Terrorism Euroopa Liidus: terrorirünnakud, surmad ja vahistamised 2019. aastal
Terrorirünnakute ja terrorismiohvrite arv ELis vähenes 2019. aastal jätkuvalt. Vaadake meie graafikut, kus on näha džihaaditerrorismi areng alates 2014. aastast.
2019. aastal toimus Euroopas 119 terrorirünnaku katset, sealhulgas on arvesse võetud lõpuleviidud, ebaõnnestunud ja nurjatud katseid. Neist 21 omistatakse džihaaditerrorismile. Kuigi džihaadirünnakud moodustavad vaid kuuendiku kõigist ELis toimunud rünnakutest, on džihaaditerroristide arvel kõik 10 surmajuhtumit ja 26 vigastatut 27st.
Umbes pooled terrorirünnakutest ELis on etnonatsionalistlikud ja separatistlikud (2019. aastal 57, kõik peale ühe Põhja-Iirimaal), muud peamised terroristide kategooriad on paremäärmuslased (6) ja vasakäärmuslased (26).
Džihaaditerrorismi ohvrite arv on alates selle haripunktist 2015. aastal vähenenud ning 2019. aastal oli liikmesriikide ametiasutuste poolt nurjatud rünnakute arv kaks korda suurem kui lõpuleviidud või ebaõnnestunud rünnakute arv. Europoli terrorismivastase võitluse keskuse juhi Manuel Navarrete sõnul on ohutase siiski suhteliselt kõrge.
Navarrete esitas 23. juunil Euroopa Parlamendi kodanikuvabaduste komisjonile Europoli aastaaruande terrorismi suundumuste kohta. Ta ütles, et ühetaoline suundumus on, et internetikogukonnad õhutavad vägivalda nii parempoolsete seas kui ka džihadistlikes ringkondades: „Džihaadivõitlejate jaoks on terroristid püha sõja märtrid, paremäärmuslased näevad terroriste rassisõja pühakutena.“
Lisateave džihaaditerrorismi kohta ELis alates aastast 2015
Lõpuleviidud, ebaõnnestunud ja nurjatud terrorirünnakute arv ELis (2017–2019) – Allikas: Europol
|
2017 |
2018 |
2019 |
|
|
Lõpuleviidud rünnak |
10 |
7 |
3 |
|
Ebaõnnestunud rünnak |
12 |
1 |
4 |
|
Nurjatud rünnak |
11 |
16 |
14 |
|
Kokku |
33 |
24 |
21 |
Nurjunud rünnakud ületavad kahekordselt lõpuleviidud ja ebaõnnestunud rünnakuid
2019. aastal luhtusid neli džihadistide rünnakut, ning 14 rünnakut nurjati. 2018. aastal olid vastavad arvud üks ja 16. Mõlemal aastal on aga võimude poolt nurjatud terrorirünnakute arv olnud kaks korda kõrgem õnnestunud ja läbikukkunud rünnakute arvust. Džihadistlikud rünnakud korraldatakse enamjaolt avalikes kohtades ning on suunatud politsei- või sõjaväelaste vastu.
Elluviidud ja ebaõnnestunud džihadistide rünnakutes kasutati enamasti nugasid ja tulirelvasid. Kõik plaanid kasutada lõhkeaineid nurjati. Enamik kurjategijaid tegutsesid üksi või kavatsesid tegutseda üksi.
2019. aastal arreteeriti 436 isikut kahtlustatuna džihadistliku terrorismiga seotud süütegudes. Arreteerimisi toimus 15 riigis. Enim juhtumeid oli Prantsusmaal (202), sellele järgnesid Hispaania, Austria ja Saksamaa (32-56), Itaalia, Taani ja Holland (18-27). See number on samuti madalam eelmise aasta omast, mil arreteeriti 511 inimest.
Radikaliseerunud vangid
Terroriaktide eest vangistatud ning vanglas radikaliseerunud isikud kujutavad endast ohtu. Paljudes Euroopa riikides vabastatakse peagi hulk radikaliseerunud vange ja see võib suurendada julgeolekuohtu, hoiatas Navarrete. 2019. aastal korraldasid vanglas radikaliseerunud isikud ühe ebaõnnestunud, ühe nurjunud ning ühe toimepandud terrorirünnaku.
ELi koostöö
Tõhusam koostöö ELi riikide vahel ja teabevahetus on Europoli terrorismivastase keskuse juhi sõnul aidanud rünnakuid ära hoida või nende mõju piirata. „Teabevahetuse ja olemasolevate ühenduste tõttu saavad liikmesriigid varakult tuvastada riske. Minu jaoks on hea märk see, et kaks kolmandikku rünnakutest tuvastati ja nurjati tänu tehtavale koostööle. ”
Loe lisaks ELi terrorismivastaste meetmete kohta.
Rändeteid ei kasutata süstemaatiliselt
Mõned on avaldanud muret, et terroristid võivad ära kasutada Euroopasse jõudvaid rändevooge. Europoli raportis korratakse, et nagu ka varasematel aastatel, ei ole märke, et terroristilikud organisatsioonid kasutaksid süstemaatiliselt ebaseaduslikku rännet Euroopasse sisenemiseks. Tegelikult olid enam kui 70 protsenti džihadistliku terrorismiga seotud vahistatutest, mil kodakondsust teatati Europolile, sama riigi kodanikud.
