Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimine
Rändesurve sunnib Euroopa Liitu varjupaigasüsteemi reformima ja liikmesriikide vastutust õiglasemalt jagama.
Viimastel aastatel on Euroopasse saabunud hulgaliselt pagulasi, kes on konfliktide, terrori ja tagakiusamise tõttu oma kodumaalt põgenenud. 2022. aastal taotles ELis varjupaika 966 000 inimest. See arv on 2021. aastaga võrreldes peaaegu kahekordistunud. 2023. aastas on ebaseaduslikult piiri ületanud üle 380 000 inimese.
EL otsustas reformida Euroopa ühist varjupaigasüsteemi (CEAS), et tagada, et kõik ELi liikmesriigid aitaksid kaasa varjupaigaküsimuste haldamisele.
Rohkem solidaarsust ELis tänu uuele varjupaiga- ja rändehalduse määrusele
Pagulasseisundi taotlemise kord ELis oli varem paika pandud Dublini määrusega. Selles määrati kindlaks, milline ELi riik vastutab varjupaigataotluste menetlemise eest. Üldjuhul tegi seda esimene liikmesriik, kuhu pagulane sisenes.
Dublini määruse läbivaatamine
Dublini süsteemi, mis loodi 2003. aastal kooskõlas Dublini määrusega, eesmärk oli määrata kindlaks üks ELi liikmesriik, kes vastutab varjupaigataotluse menetlemise eest. Kui ELi saabuvate varjupaigataotlejate arv 2015. aastal järsult kasvas, ei suutnud mõned riigid, nagu Kreeka ja Itaalia, enam koormusega toime tulla. Euroopa Parlament nõudis Dublini süsteemi ajakohastamist juba alates 2009. aastast.
2020. aasta septembris tegi komisjon ettepaneku luua uus rände- ja varjupaigapakt, milles sätestatakse tõhusamad menetlused kogu ELi varjupaiga- ja rändesüsteemis.
Uus rände- ja varjupaigalepe
Uue leppega kehtestatakse täiustatud ja kiiremad menetlused kogu varjupaiga- ja rändesüsteemi ulatuses. Uue leppe keskmes on solidaarsuspõhimõte nende liikmesriikide toetamiseks, kes võtavad vastu suurel hulgal sisserändajaid.
Liikmesriikide erinevat olukorda silmas pidades kavandatakse liikmesriikide paindliku panustamise süsteemi vastuvõtmist. See võib hõlmata varjupaigataotlejate ümberpaigutamist esmase sisenemise riigist või rahalise- ja operatiivtoe pakkumine.
2024. aasta veebruaris jõudsid parlament ja ELi liikmesriigid kokkuleppele uue rände- ja varjupaigaleppe kohta. 2024. aasta aprilli täiskogul andis parlament leppele lõpliku heakskiidu. Peale õigusaktide avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, peavad riigid neid hakkama kohaldama kaks aastat hiljem.
Uus varjupaiga- ja rändehalduse määrus
Uued eeskirjad asendavad Dublini määrust ning keskenduvad solidaarsuse ELi liikmesriikide vahel.
Kasutusele võetakse uus mehhanism, millega näitavad ELi liikmesriigid rändesurvega toimetulekuks üles solidaarsust. Solidaarsusmeetmed, milles liikmesriigid on kohustatud osalema, on rahaliste vahendite pakkumine, ümberpaigutamine või tagasisaatmise toetamine.
Komisjon koostab igal aastal rände- ja varjupaigaküsimuste aruande, mille alusel kujundatakse ELi rändehaldussüsteemi.
Uute eeskirjadega suurendatakse koostööd kolmandate riikidega, et võidelda sunniviisilise ümberasustamise ja rände algpõhjustega. Koostöö keskmes on inimõigused ning ELi põhiväärtuste austamine.
2023. aasta detsembris kiitis komisjon heaks kokkuleppe Tuneesiaga, mille eesmärk on aidata kaasa ebaseadusliku rände piiramisele, austades samal ajal inimõigusi. 2024. aasta märtsis kiitis komisjon heaks sarnase kokkuleppe ka Egiptusega.
ELi ümberasustamisraamistiku loomine, et võimaldada turvalist juurdepääsu Euroopa Liidule
Ümberasustamine tähendab, et rahvusvahelist kaitset vajav kolmanda riigi kodanik viiakse ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) ettepanekul ELi mittekuuluvast riigist üle ELi liikmesriiki, kus tal lubatakse pagulasena elada. See on üks eelistatumaid võimalusi anda pagulastele turvaline ja seaduslik sissepääs Euroopa Liitu.
2024. aasta aprillis kiitis parlament heaks uue ELi ümberasustamiseraamistiku. Uue raamistiku kohaselt võetakse vastu ELi kahe aasta pikkune ümberasustamise ja humanitaarsetel põhjustel vastuvõtmise kava.
