tee vahet moslemite ja mitte-moslemite vahel ning rünnakute eesmärk on tappa võimalikult palju inimesi, nagu oli näha Londonis, Pariisis, Nice’is, Stockholmis, Manchesteris, Barcelonas ja Cambrilsis.
ELi terrorismivastane võitlus liikmesriikide vahelise koostöö suurendamiseks
ELi meetmed uute rünnakute ärahoidmiseks on laiaulatuslikud ja põhjalikud. Muu hulgas püütakse takistada terrorismi rahastamist ja organiseeritud kuritegevust, tugevdada piirikontrolli, tõkestada radikaliseerumist ning tõhustada politsei- ja õiguskoostööd kahtlusaluste jälgimisel ja kurjategijate jälitamisel.
Näiteks võttis Euroopa Parlament vastu uued eeskirjad, et muuta relvade ja isevalmistatud pommide kasutamine terroristidele raskemaks.
Samuti on suurendatud ELi politseiameti Europoli mõjuvõimu. See saab nüüd kergemini luua spetsiaalseid üksusi, nagu 2016. aasta jaanuaris loodud Euroopa terrorismivastase võitluse keskus. Samuti võib see mõningatel juhtudel vahetada teavet eraettevõtetega ja nõuda ISi poolt hallatavate sotsiaalmeedia lehekülgede eemaldamist.
Euroopa Parlament lõi 2017. aasta juulis terrorismi käsitleva erikomisjoni, et hinnata, kuidas terrorismiga ELi tasandil paremini võidelda. Parlament koostas konkreetsete soovitustega raporti ja nõuab, et Euroopa Komisjon lisaks need uude õigusakti.
Rohkem infot siit: ELi terrorismivastased meetmed
