Schengeni ala: millised probleemid vajavad lahendust?
Schengeni ala on seisnud viimastel aastatel silmitsi mitmete probleemidega. Lugege täpsemalt, millised need on ja mida teeb EL olukorra lahendamiseks.
Mitmed ELi riigid on kehtestanud sisepiiridel kontrolli 2015. aastal vastusena Euroopas toimunud terrorirünnakutele ja massilisele pagulaste sissevoolule. 2020. aastal vallandunud Covid-19 pandeemia ajendas samuti ELi riike taaskehtestama piirikontrolli, et kontrollida viiruse levikut.
Vastavalt Schengeni eeskirjadele peaks piirikontrolli taaskehtestamine sisepiiridel olema ajutine ja erandlik meede.
Kui palju piirikontroll maksab ja keda see puudutab?
Piirikontroll takistab inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist ELis. Peamiselt mõjutab see pendeltöötajaid (1,7 miljonit inimest ületab iga päev piiri teise ELi riiki tööle minekuks), aga ka turiste ja transpordifirmasid. Lisaks toob piirikontroll kaasa haldus- ja taristukulusid avalikule sektorile.
Kahe aasta jooksul piirikontrolli tõttu kantud ühekordsed kulud ulatuvad hinnanguliselt 25–50 miljardi euroni ja iga-aastased tegevuskulud on 2 miljardit eurot. Täpsem teave on esitatud ülevaates.
Schengeni ala tugevdamine
EL on vastu võtnud mitu meedet Schengeni ala ühtsuse tugevdamiseks:
- 2017. aasta aprillis võeti kasutusele süstemaatiline kontroll ELi välispiiril, kusjuures kontrollitakse kõiki ELi sisenejaid, liidu kodanikud kaasa arvatud;
- uus sisenemise ja lahkumise registreerimise süsteem, mis võimaldab registreerida kolmandate riikide kodanike liikumist Schengeni alal ja kontrolli kiirendada;
- tugevam välispiiride valve tänu Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti loomisele;
- ELi politseiameti Europoli volituste laiendamine terrorismivastase võitluse tõhustamiseks.
Schengeni ala taastamine
2021. aasta detsembris tegi Euroopa Komisjon ettepaneku uuendada olemasolevaid Schengeni eeskirju. Muudatuste eesmärk on tagada, et ajutise sisepiirikontrolli kehtestamine oleks viimane abinõu ning edendada teiste meetmete kasutamist (näiteks sihipärased politseikontrollid ja suurenenud politseidevaheline koostöö).
Parlament on mitmel korral avaldanud vastumeelt kontrollide sagedastele taaskehtestamisele, mis takistab inimeste vaba liikumist ELis.
2024. aasta aprilli täiskogul kiitis parlament heaks Schengeni eeskirjade ajakohastatud versiooni, millega kehtestatakse sisepiirikontrollile selged ajalised piirangud. 2024. aasta mais kiitis eeskirjad heaks ka nõukogu.
10. novembril 2022 toimunud täiskogul toetas Euroopa Parlament Horvaatia ühinemist Schengeni alaga enne 2022. aasta lõppu. Horvaatia ühines Schengeni alaga 1. jaanuaril 2023.
30. detsembril 2023 otsustasid ELi liikmesriigid ühehäälselt anda rohelise tule Bulgaaria ja Rumeeniaga piirikontrolli kaotamiseks ELi õhu- ja merepiiridel alates 31. märtsist 2024. Maismaapiirikontrollid kaotati 1. jaanuaril 2025.
29
Schengeni alaga ühinenud ELi riikide arv
4
Schengeni alaga ühinenud ELi mittekuuluvate riikide arv (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits)
2
ELi riigid, kes ei ole osa Schengeni alast (Küpros ja Iirimaa)
4 miljonit km²
Schengeni ala suurus
Artikkel avaldati 2018. aasta mais ning seda ajakohastati 2025. aasta jaanuaris.
