Taastuvenergia: Euroopa auahned eesmärgid
Parlament töötab rohealternatiivide kasutuselevõtu kiirendamise nimel, et aidata saavutada ELil heite vähendamise eesmärk ja võidelda kliimamuutustega.
Praegune energiakriis, mida võimendab Venemaa agressioon Ukrainas, näitab ilmekalt: EL peab vähendama sõltuvust Venemaa fossiilkütustest ning mitmekesistama ja kindlustama oma energiavarustust, keskendudes rohelisematele alternatiividele, nagu taastuvad energiaallikad. Samal ajal soovib EL juhtida rohepööret, et võidelda kliimakriisiga.
Taastuvad energiaallikad
Taastuvenergia on taastuvatest mittefossiilsetest allikatest pärit energia. Selleks on:
- tuuleenergia
- päikeseenergia
- geotermiline energia
- ümbritseva keskkonna energia
- loodete, lainete ja muu ookeanienergia
- hüdroenergia
- biomassist, prügilagaasist, reoveepuhasti gaasist ja biogaasist toodetud energia
ELi uute 2030. aasta taastuvenergia eesmärkide kindlaksmääramine
Euroopa ulatuslikud kliimapüüdlused on esitatud kliimapaketis „Eesmärk 55“. ELi eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks 55% ja saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Parlament võttis 2023. aasta septembri täiskogul vastu seisukoha ELi taastuvenergia direktiivi ajakohastamise kohta, mille sisuks oli taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine ELi energiaallikate jaotuses.
2023. aasta septembris kinnitas parlament direktiivi, mille eesmärk on suurendada taastuvenergia osakaalu ELi energiatarbimises 2030. aastaks vähemalt 42,5%ni, võimaluse korral aga 45%ni. Samuti kiirendatakse eesmärgi saavutamiseks lubade andmist uutele taastuvenergiataristu objektidele, näiteks päikese- ja tuuleparkidele.
Eeskirjad on osa „REPowerEU“ kavast, millega võttis EL endale veelgi kõrgemad sihid, et vähendada pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale Euroopa sõltuvust Venemaa fossiilkütustest.
Taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamine erinevates ELi sektorites
Eesmärke ajakohastati ka mitmetest sektorites:
- hooned – 49% taastuvate energiaallikate osakaal 2030. aastaks;
- tööstus – uus sihttase, mille kohaselt suureneb taastuvate energiaallikate kasutamine igal aastal 1,1 protsendipunkti võrra.
Parlament innustab liikmesriike võtma kasutusele rohkem uuenduslikku taastuvenergia tootmise tehnoloogiat ja tootma innovaatilise tehnoloogia abil vähemalt 5% uutes taastuvenergiajaamades toodetavast energiast. Samuti peavad riigid tihendama piiriülest energiakoostööd.
Heakskiidetud reeglid karmistavad biomassi kasutamise nõudeid ning näevad ette, et selle tootmine ei tohi kahjustada mullakvaliteeti ega elurikkust.
Taastuvenergia osakaal (% summaarsest energia lõpptarbimisest)
2022. aastal oli taastuvenergia osakaal ELi energiatarbimises 23%, 2021. aastal aga 21,8%.
ELi riikidest kasutab Rootsi taastuvenergiat enim - 2022. aastal toodeti 66% taastuvenergiast peamiselt vee-, tuule-, tahkete ja vedelate biokütuste ning soojuspumpade abil. Sellele järgnesid Soome (47,9%) ning Läti (43,3%).
Kõige vähem kasutatakse taastuvenergiat Iirimaal (13,1%), Maltal (13,4%), Belgias (13,8%) ja Luksemburgis (14,4%).
Artikkel avaldati esimest korda novembris 2017. Seda on põhjalikult muudetud, et võtta arvesse taastuvate energiaallikate alal ELis toimunud viimaseid arenguid.
