Schengen: Euroopa piirideta ala laienemine
Schengen on 29 riigi kokkuleppel loodud viisavaba reisimise ala. Mis riigid on juba liikmed ning kes on peatselt Schengeniga liitumas?
Õigus liikumisvabadusele võimaldab ELi kodanikel elada, õppida, töötada ja minna pensionile ükskõik millises ELi liikmesriigis. See on Euroopa integratsiooni üks silmanähtavamaid saavutusi. Schengeni ala loomisega 1995. aastal kaotati passikontroll ELi sisepiiridel.
Schengeni alasse kuulub enamik ELi liikmesriike. Siiski on mõned erandid. Iirimaal on loobumisklausel ning nad haldavad ühist reisimisala Ühendkuningriigiga. Küpros on aga kandidaatriik ning on läbimas hindamisprotsessi.
Schengeni alaga on ühinenud ka neli ELi mittekuuluvat riiki: Island, Norra, Šveits ja Liechtenstein.
Schengeni laienemine
10. novembril 2022 täiskogul toetas Euroopa Parlament Horvaatia ühinemist Schengeni alaga enne 2022. aasta lõppu. Horvaatia ühines Schengeni alaga 1. jaanuaril 2023.
2023. aasta juuli täiskogul nõudis parlament, et nõukogu kiidaks heaks Rumeenia ja Bulgaaria ühinemise Schengeni alaga enne aasta lõppu. Parlament rõhutas, et mõlemad riigid on täitnud ühinemiseks vajalikud nõuded. 31. märtsil 2024 kaotati isikute kontrollimine liidusisestel õhu- ja merepiiridel ning alates 1. jaanuarist 2025 kaotati ka maismaapiirikontrollid.
Mis on Schengeni alaga liitumise tingimused?
- Riigid peavad võtma vastutuse ELi välispiiride haldamise üle.
- Riigid peavad nõustuma ühiste Schengeni reeglitega, nagu maa-, mere- ja õhupiiride kontroll ning väljastama Schengeni alal kehtivaid viisasid.
- Tagamaks julgeolekut Schengeni alal, peavad kõik riigid tegema koostööd teiste Schengenisse kuuluvate riikide õiguskaitseorganitega.
- Riigid peavad olema ühendatud ja kasutama Schengeni informatsioonisüsteemi (SIS).
Ajutine piirikontroll
Schengeni alal tehakse aastas 1,25 miljardit reisi. Kuigi Schengenis ei ole sisepiirikontrolli, on riikidel võimalus taastada piirikontroll ajutiselt tõsiste ohtude korral avalikule korrale või sisejulgeolekule.
Alates 2015. aasta rändekriisist ja piiriüleste terrorirünnakute suurenemisest on mitmed Schengeni alasse kuuluvad riigid taaskehtestanud ajutised piirikontrollid ning pikendanud neid mitmel korral. Ka Covid-19 pandeemia ajal kehtestasid mitmed ELi riigid ajutise piirikontrolli, et piirata viiruse levikut.
2021. aasta detsembris tegi Euroopa Komisjon ettepaneku uuendada olemasolevaid Schengeni eeskirju. Muudatuste eesmärk on tagada, et ajutise sisepiirikontrolli kehtestamine oleks viimane abinõu ning edendada teiste meetmete kasutamist (näiteks sihipärased politseikontrollid ja suurenenud politseidevaheline koostöö).
Parlament on mitmel korral avaldanud vastumeelt kontrollide sagedastele taaskehtestamisele, mis takistab inimeste vaba liikumist ELis.
2024. aasta aprilli täiskogul kiitis parlament heaks Schengeni eeskirjade ajakohastatud versiooni, millega kehtestatakse sisepiirikontrollile selged ajalised piirangud. 2024. aasta mais kiitis eeskirjad heaks ka nõukogu. Uued reeglid jõustusid 2024. aasta juulis.