Eurodaci andmebaasi ajakohastamine
Eurodac on aitab hallata Euroopa varjupaigataotlusi, säilitades ja töödeldes varjupaigataotlejate ja ebaseaduslike sisserändajate digitaliseeritud sõrmejälgi.
Üle 14-aastastelt varjupaigataotlejatelt tuleb taotluse esitamisel võtta sõrmejäljed, mis edastatakse Eurodaci keskandmebaasi.
2023. aasta veebruaris jõudsid parlament ja ELi liikmesriigid ajutisele kokkuleppele, mis laiendas Eurodac süsteemi kohaldamisala:
- kogutakse rohkem andmeid;
- andmebaasi lisatakse ELis ebaseaduslikult viibivad kolmandate riikide kodanikud;
- andmeid kogutakse alates kuuendast eluaastast.
2024. aasta aprilli täiskogul andis parlament uuele seadusele lõpliku heakskiidu,
Suurema ühtsuse tagamine
Varjupaigaõiguse tagamine
Ühlustatud määruse eesmärk on täpsustada varjupaiga andmise aluseid ja tagada varjupaigataotlejate võrdne kohtlemine sõltumata sellest, millises liikmesriigis nad oma taotluse esitavad. 2022. aasta detsembris saavutasid parlament ja nõukogu ajutise kokkuleppe uute reeglite asjus.
2024. aasta aprilli täiskogul kinnitas parlament uued reeglid.
Vastuvõtutingimused
Vastuvõtutingimuste direktiivi reformi eesmärk oli tagada, et varjupaigataotlejatele kehtiksid ELis ühtlustatud olulised vastuvõtustandardid (eluase, juurdepääs tööturule jne) ning vältida varjupaigataotlejate edasiliikumist teise liikmesriiki.
Kokkuleppe, mis sai parlamendi poolt lõpliku heakskiidu, kohaselt lubatakse registreeritud varjupaigataotlejatel töötada hiljemalt kuus kuud pärast varjupaigataotluse esitamist. Samuti saavad nad juurdepääsu keelekursustele, kodanikuõpetusele või kutseõppele.
Uute eeskirjadega püütakse takistada varjupaigataotlejate liikumist ELis peale nende registreerimist, piirates reisidokumentide väljastamist. Samuti võivad riiklikud ametiasutused piirata varjupaigataotleja viibimist konkreetsetes piirkondades.
Varjupaigataotlejate kinnipidamine on endiselt võimalik, kuid ainult erandlikel asjaoludel kohtuotsuse alusel ja võimalikult lühikeseks ajaks.
ELi varjupaigaamet
11. novembril 2021 toetas Euroopa Parlament pärast kokkulepet nõukoguga Euroopa varjupaigaküsimuste tugiameti muutmist ELi varjupaigaametiks. 2022. aasta jaanuarist aitab uuendatud varjupaigaamet muuta ELis toimuvaid varjupaigaprotseduure ühtsemaks ja kiiremaks. Selle 500 eksperti pakuvad paremat tuge riiklikele varjupaigasüsteemidele, mis on vastamisi suure läbivaatamiskiirusega, muutes sellega Euroopa Liidu üldist migratsioonihaldamissüsteemi tõhusamaks ja jätkusuutlikumaks. Uus agentuur on vastutav ka inimõiguste tagamise seire eest rahvusvahelise kaitseprotseduuride ja vastuvõtutingimuste kontekstis liikmesriikides.
ELi rahalised vahendid
2021. aasta juulis vastu võetud resolutsioonis kiitis parlament heaks uue varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi (AMIF) eelarve aastateks 2021–2027, mis on nüüd 9,88 miljardit eurot. Uus fond peaks aitama tugevdada ühist varjupaigapoliitikat, arendada seaduslikku rännet vastavalt liikmesriikide vajadustele, toetada kolmandate riikide kodanike integratsiooni ja aidata kaasa võitlusele ebaseadusliku rände vastu. Rahalised vahendid peaksid aitama ka liikmesriikidel jagada pagulaste ja varjupaigataotlejate vastuvõtmise vastutust õiglasemalt.
Parlamendiiikmed toetasid ka uue integreeritud piirihalduse fondi (IBMF) loomist ja olid nõus eraldama sellele 6,24 miljardit eurot. IBMF peaks aitama suurendada liikmesriikide suutlikkust piirihalduses, tagades samas põhiõiguste järgimine. Samuti aitab see kaasa ühtlasema viisapoliitika loomisele ja kehtestab kaitsemeetmed Euroopasse saabuvate haavatavate inimeste jaoks.
Seda artiklit ajakohastati viimati aprillis 2024.
