Seadusliku tööjõurände soodustamine: piirihaldus ELis
Ebaseaduslikud piiriületajad on Euroopa jaoks tõsine probleem. Mida teeb Euroopa Parlament olukorra lahendamiseks?
Seadusliku tööjõurände soodustamiseks on EL tugevdanud piirikontrolle, parandanud uute liitu saabujate haldamist ning lihtsustanud ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmist. Samuti on EL tugevdanud seaduslikku tööjõurännet ja muutnud tõhusamaks varjupaigataotluste menetlemise.
Mis on ebaseaduslik ränne?
Ebaseaduslik ränne on inimeste liikumine kolmandatest riikidest üle ELi piiride, ilma et nad oleks kõigepealt tuvastatud ning nad oleks registreeritud ja läbinud nõuetekohase julgeolekukontrolli.
Ebaseaduslike piiriületuste arv Euroopas
2015. aastal tõusis ebaseaduslike piiriületuste arv ELis märkimisväärselt. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) andmetel oli ELi suunduvate ebaseaduslike piiriületuste koguarv üle 1,8 miljoni, kuid aastatega on see vähenenud.
2023. ületas ebaseaduslikult ELi piiri üle 355 300 inimese.
Välispiirikontrolli haldamine ja turvalisus
Kontrolli puudumist Schengeni ala sisepiiridel tuleb tasakaalustada välispiiride tugevdamisega. Parlament rõhutas olukorra tõsidust 2016. aasta aprillis vastu võetud resolutsioonis.
Süstemaatiline kontroll ELi ja Schengeni välispiiridel
2017. aasta aprillis võeti kasutusele süstemaatiline kontroll ELi välispiiridel. Kontrollitakse kõiki sisenejaid, k.a liidu kodanikke. 2017. aasta oktoobris toetas parlament ühtse elektroonilise süsteemi kasutuselevõttu, et kiirendada Schengeni ala välispiiridel kontrolli ja registreerida kõik väljastpoolt liitu pärit reisijad.
ELi reisiteabe ja reisiloa süsteem (ETIAS)
Kolmandate riikide kodanikud, kes on viisanõudest vabastatud, peavad taotlema ELi reisimiseks loa. Reisiluba kehtib kolm aastat või kuni reisidokumendi aegumiseni ning võimaldab mitmekordset sisenemist Schengeni alale kuni 90-päevaseks mis tahes 180-päevase perioodi jooksul.
Eeldatavasti hakkab luba kehtima alates 2025. aastast.
Rände- ja varjupaigasüsteemi reform
2023. aasta aprilli täiskogul kinnitas parlament valmisolekut alustada nõukoguga läbirääkimisi rände- ja varjupaigapoliitika muutmiseks. Muudatuste eesmärgiks on lihtsustada rände üldist haldamist, tagades samal ajal ebaseaduslike sisserändajate õiguste kaitse.
Varjupaigamenetluste läbivaatamine peab olema kiirem ja lihtsustatud. Menetlused peavad olema lõpetatud 12 nädala jooksul, k.a edasikaebused. Taotluse tagasilükkamise või rahuldamata jätmise korral tuleb taotluse esitanud isik tagasi saata 12 nädala jooksul.
Kinnipidamine peab kestma võimalikult lühikest aega ning seda tuleb kasutada ainult viimase abinõuna. Varjupaiga- või piirimenetluste ajaks peab ELi liikmesriik taotleja majutama.
ELi riigid peavad looma ja säilitama sõltumatu põhiõiguste järelevalvemehhanismi, mille ülesanne on jälgida piirivalvetegevust, anda teada migrantide piirilt tagasitõrjumise juhtumitest ning selliseid seiku uurida.
Kolmandate riikide kodanike eelkontroll
2024. aasta aprillis kiitis parlament heaks ELi rände- ja varjupaigapoliitika reformipaketi, mis käsitleb muuhulgas ka kolmandate riikide kodanike eelkontrolli ELi välispiiridel. Uued seadused panevad paika, mida teha ELi piiril inimestega, kes ei vasta liitu sisenemise tingimustele. Muu hulgas puudutavad reeglid isikutuvastamist, sõrmejälgede võtmist, turvakontrolle ning esmast tervisliku seisundi ja haavatavuse hindamist.
Kui kolmandate riikide kodanikel ei ole nõuetekohast luba, on neil kohustus läbida lisakontroll.
Kontroll hõlmab isiku tuvastamist, sõrmejälgede võtmist, julgeolekukontrolli ning esialgset tervisliku seisundi ja haavatavuse hindamist. Taotluste läbivaatamise menetlus peab kestma kuni seitse päeva.
