Varjupaik ja ränne ELis: faktid ja arvud
Tutvu viimaste andmetega Euroopa Liitu saabuvate inimeste arvu ja varjupaigataotluste kohta.
Ränne Euroopas: 2023. aasta kokkuvõte
3,7 miljonit seaduslikku rändajat
Enamik inimesi saabub Euroopassetöö- või perekondlikel põhjustel. ELi ebaseaduslikult sisenenud isikud moodustavad väikese osa kõigist rändajatest - 2023. aastal sisenes ELi ebaseaduslikult umbes 385 000 inimest, kuid üle 3,7 miljoni inimese tegi seda reeglite järgi.
Üle miljoni varjupaigataotleja
2023. aastaks oli üle ELi esitatud üle miljoni varjupaigataotluse. 2021. aasta lõpus oli Euroopas tunnustatud pagulaste arv vähem kui 10% kogu maailma sisserändajate arvust. 2022. aastal alanud Ukraina sõda tõstis selle arvu ligikaudu 20%-ni.
Väljaspool ELi sündinud kodanikud moodustavad 6% ELi elanikkonnast
2023. aastast moodustavad väljaspool ELi sündinud kodanikud 6% ELi elanikkohhast. ELi eesmärk on rände juhtimise meetmete edendamine, nagu sisserändajate tagasisaatmine elamisloa taotluse tagasilükkamisel.
Mõisted: pagulane ja varjupaigataotleja
Kes on varjupaigataotleja?
Varjupaigataotleja on inimene, kes esitab ametliku taotluse varjupaiga saamiseks teises riigis, kuna kardab, et kodumaal on tema elu ohus. Praegu peab väljastpoolt ELi pärit inimene taotlema kaitset esimeses liikmesriigis, kuhu ta siseneb. Taotluse esitamisel saab temast varjupaigataotleja. Talle antakse pagulase staatus või muu rahvusvaheline kaitse alles siis, kui riigiasutused on teinud positiivse otsuse.
Kes on pagulane?
Pagulane on inimene, kes põhjusega kardab tagakiusamist oma rassilise kuuluvuse, usutunnistuse, kodakondsuse, poliitiliste vaadete või teatavasse ühiskonnarühma kuulumise tõttu ning kes on vastuvõtvasse riiki pagulasena vastu võetud ja seal pagulasena tunnustatud. ELis on miinimumnõuete määrusega sätestatud suunised rahvusvahelise kaitse andmiseks neile, kes seda vajavad. 2022. aasta märtsis toetas parlament ajutise kaitse direktiivi esmakordset kasutamist (direktiiv jõustus 2001. aastal), et tagada viivitamatu kaitse inimestele, kes põgenevad sõja eest Ukrainas.
Andmed varjupaigataotlejate kohta ELis
2023. aastal esitati ELis üle 1,1 miljoni varjupaigataotluse (1 129 640), mis on 18% rohkem kui 2022. aastal ja suurim arv 2016. aastast saadik.
Esmakordsed varjupaigataotlejad
Esmakordsete varjupaigataotlejate arv ELis oli 2023. aastal 1 048 880, mis on 20,1% rohkem kui eelmisel aastal (873 680). Esmakordne rahvusvahelise kaitse taotleja on isik, kes esitas asjaomases ELi liikmesriigis esimest korda varjupaigataotluse. See välistab korduvad taotlejad selles riigis.
Esmakordsed varjupaigataotlejad riigiti
2023. aastal registreeriti kõige rohkem esmakordseid taotlejaid Saksamaal (31,4% kõigist esmakordsetest varjupaigataotlejatest ELis). Sellele järgnesid Hispaania (15,3%), Prantsusmaa (13,8%) ja Itaalia (12,4%). Kõige väiksem esmakordsete varjupaigataotlejate arv oli Ungaris (30 taotlejat), Slovakkias (370), Maltal (490) ja Leedus (510).
Varjupaigataotlejate päritoluriik
Süürlased, afgaanid, venezuelalased, kolumbialased ja türklased esitasid kõige rohkem varjupaigataotlusi – kokku peaaegu 48% kõigist esmakordsetest varjupaigataotlejatest 2023. aastal.
Süüriast pärit esmakordsete varjupaigataotlejate arv suurenes 131 790-lt 2022. aastal 183 035-le 2023. aastal. Süürlaste proportsionaalne osakaal suurenes 15,1%-lt 17,5%-le.
Afgaanid moodustasid 9,6% kõigist esmakordsetest taotlejatest. Türgist pärit taotlejate osakaal oli 8,6% ning venezuelalased ja kolumbialased moodustasid 6,4% ja 5,9%.
Andmed pagulaste kohta ELis
Pagulased moodustavad 1,5% ELi elanikkonnast.
2023. aastal väljastati 865 655 varjupaigataotlust, mis on 7% rohkem kui 2022. aastal. Esimeses astmes tehtud otsuste tulemusel anti 358 235 inimesele kaitsestaatus, samas kui veel 51 250 inimesele anti kaitsestaatus pärast apellatsiooni või taotluse uuesti läbivaatamist.
2023. aastal rahulas Saksamaa kõige rohkem taotlusi (37%), sellele järgnesid Prantsusmaa ja Hispaania (mõlemad 13%).
Rändajad Ukrainast
Venemaa sissetung Ukrainasse sundis miljoneid inimesi oma kodudest põgenema. ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti andmetel on alates sõja algusest Ukraina piiri ületanud enam kui 20 miljonit inimest.
Seni on kõige rohkem ukrainlasi vastu võtnud Saksamaa ja Poola.
4. märtsil 2022 andis EL Venemaa sissetungi eest põgenevatele ukrainlastele ajutise kaitse, kasutades selleks ajutise kaitse direktiivi. Tegemist on erakorralise meetmega, mida EL võib võtta kolmandatest riikidest pärit põgenike massilise sissevoolu korral või juhul, kui taolist sissevoolu on peatselt oodata.
Ebaseaduslikud piiriületused teel ELi
Rändekriisi haripunktis 2015. ja 2016. aastal tuvastati rohkem kui 2,3 miljonit ebaseaduslikku piiriületust. Ebaseaduslike piiriületuste koguarv oli 2023. aastal 380 000 - 17% suurem kui 2022. aastal. Tuvastatud piiriületuste arv suurenes kõigil ebaseaduslikel rändeteedel.
Rändepoliitika rahastamine ELi poolt
Ränne on üks ELi prioriteetidest. Rändevoogude haldamiseks ja varjupaigasüsteemi parandamiseks on võetud mitmesuguseid meetmeid.
Pärast seda, kui varjupaigataotlejate sissevool 2015. aastal järsult kasvas, asus EL tunduvalt suuremas ulatuses rahastama rändepoliitikat ning varjupaiga- ja integratsioonipoliitikat. Rände ja piirihalduse jaoks eraldati ELi 2021.–2027. aasta eelarves 22,7 miljardit eurot. Aastatel 2014–2020 oli see summa 10 miljardit eurot.
Pagulased maailmas
Kogu maailmas on tagakiusamise, konfliktide ja vägivalla eest põgenenud inimeste arv jõudnud 122,46 miljonini. Umbes 40% maailma pagulastest on lapsed.
Kõige rohkem pagulasi on vastu võtnud Türgi, Iraan, Colombia, Saksamaa ja Uganda. 71% kõigist maailma põgenikest elab madala või keskmise sissetulekuga riikides.
