Superbakterid ja EP liikmete ettepanekud nende vastu võitlemiseks (video)
Igal aastal sureb ELis 25 000 inimest superbakterite põhjustatud nakkustesse. Antibiootikumiresistentsus aga üha suureneb. EP liikmed kavatsevad selle vastu võidelda.
Igal aastal sureb maailmas antimikroobikumiresistentsuse tõttu ligikaudu 700 000 inimest, 25 000 nendest ELis. Kardetakse, et 2050. aastaks võib antimikroobikumiresistentsus põhjustada rohkem surmajuhtumeid kui vähktõbi. Antimikroobikumiresistentsus tähendab resistentsust ravimitele, mida kasutatakse mitte üksnes bakterite, vaid ka muude mikroobide, nagu parasiitide, viiruste ja seente põhjustatud nakkuste raviks.
Mis on antimikroobikumid?
- Nende hulka kuuluvad antibiootikumid ning viiruste, seente ja algloomade vastased ravimid. Need on sünteetilised või looduslikud toimeained, mis tapavad mikroorganisme või pärsivad nende kasvu.
Mis põhjustab antimikroobikumiresistentsust?
Antimikroobikumiresistentsus on aja jooksul ilmnev loomulik nähtus. Seda kiirendavad aga antibiootikumide väärkasutamine ja kuritarvitamine, resistentsete bakterite kandumine loomadelt inimestele kas otsese kokkupuute või toiduahela kaudu, antimikroobikumide sattumine keskkonda, kasutamata ravimite sattumine põhjavette ja uute antibiootikumide vähene väljatöötamine.
Alates 1999. aastast on EL investeerinud antimikroobikumiresistentsuse uuringutesse rohkem kui 1,3 miljardit eurot. Kuid antimikroobikumiresistentsus suureneb endiselt ja Euroopa Parlamendi liikmed nõuavad täiendavaid jõupingutusi.
Mida EP liikmed tahavad?
Keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjon (ENVI) võttis 20. juunil vastu uut antimikroobikumiresistentsuse vastu võitlemiseks ette nähtud ELi terviseühtsuse tegevuskava käsitleva algatusraporti, mille koostas Karin Kadenbach (S&D, AT) ja milles parlamendiliikmed
- rõhutavad, et antimikroobikumiresistentsuse vastase võitluse strateegiad peaksid tuginema terviseühtsuse põhimõttele (inimeste ja loomade tervis ja keskkond on omavahel seotud; haigused kanduvad inimeselt loomale ja vastupidi);
- juhivad tähelepanu antimikroobikumide õige ja mõistliku kasutamise tähtsusele; kutsuvad üles piirama antibiootikumide müüki inimeste ja loomade tervise spetsialistide poolt ja võitlema ebaseadusliku müügi vastu;
- paluvad soodustada investeerimist uutesse ainetesse (antimikroobikumide avastamine ja väljatöötamine on viimase 20 aasta jooksul aeglustunud);
- nõuavad odavamaid ja kiireid diagnostilisi teste, et kindlaks teha, kas nakkus on viiruslik või bakteriaalne;
- kutsuvad üles edendama head hügieeni ja suurendama teadlikkust antibiootikumide ülemäärase väljakirjutamise ja eneseravi ohtudest (44% eurooplastest ei tea, et antibiootikumid ei toimi külmetuse ja gripi vastu).
Veterinaarravimid
ENVI-komisjon kiitis 20. juunil heaks ka nõukoguga saavutatud kokkuleppe uute eeskirjade kohta, et vähendada antibiootikumide kasutamist põllumajanduses. Piiratakse antimikroobikumide ennetavat ja kollektiivset kasutamist loomakasvatuses ning imporditud toiduained peavad olema kooskõlas ELi normidega antibiootikumide kasutamise kohta.