Kiirem varjupaigamenetlus ELi välispiiridel
2024. aasta aprillis kinnitas parlament ka uued reeglid varjupaigamenetluste kiirendamiseks, mis tuleb teostada vahetult pärast kontrollimist sisserändajatele:
- kes taotlevad varjupaika välispiiril;
- kes on kinni peetud seoses ebaseadusliku piiriületusega;
- kes on päästetud merel.
Menetlus on kohustuslik, kui varjupaigataotleja kujutab endast ohtu riigi julgeolekule või avalikule korrale, kui ta on ametiasutusi eksitanud või kui taotleja on pärit riigist, kus rahuldatakse vähem kui 20% varjupaigataotlustest.
Varjupaigataotlejatel on lubatud ELi riiki siseneda ainult pärast menetluse lõppu. Menetlus peaks olema lõpule viidud 12 nädala jooksul, k.a edasikaebused.
Liikmesriigid peavad looma piisava vastuvõtu- ja inimressursside suutlikkuse, mis võimaldaks neil igal ajal teostada piirimenetlust ja täita tagasisaatmisotsuseid kindlaksmääratud arvu taotluste puhul.
Komisjon määrab kindlaks maksimaalse varjupaigataotluste arvu, mida iga ELi liikmesriik peaks oma piiridel menetlema.
Varjupaigataotlejate tagasisaatmine turvalisse kolmandasse riiki
Rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamiseks pädevad menetlevad asutused võivad taotluse vastuvõetamatuna tagasi lükata, kui saab kohaldada turvalise kolmanda riigi mõistet. Kolmanda riigi võib turvaliseks kolmandaks riigiks määrata üksnes siis, kui on täidetud ranged kriteeriumid. Näiteks tuleb tagada, et taotleja elu ja vabadus ei ole ohus ning teda tuleb kaitsta tagasi- ja väljasaatmise eest. Samuti on väga oluline, et taotleja ja asjaomase kolmanda riigi vahel on side, mille alusel oleks tal mõistlik minna asjaomasesse riiki.
ELi destabiliseerimine ebaseadusliku rände kaudu
Viimastel aastatel on kolmandad riigid või vaenulikud rühmitused kasutanud rändajaid ELi destabiliseerimiseks. See tekitab lisakoormust ELi riikidele ning võib põhjustada humanitaarkriise.
EL on rändajate ärakasutamise vältimiseks võtnud vastu mitmeid meetmeid, nagu piirikontrolli käsitlevate õigusaktide ajakohastamine ning sanktsioonid. Uue ELi rände- ja varjupaigapaketi raames luuakse kriisimehhanism, et toetada liikmesriike, mida tabab ootamatu migranditulv.
Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet
2015. aastal tegi komisjon ettepaneku Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti loomiseks, mille eesmärk on ELi välispiiride tugevdamine ja parem haldamine ning ELi liikmesriikide piirivalve toetamine.
Parlament soovib luua Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametis 2027. aastaks 10 000-liikmeline alaline piirivalvekorpus. Ametil oleksid rohkem volitusi varjupaigataotlejate tagasisaatmise puhul. Samuti suureneks koostöö kolmandate riikidega.
2021. aastal lõi parlament töörühma Frontexi töö kontrollimiseks, et veenduda ametile esitatud ülesanded on nõuetekohaselt täidetud.
Integreeritud Piirihalduse Fond
Parlament toetas ka uue integreeritud piirihalduse fondi (IBMF) loomist ja oli nõus eraldama sellele 6,24 miljardit eurot. Uus fond aitab suurendada liikmesriikide suutlikkust välispiirihalduses, tagades samas põhiõiguste järgimise. Samuti aitab see kaasa ühtlasema viisapoliitika loomisele ja kehtestab kaitsemeetmed Euroopasse saabuvate haavatavate inimeste jaoks.
ELi rände-, piiri- ja julgeolekuvaldkonna rahastamisvahendite seas on ka sisejulgeolekufond (ISF), millega aidatakse kaasa kõrge julgeolekutaseme tagamisele liidus, võideldes terrorismi ja radikaliseerumise, organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevusega ning abistades ja kaitstes kuritegevuse ohvreid. Fondi eelarve on 1.9 miljardit eurot.
Sisepiirikontroll
Viimastel aastatel on mitmed ELi liikmesriiginud taastanud piirikontrolli Schengeni alal. Vaba liikumise säilitamiseks ja julgeolekuohtudega tegelemiseks esitas komisjon 2021. aastal isikute üle piiri liikumist reguleerivate eeskirjade muutmise ettepaneku, et ajakohastada Schengeni eeskirju ning suurendada ELi vastupidavust tõsistele ohtudele.
Uued eeskirjad edendaksid politseikoostööd, et tagada ohutu liikumine Schengeni aladel. Sageli saabuvad kinnipeetavad, kes ei ole ELi kodanikud, teistest ELi liikmesriikidest. Politseikoostöö võimaldaks saata ebaseaduslikud sisserändajad nende saabumisriiki. Parlament soovib, et teatud gruppidele (näiteks saatjata alaealised) kehtiksid täiendavad kaitsemeetmed.
Parlament nõudis ka selgemaid reegleid sisepiirikontrollile, kui tegemist on tõsise ohuga. Enne sisepiirikontrolli kehtestamist peab otsus olema selgelt põhjendatud (näiteks terrorismioht) ning see tohiks kesta kuni kaks aastat. Kui oht püsib, võib piirikontrolli pikendada ühe aasta võrra.
Ebaseaduslike rändajate tõhusam tagasisaatmine
ELi reisiluba ELis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks
2016. aasta septembris kiitis parlament heaks komisjoni ettepaneku ELi reisiloa kohta, et kiirendada ELis ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmist, kellel puudub pass või isikutunnistus.
Schengeni infosüsteem
2018. aastal tugevdati Schengeni infosüsteemi (SIS), et aidata ELi liikmesriike ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel nende päritoluriiki. Infosüsteem sisaldab:
- hoiatusteateid kolmandate riikide kodanike kohta, kelle suhtes on tehtud tagasisaatmisotsus;
- laiaulatuslikku teabeandmebaasi;
- kaitsemeetmeid sisserändajate põhiõiguste kaitsmiseks.
ELi tagasisaatmisdirektiiv
ELi tagasisaatmisdirektiiv määrab menetluskorra ning kriteerumid, mida ELi liikmesriigid peavad rakendama ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel.
2020. aasta detsembris vastu võetud raportis kutsus parlament ELi tagasisaatmisdirektiivi paremini rakendama, kutsudes liikmesriike üles austama põhiõigusi ja menetluslikke tagatisi tagasisaatmist käsitlevate ELi õigusaktide kohaldamisel ning seadma prioriteediks vabatahtliku tagasipöördumise.
Parlament hääletab ELi tagasisaatmisdirektiivi muudatuse üle 2023. aasta detsembri täiskogul.
Rände algpõhjuste kõrvaldamine ebaseadusliku rände ennetamiseks
Rände algpõhjuseks võivad olla nii konfliktid, tagakiusamine, etniline puhastus, äärmine vaesus kui ka loodusõnnetused. 2015. aasta juulis palus parlament ELil vastu võtta pikaajalise strateegia taolistele olukordadele reageerimiseks.
Rände algpõhjuste kõrvaldamiseks toetas parlament 6. juulil 2017. aastal ELi kava, mille eesmärk on mobiliseerida naaberriikides ja Aafrikas erainvesteeringutena 44 miljardit eurot.
Euroopa Liidu Varjupaigaamet
Euroopa Liidu Varjupaigaamet (EUAA), vana nimega Euroopa varjupaigaküsimuste tugiamet (EASO), on detsentraliseeritud ELi amet, mis pakub operatiiv- ja tehnilist tuge ning koolitusi ELi liikmesriikide ametiasutustele, et muuta rändemenetlus tõhusamaks ja jätkusuutlikumaks.
2021. aasta juulis vastu võetud resolutsioonis kiitis parlament heaks uue varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi (AMIF) eelarve aastateks 2021–2027, mis on nüüd 9,88 miljardit eurot. Uus fond aitab tugevdada ühist varjupaigapoliitikat.
ELi ja Türgi kokkulepe
2016. aasta märtsis allkirjastati ELi ja Türgi kokkulepe, mis aitab lõpetada ebaseadusliku rände Türgist ELi. Pooled leppisid kokku, et pagulastele tagatakse Türgis paremad vastuvõtutingimused ning Süüria pagulastele luuakse Euroopasse jõudmiseks turvalised ja seaduslikud kanalid.
Kokkuleppe kohaselt võttis Türgi Kreekast vastu ainult neid ümberpaigutamise kandidaate, kes olid riiki saabunud enne 20. märtsi 2016. Vastutasuks nõustus EL pakkuma Türgile rahalisi abivahendeid, et toetada pagulaste vastuvõtmist Türgis, kiirendada Türgi ühinemisprotsessi ELiga ja võimaldada viisavabadust ELi reisivatele Türgi kodanikele.
19. mail 2021. aastal vastu võetud raportis rõhutas parlament Türgi olulist rolli peaaegu 4 miljoni pagulase võõrustajana, märkides, et Covid-19 pandeemia tõttu on selle kriisiga toimetuleku probleemid kasvanud. Siiski mõisteti hukka rändesurve kasutamise poliitilise võimenduse vahendina pärast teateid, et riigi ametivõimud julgustasid eksitava teabega rändajaid, pagulasi ja varjupaigataotlejaid suunduma maismaa Euroopasse läbi Kreeka.
